Ärileht.delfi.ee: Narva kriis ajab energeetikainimesed vastasleeridesse (Andres Reimer)

08.06.2019Meediakajastus

Energeetikainimesed jagunevad Narva elektrijaamu tabanud kriisi põhjuste osas kahte leeri vastavalt sellele, kas ollakse oma huvides seotud suurima elektritootja Eesti Energiaga või süsteemioperaatori Eleringiga.„Narva elektrijaamade konkurentsivõime või tootmise sulgemine ei ole kuidagiviisi seotud Vene elektriga,” ütles energiakaubandusfirma Baltic Energy Partners juht Marko Allikson. Tema seisukoht langeb kokku Eleringi juhi Taavi Veskimägi poolt öelduga, et probleem peitub üksnes Euroopas toodetavas taastuvenergias.

Eesti Energia juht Hando Sutter rääkis varem, et Narva jaamadele hukatuslikult mõjuv odav Venemaa elekter tuleb Balti riikide turule läbi Leedu ja Valgevene. Kuid pärast Valgevene tuumajama käivitamist tänavuse aasta teisel poolel lülitab Leedu oma ühendused Valgevenega välja. Sellegi poolest tuleks Venemaa elektrile kehtestada täiendav maks, et muuta tema konkurentsitingimused Euroopa Liidus tegutsevate tootjatega samasuguseks.

„Jutt Venemaa elektri mõjust tundub olevat populaarne konktekstiväline viide, et tähelepanu sisult eemale viia,” rääkis Allikson. „Kõik oleks samamoodi ka siis kui venelased ei müüks üldse elektrit Balti riikidesse. Madal hind jõuab meieni täna Soome ja Rootsi merekaablite kaudu ning üha suurema panuse annab ka kohalik taastuvenergia.”

Eesti Energia peab oma vanemad plokid sulgema, kuna Euroopa Liidu tööstusheitme direktiivile vastavalt saavad nende lubatud töötunnid läbi. Teisest küljest on põlevkivielekter Alliksoni sõnul suurima CO2 sisaldusega elektritootmisviis, mis tähendab, et kõrge emissioonihind teeb sellise elektritootmise kalliks võrreldes taastuvate, tuumaelektri või isegi gaasiga.

„Kumbki neist põhjustest ei ole seotud Vene elektri turulepääsuga,” lausus Allikson.

Kuna Eesti elektrihind on pigem madalam kui Lätis või Leedus, siis tähendab see, et Leedu kaudu Balti turule jõudev Vene elekter parimal juhul alandab hinda seal, aga ei jõua kaubanduslikult Eestisse. „Leedus aga ostavad vene elektrit enamik hulgiturul osalejaid, ehk siis sõltuvalt hinnastamisest ja lepingutest võidavad sellest kas Leedu tarbijad või Baltikumi elektrikauplejad kes tegutsevad Leedu turul,” selgitas Allikson.

Kui Vene elektrile lisada täiendavad ülekandetasud, siis hinnatase Balti riikides jääb samaks ja Narva jaamad endiselt ei tööta, kui CO2 hind ei lange. Tuleviku perspektiivis võib oodata survet veel pigem CO2 hinna edasiseks tõusuks. „Seetõttu on mitmed Euroopa riigid, ka näiteks Soome aastaks 2029, võtnud vastu plaani sulgeda söeelektrijaamad, mis sageli on väiksema CO2 kuluga kui Narva elektrijaamad,” rääkis Allikson.

Hoopis vastupidist seisukohta avaldas Maailma Energeetikanõukogu partner Einari Kisel, kes tegutseb samuti Eesti Energia nõukogu liikmena.

„Kuii Venemaa odavale elektrienergiale kehtestatakspiiril toll, oleks sellel reaalne mõju, sest nende hind erineb tänu erinevusele CO2 tasuga maksustamisel,” rääkis Kisel. „Kui praegu on elektri hind suhteliselt kõrge, siis tuleb see asjaolust, et venelased lähtuvad oma hinnakujunduses Narva elektrijaamade hindadest. Kui Narva jaamad pannakse kinni, siis hind selle tagajärjel tõuseb veelgi.”

