Ärileht.delfi.ee: Maksuamet tahab peagi ettevõtjatelt teada, kelle mobiiliarveid nad maksavad (Liina Valdre)
20.07.2015MeediakajastusSideettevõtted peavad tulevikus hakkama jagama maksuametile võimalike petturite kohta rohkem infot.
Kui maksuametil peaks tekkima huvi teada saada, kelle mobiiliarveid ettevõte tasub või kes tegelikult firma telefoni kasutab, peab ta praegu seda küsima maksumaksja enda käest. Kehtiva seaduse järgi ei tohi telekomid oma klientide kohta teavet maksuametile anda.
Kui aga maksukorralduse ja elektroonilise side seaduse muudatused peaksid praegusel kujul läbi läbi minema, oleks ametil õigus küsida sideettevõttelt näiteks liitumislepingu sõlminud kliendi nime ja kontaktandmeid, sõlmitud lepingu liiki ning infot väljastatud arvete ja nende tasumise kohta.
Andmeid tohib maksuamet küsida siiski ainult siis, kui kellegi puhul on tekkinud kahtlus. „Kõigepealt küsitakse maksumaksja enda käest ja alles siis, kui too keeldub või pole kättesaadav, küsitakse sideettevõttelt andmeid,” märkis rahandusminister Sven Sester. Kui amet pole ettenähtud aja jooksul vastust saanud, on tal õigus pöörduda andmete saamiseks sideettevõtja poole, kes peaks need ametile edastama ka juhul, kui klient pole sellega nõus.
Euroopaga ristipidi
Nendest mööndustest hoolimata teevad planeeritavad muudatused sideettevõtjaid murelikuks nii klientide privaatsuse kui ka suureneva töömahu pärast. „Ma küll hindan maksuameti tööd ja leian, et sisuliselt on nad õige asja eest väljas, aga teisalt peab olema tagatud ka inimeste privaatsuse kaitse,” sõnas Tele2 juriidilise ja äriturvalisuse osakonna juht Kristjan Endrikson. Tema sõnutsi on kahetusväärne, et ajal, kui suurem osa Euroopast liigub nii andmete säilitamise kui ka neile ligipääsu andmise piiramise ja reeglite täpsustamise poole, tundub Eesti seadusandlus liikuvat vastupidises suunas.
Ühtlasi osutas Endrikson sellele, et maksuameti revidendid võivad hakata süstemaatiliselt või valimatult esitama päringuid arve saaja ja maksja kindlakstegemiseks ning alles saadud andmete erinevuse puhul alustatakse reaalset menetlust. Kusjuures piiratud ei ole ka päringu tegemise aeg – välja saab nõuda kuni seitsme aasta taguseid andmeid.
Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid maksu- ja tolliõiguse valdkonna juhi vandeadvokaat Priit Raudsepa hinnangul on küsitav, kas sideettevõtetele lisakohustuste ja -kulutuste panemine on õigustatud, sest ei olevat selge, kas ja mil viisil aitab edastatav teave maksuhalduri tööd. Ja kuigi riigi selgituste järgu on tegemist ainult seaduse täpsustustega, saab maksuhaldur tegelikult juurde täiesti uusi õigusi, osutas Raudsepp.
Isikut saaks varjata
Alles esimesele kooskõlastusringile läinud eelnõu kohta on juba tõstatud ka küsimus, kas sideettevõtetele pandav kohustus on põhiseadusega kooskõlas. Õiguskantser Ülle Madise ei võta selles küsimuses seisukohta enne, kui kooskõlastusringid on läbi ja eelnõu esitatakse valitsusele. Ent eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsi puudujäägile on juba juhtinud tähelepanu ka justiitsministeerium. Eelnõus on praegu märgitud ainult, et sideettevõtjate edastatav info on nii üldine, et selle väljastamine riivab ainult vähesel määral perekonna ja eraelu puutumatust.
Hoopis teise nurga alt tõmbab eelnõule vee peale infoteholoogia ja telekommunikatsiooni liit: eelnõu koostajad pole arvestanud võimalusega, et sidelepinguid on võimalik sõlmida ka anonüümsete ettemaksukaartidega. Seda võivadki hakata kasutama need, kelle eesmärk on oma identiteeti varjata. „Seega ei võimalda plaanitav muudatus hankida infot iskute kohta, kes soovivad seda teavet varjata, kuid toob kaasa olukorra, milles niinimetatud tavapäraste klientide privaatsust ebaproportsionaalselt suures ulatuses riivatakse,” sõnas liidu tegevjuht Jüri Jõema.