Ärileht.delfi.ee: Ettevõtjad kardavad, et panditulumaks pressib neil vereringe kinni (Tanel Saarmann)

08.03.2017Meediakajastus

Valitsuse plaan väliskontsernide laenulembusega võitlemiseks on saanud terava kriitika osaliseks. Valitsuse kavandatav uus relv panditulumaks hirmutab nii tööandjaid kui ka kaubandus-tööstuskoda, sest kontsernisisene laenamine on suurte firmade vereringe oluline osa.

Panditulumaksu peavad firmad tasuma kontserni sees raha laenates. Maksuvabalt antavate laenude piir on firmasse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa. Piiri ületav laenusumma maksustatakse 20% panditulumaksuga. Kui laen kahe aasta jooksul tagasi makstakse, tagastab riik ka tasutud panditulumaksu. Kui laenu selle aja jooksul ei tagastata, muutub see lõplikuks maksuks, mida ei saa tagasi küsida.

Firmadel on investeeringute tegemiseks kaks varianti: leida raha kontsernist või võtta laenu. Uus maks puudutaks ka paljusid ettevõtete igapäevase toimimisega seotud tehinguid, nagu ettemaksete tegemist, deposiite, käendusi ja muid laenuga majanduslikult võrreldavaid instrumente. Seetõttu on tekkinud mure, et ebaausate ettevõtete kõrval kannatavad oluliselt need, kes liigutavad raha ausalt.

Probleemist paremini aru saamiseks võtame näiteks Tallinna Kaubamaja Grupi, kuhu kuulub 19 ettevõtet. Grupi juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul on neist umbes pooled kontserni sees raha väljalaenajad ja teised raha saajad. Raha liigub emaettevõtte ühise kontsernikonto kaudu. Laenaja ja saaja rollid muutuvad pidevalt ning olenevad ettevõtte arengust ja äritegevuse tsüklilisusest. Laenamine võib toimuda nii alt üles kui ka külgsuunas, saades kohe maksuobjektiks.

Võimalus skeemitada

Valitsuse välja käidud plaanis on kirjas, et niipea kui laenu andmisest saab täis kaks aastat, ei ole ettevõttel õigust makstud maksu tagasi küsida. Puusepal tekib küsimus, miks just selline aeg. Ta näeb seal skeemitamise võimalust, kus näiliste rahaliste edasi-tagasi kannetega on võimalik hoida laenu tähtaegu alla kahe aasta, kuid tegelikkuses siiski pikaajaliselt finantseerida. Pealegi on kaks aastat investeeringuteks antava laenu jaoks ilmselgelt liiga lühike aeg.

„Tallinna Kaubamaja Grupi eesmärk pole kunagi olnud kasumit Eestist maksuvabalt välja viia,” rõhutas Puusepp. Tema kinnitusel on nad kõikidel aastatel suure osa kontserni kasumist dividendidena välja maksnud ja tasunud kõik maksud korrektselt. „Kontsernisisene laenamine, sealhulgas piiriülene laenamine, on meie äritegevuse normaalne osa, millega finantseerime kontserni ettevõtete investeeringuid ning toetame nende kasvu ja arengut,” selgitas ta.

Puusepa hinnangul on panditulumaks ebaõiglane meede ja topeltmaksustamine. Esmalt maksab grupp maksu kasumi väljamaksetelt ja siis sisemiselt raharingluselt, mille valitsus nüüd kasumi väljamaksmisega võrdsustab. Esialgsete andmete järgi oleks maksumuudatuste mõju grupile 3–6 miljonit eurot ja see viiks kasumist üle 20%.

„See on summa, mille väärtuses jäävad tegemata investeeringud, mis suurendaksid tootlikkust ja looksid töökohti,” ütles Puusepp.

Minister ei saa aru

Eesti tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar möönis, et probleem, millega valitsus tegeleda tahab, on olemas, aga panditulumaks ei ole selle lahendus, vaid tekitab muresid juurde.

Praegu saab emaettevõte tütarettevõtte investeeringuteks kasutada teise firma vahendeid, ent maksustamine suunab neid võtma pangalaenu, millelt tuleb tasuda intressi. Tamsar nentis, et selle tagajärg on investeeringute vähenemine ja üleüldine ettevõtluskeskkonna halvenemine.

Tööandjaid teeb eriti murelikuks see, et valitsus on jälle pannud töösse idee, mille mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata. Tamsare arvates ei saa rahandusminister Sven Sester aru, et püüdes konkreetset probleemi lahendada, läheb ta tegelikult maksustama ettevõtete igapäevast majandustegevust.

Valimatut maksustamist ei tule

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on nad teadlikud, et kontsernikonto teeb firmadele muret. Maksuga ei soovita häirida ettevõtete tavapärast tegevust. Võimalikke lahendusi on võimalik näha peagi kooskõlastusringile minevast eelnõust ja selle seletuskirjast.

„Panditulumaks ei rakenduks kindlasti valimatult iga laenu andmisel, vaid alles siis, kui antavad laenud ületavad laenu andvasse äriühingusse makstud osa- või aktsiakapitali ja äriühingu võetud laenude summa. Tütarettevõttele või teistele kontsernistruktuuris allpool olevatele ühingutele laenu andmine on tavapärane majandustegevus ja siin maksuküsimust ei teki,” selgitas Jegorov.

Ta tuletas meelde, et raha väljalaenamisel võetav tasu on tagatis: kui laen enne kahe aasta möödumist tagasi makstakse, siis see summa tagastatakse. Kui laenu kahe aasta jooksul ei tagastata, muutub tagatisraha tavapäraseks maksuks äriühingu kasumilt.

Esialgsetel hinnangutel loodab riik maksuga koguda umbes 18 miljonit eurot, kuid Jegorovi kinnitusel saab seda riigi tuluks pidada alles kahe aasta möödudes, kui laene tagasi ei maksta. Seni on see riigi käes olev ettemaks. Niisiis ootab valitsus 18 miljonit eurot esimest korda 2020. aastal.

– ÄÄREJUTT – 

Suurim laenaja on kidakeelne

Creditinfo andmetel on viimaste aastate suurim riigist välja laenaja olnud G4S Eesti AS, mis on ühtlasi ka üks Eesti suuremaid maksumaksjaid ja tööandjaid. Firma ei ole valmis veel ütlema, milline võiks olla panditulumaksu mõju nende tegevusele. Samuti ei soovi nad kommenteerida senist laenude andmist. Firma kommunikatsioonijuht Reimo Raja kinnitas ainult, et kõike tehakse Eesti Vabariigi seaduste järgi.

– PISITEKST –
● Tagajärg on investeeringute vähenemine ja üleüldine ettevõtluskeskkonna halvenemine.
● Kui laen enne kahe aasta möödumist tagasi makstakse, siis see summa tagastatakse.