Ärileht.delfi.ee: Majandusspidomeeter püsib paigal ja ettevõtjad on valitsusega üha vähem rahul (Erik Rand)

08.05.2016Meediakajastus

Valitsuse poliitika tüürib üha kaugemale sellest, mida ettevõtjad majanduse elavdamisele kasulikuks peavad.

Tööandjate keskliidu ja konjunktuuriinstituudi koostöös üle tuhande ettevõtja seas korraldatud küsitluse andmete põhjal koostatav majandus- spidomeeter näitab praegu 76 km/h. See ei ole midagi katastroofilist, sest jääb 0–150 km/h skaala keskpaika, kuid ei anna ka mingit põhjust rahulolu tunda: mõistlik kiirus oleks kusagil 90–120 km/h vahel.

Kolm kuud tagasi näitas spidomeeter 75 km/h, nii et tulemus on praktiliselt sama. Ent andmeid üksikasjalikumalt vaadates selgub, et ettevõtjate rahulolu valitsuse tegevusega on kolme kuu jooksul oluliselt vähenenud. Kui aasta alguses hindas valitsuse töö ja otsuste mõju ettevõtluskeskkonnale positiivseks 3,6% ja negatiivseks 34,4% vastanuid, siis nüüd on negatiivsete hinnangute andjaid juba 42,3% ja positiivse hinnangu andjaid ainult 3%. Ettevõtjaid, kes leiavad, et poliitikute otsused ei mõjuta ettevõtluskeskkonda kummaski suunas, ja paigutavad end neutraalsele positsioonile, on viimase uuringu järgi 54,7%.

Miks majandusspidomeeter negatiivse meelsuse levimisest hoolimata kiiruse kahanemist ei näita? Põhjus on selles, et mitmes valdkonnas nähakse lähitulevikku pigem helgemates toonides. Näiteks teeninduse ja jaekaubanduse sektoris suhtutakse majanduse paranemisse üsna optimistlikult, ennustades müügimahtude ja hindade märkimisväärset kasvu. Seda toetab ka elanike ostujõu suurenemine ja madalad intressid.

Mure aktsiisidega

Taavi Rõivase valitsuse tegevusele negatiivse hinnangu andnud ettevõtjad tõid esile mitu konkreetset aspekti, mis neile ei meeldi. Näiteks panevad ettevõtjad valitsusele süüks seda, et Eesti pole suutnud oma majandust vähemalt ennustatud määral kasvama saada ning et viimasel ajal on kõik ametlikud prognoosid tegelikule olukorrale alla jäänud ja kaasa toonud pingelised läbirääkimised riigieelarve klapitamiseks.

Turismisektorile teeb endiselt muret majutusasutuste käibemaksu tõus, millest valitsus ei ole olnud nõus loobuma ega seda ka edasi lükkama.

Samuti ootavad ettevõtjad, et valitsus keeraks tagasi alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõusu: nende mõju hinnatakse nii siseturul kui ka rahvusvahelises konkurentsis väga suureks ja negatiivseks.

Eesti rahvusvahelise autovedajate assotsiatsiooni presidendil Einar Vallbaumil on valitsusele kütuseaktsiisi jaoks otsene soovitus: keerake selle tõus tagasi. „See ei oleks häbiasi, vaid kaine mõistuse ja ettevõtluskeskkonnaga arvestamise näitamine. Sarnane kogemus on näiteks olemas Leedul, kes 2010. aastal samuti kütuseaktsiisi tõstis ja kohe tekkisid täpselt samad probleemid, kuna naaberriikides oli kütus oluliselt odavam. Kolm kuud hiljem otsustas valitsus aktsiisi taas alandada,” tõi ta näite lähiriigi kogemusest.

Tööandjate uuringu tulemused näitavad, et praegusele peaministriparteile Reformierakonnale aastakümneid omaseks peetud ettevõtjasõbralik kuvand mõraneb üha rohkem. Möödunud neljapäeval tuli Toompealt veel üks selle tõdemuse konteksti paigutuv uudis. Nimelt otsustas riigikogu juhatus võtta menetlusse Keskerakonna esitatud eelnõu, mis näeb ette loobuda järgmise ja ülejärgmise aasta alguseks juba planeeritud kütuseaktsiisi tõstmisest.

Keskerakond rääkis ettepaneku selgituseks laias laastus sama juttu, mida ettevõtjad: praeguses majandusolukorras mõjub aktsiisitõus vaieldamatult negatiivselt ega aita saavutada suuremat majanduskasvu. Kuna tegemist on opositsiooni ettepanekuga, siis ei jõua see eelnõu kuhugi, kuid sõnum on saadetud sellegipoolest.

