Ärileht.delfi.ee: Eesti võlakirjad ei ole ministri jaoks enam tabuteema (Romet Kreek)

03.04.2016Meediakajastus

Riik on kindlatel tingimustel valmis võlakirjaemissiooni tegema. Varem on see olnud pigem tabuteema.

„Riigi võlakirjad ei ole saatanast,” ütles rahandusminister Sven Sester reedel riigikassa 20. sünnipäeva üritusel. „Võlakirjade emiteerimine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid millegi saavutamiseks,” lisas ta.

Probleem on võlakirjade laenust suurem kulu ja riigipoolne ideepuudus, mida rahaga teha.

„Kui võlakirjade väljastamise kulu on laenukulust väiksem, siis mina olen esimene, kes võtab pastaka ja kirjutab võlakirjale alla,” ütles Sester. Ta palus, et riigikassa hoiaks võlakirjade emiteerimise kulul silma peal.

Riigikassa juht Katrin Rasmann kinnitas, et nende üksus jälgib võlakirja emiteerimise kulu.

„Kui ma olin paar nädalalt ministriametis olnud, siis oli võlakirjade tegemise kulu 0,35% võrra suurem laenukulust,” ütles Sester. Rasmann ütles, et praegu on see kuluvahe kasvanud lausa 0,50%-le.

Miks mitte kasutada odavat raha?

Õige aeg ideedeks

„See, kas raha kasutuseks on projekte, on poliitiku ja ametniku visiooni olemasolu või selle puudumise teema,” ütles investeerimispanga Superia partner Henrik Igasta. „Kui meil praegu negatiivsete reaalintresside juures ei ole ideid, siis millal neid üldse teoks teha?”

„Vaadata tuleks laiemat mõju kogu Eesti majandusele. Miks mitte kasutada väga soodsat finantseerimist, et näiteks muuta maksude struktuuri,”​ ütles InBanki nõukogu esimees Priit Põldoja. „Näiteks võiks alandada väga kõrget sotsiaalmaksu, mis parandaks Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. See oleks küll jooksvate kulude katmine, kuid annaks raha parematele otsustajatele. Ajutiselt tekitaks see maksuaugu, kuid maksude alandamine aitaks luua kõrgemapalgalisi töökohti ja innovatiivseid ettevõtteid. Pikas perspektiivis suurendaks see maksulaekumist.”​

Riigi võlakirjade puhul tekiks reaalse riskivaba tulumäära mõiste. Kui praegu küsida, mis on Eesti Vabariigis riskivaba tulumäär ehk tootlus, siis vastus on, et seda pole.

Kuna riskivaba tulumäär on näiteks konkurentsiametis vajalik lepingute hindamiseks, siis luuakse kunstlikult arv, mis tegelikult ei ole võlatootlusega võrreldav – kasutades Saksa valitsuse võlakirjatootlust ja Eesti maksevõimetuse vastu kindlustamise hinda.

Kui see määr on olemas, saab iga laenu ja võlakirjatehingu tootlust võrrelda.

„Kõige olulisem, mida võlakirjaemissioon annaks, oleks riskivaba võlatootluse määr,” ütles Igasta. „Norra on rikas, kuid ikka tehakse võlakirjaemissioone, et eksisteeriks tootluse võrdlusbaas.”

Võlakirjad looksid alternatiivse säästmisvõimaluse

„Laenu alternatiivina võiks vaadata riigi võlakirja laiemat mõju kogu ühiskonnale,” ütles Priit Põldoja. „Algul oleks võlakirjade tegemine kindlasti kallim.”

Võlakirjade positiivse külje pealt tõi Põldoja esile tulumäära võrdlusbaasi tekke. Riigile tekiks lisaallikas, kust raha saada. Pensionifondidele ja eraisikutele tekiks Eestisse raha paigutamise võimalus.

„Esimene võlakirjaemissioon ei tohiks olla väike,” rääkis LHV panga majandusekspert Heido Vitsur, võrreldes seda Eesti Energia võlakirjaemissiooni kogemustega. „Ka siis oli võlakirjade tegemine laenust veidi kallim. Teine emissioon läks juba esimesest kiiremini.”

„Võimalik, et poliitikud kardavad, et võlakirjade börsil kauplemine võib hinnainfo ja tootlusega anda tagasisidet riigi rahaasjadele, otsustele ja majanduskeskkonnale,” ütles Vitsur.

Igasta märkis, et tema seda poliitikute kartust ei usu. „Võib-olla kriisi ajal oli sedasi,” ütles Igasta. „Kui Lätil läks halvasti, siis võidi rõõmustada, et erinevalt Lätist meil valitsuse võlakirju ei ole.”

KASUTUSVALDKOND

Milleks kasutada võlakirjadest saadavat raha?

■ teedeehituseks ja -remondiks

■ maksureformiks

■ haldusreformiks

■ relvastuse ostuks

AJALUGU

Eesti on varemgi võlaemissioone teinud

Õige ohtralt tegi Eesti Vabariik võlakirjaemissioone esimese vabariigi ajal. Sellest räägivad kaunid väärtpaberid, mida eBays ja aeg-ajalt ka osta.ee-s müüakse. Ka pärast taasiseseisvumist on Eesti Vabariik mitu korda võlakirju emiteerinud, kuigi viimasel ajal mitte.

Iisraeli relvade ostu rahastamiseks emiteeris riik 55,4 miljoni dollari väärtuses võlakirju. Hoiupank ostis need võlakirjad välja ja restruktureeris riigi välisvõla riigisisesteks võlakirjadeks.

1993. aastal emiteeriti 300 miljoni krooni eest võlakirju PõhjaEesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga ühendamise ja rekapitali-seerimise vajaduse tõttu. Need võlakirjad maksti tagasi 2004. aastaks.

Peale selle emiteeris riik 2002. aastal rahvusvahelisi eurovõlakirju summas 100 miljonit eurot, lunastustähtaeg oli 2007. aastal. Nende võlakirjade emiteerimise eesmärk oli refinantseerida juba võetud välislaene ja rahastada radarisüsteemide ostu.