Tööjõuga seotud proovikividest rääkides osutab suurärimees Jüri Käo sellele, et esmajärjekorras tuleb tegeleda kvalifitseeritud tööjõu puudusega.

„Seni on räägitud osatööajaga töötajate ja alaealiste kasutamisvõimaluste parandamisest, mis on vaid murdosa probleemi lahendamisest. Kaaluda võiks tööjõu geograafiliselt mobiilsemaks muutmiseks transpordikulude erisoodustusmaksust vabastamist, et kannataks inimesi näiteks Ida-Virumaalt mujale tööle tuua,” ütles ta.

Töö tegemise viisid on muutunud

Circle K Eesti AS-i (varem tuntud kui Statoil Eesti) juhi Kai Realo arvates ongi tööjõupuudus praegu üks ettevõtluskeskkonna suuremaid kitsaskohti. „Peale sotsiaal-demograafiliste väljakutsete peame aru saama ka sellest, et tehnoloogia areng ning n-ö piirideta tööjõuturg on muutnud kardinaalselt töö tegemise viise ja uute põlvkondade arusaama töö olulisusest,” ütles ta.

Tööjõupuudusele osutab ka kaupmeeste liidu juht Riin Savi. „Kohe tuleks ära teha sotsiaalmaksu alammäära langetamine, mis aitab kaasa osaajaga tööjõu värbamisele ja suurendab oluliselt paindlikkust tööjõuturul,” soovitas Savi.

„See aitaks integreerida tööjõuturule neid, kes ei saa erinevatel põhjustel täiskoormusega töötada. Näiteks noored, pensioniealised, puuetega inimesed, väikeste laste vanemad. Arvestades praegust tööjõupuudust, on just need olulised grupid, kelle paindlik värbamine aitaks oluliselt kaasa tööjõuprobleemide lahendamisele, eriti just kaubandus- ja teenindusvaldkonnas,” ütles Savi.

Majandusareng ei näita kiirenemise märke

MIDA TÄHENDAB 76 KM/H?

Majandusspidomeetri jaoks lisas tööandjate keskliit konjunktuuriinstituudi korraldatavasse küsitlusse kaks spetsiaalset küsimust. Arvesse võeti veel 19 näitajat (ettevõtjate hinnangut). Näiteks toodangu maht viimase kuu jooksul, valmistoodang, müügihinnad järgmisel kolmel kuul. Saadud vastused teisendatakse skaalale 0-150 km/h. Detsembris oli tulemus 75 km/h, värskeim tulemus on 76 km/h. See on küll ideaalist kaugel, ent paanikaks pole siiski põhjust.

Allikad: Eesti tööandjate liidu majandusspidomeeter, Eurostat

KOMMENTAAR

Aktsiisimäärade langetamist võidakse kaaluda

Sven Sester
rahandusminister

Jälgime tähelepanelikult, mis toimub maailmaturul ja Eesti majanduses ja kuidas käituvad meie naabrid. Oleme vajaduse korral valmis (aktsiisipoliitikas -E. R.) ka korrektiive tegema, selleks aga kavatseme ära oodata vähemalt 2016. aasta esimese poolaasta tulemused, et taanduks välja ostetud varude mõju. Alkoholi võimalike vähenenud müüginäitajate taga on ka vähenenud tarbimine, mis on rahva tervise aspektist positiivne. Teisalt mõjutab alkoholimüüki Soome turistide ostude vähenemine, mis on seotud muu hulgas ka Soome majanduse keerulisema olukorraga. Samuti piiriülene kaubandus Läti-Eesti piiril.

Samamoodi jälgime, mis toimub kütuseturul Eesti-Läti suunal. Kütuseaktsiiside muutmise mõju tarbijatele on aga tänu maailmaturu hindade langusele olnud palju väiksem, kui muutusi tehes prognoositi.

Olen nõus, et meie majandus võiks kasvada kiiremini. Kiirem majanduskasv võimaldaks meil investeerida rohkem Eesti konkurentsivõime kasvatamisse, lastega perede heaolu suurendamis-se ja Eesti julgeoleku tagamisse. Paraku oli 2015. aasta aeglasema kasvu põhjuseks eelkõige eksporditurgude kasvu prognoositust aeglasem taastumine, mida valitsusel on keeruline mõjutada.