Eestis müüdava elektri hind sarnaneb Soomele, samal ajal kui Leedus ja Lätis on elekter veelgi kallim. „Läti ja Leedu on täis Vene elektrit, meile aga tuleb Soomes toodetud ja Vene elekter,” täpsustas Kisel.

Eesti Energia olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et nad ei saa lõuna poole oma võimsusi müüa, sealsest kallimast hinnast hoolimata. Nimelt on Eesti ja Läti vaheline kaabel Kiseli sõnul broneeritud Kaliningradi oblasti reservvarustuse tagamiseks.

„Kui sellele kaablile lisatakse peagi võimsust juurde, tuleb Läti ja Leeduga saada kokkuleppele. Kui lepet ei tule, lähevad Narva jaamad kinni ja elekter muutub veelgi kallimaks samuti meie lõunanaabritele.” lisas Kisel.

Erinevalt põlevkivienergeetika arengukavast, mis näebki ette põlevkivielektrijaamade sulgemise ja õlitehaste rajamise, peaks riik ja Eesti Energia käituma Tallinna Tehnikaülikooli professori Alar Konisti sõnul hoopis vastupidi.

„Põlevkivienergeetika päästmiseks tuleb hakata täna otsustavaid samme astuma, sest võrreldes kõikide teiste energia saamise viisidega on see meie jaoks kõige keskkonnasõbralikum lahendus,” väitis Konist. „Kui asendada elektri tootmine õlitootmisega, siis saavutame palju suurema ökoloogilise jalajälje: meil kodus võib saastamine väheneda, kuid kütsuena kasutatav põlevkiviõli saastab kusagil mujal palju rohkem.”

Riik peaks elektritootmise säilitamise nimel loobuma Eesti Energia dividendidest ja hoiduma põlevkivienergeetikat lõhkumast, sest pärast poel enam võimalik midagi üles ehitada. „Erinevalt elektritootmisest pole õlitööstusi riigile vaja ja need võiks erastada,” lausus Konist. „Pealegi vajab ka õlitootmine elektrijaamasid, kus põletada uttegaasi. Tuletan meelde, et eelmise põlevkivikriisi elasid õlitööstused üle just ennekõike tänu elektrijaamadele.”

Praegune kriis pole Konisti selgitusel tekkinud Eestis, kuid me oleme selle saabumist käed rüpes pealt vaadanud. Olukorra päästmiseks on palju võimalusi, kuid ühe aasta jooksul pole võimalik enam midagi ellu viia.

„Kui mujal Euroopas kasutatakse soojuselektrijaamade tuhast ehitusmaterjalidena ära 20 protsenti, siis meil vaid ligi kaks protsenti. Kuid põlevkivituha kasutamisega saaks CO2 kvooti juurde võita,” lisas Konist.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul muutis CO2 kallinemine elektri tootmise Eesti Energiale keeruliseks just odav Venemaa elekter.

„Öelda, et olukorrale pole lahendust oleks ekslik,” lausus Sester, kes täitis ise varem rahandusministrina Eesti Energia üldkoosoleku rolli.

Eesti saab endale lubada reservvõimsuse hanget, mis tähendab, et sajad töökohad säilivad. Reservvõimsusi küll turule ei lubata, kuid neid saab kriisiolukorras kasutada. „Loomulikult tähendab see täiendavat kulu elektritarbijatele, kelle jaoks ülekandetasud kallinevad,” tõdes Sester.

Pikemaajaliste lahendustena tuleb Sesteri sõnul asuda ehitama uusi õlitehaseid ning ühtlasi alustada uuringuid rafineerimistehase rajamiseks.

„Kuivõrd rafineerimisetahase rehitamine on väga kallis, siis tuleb kaaluda seda ühisprojektina VKG ja Eesti Energia vahel. Riik saaks siin aidata, finantseerides uuringuid,” rääkis Sester.
Odava Venemaa elektri piiramiseks saab kehtestada tolle vaid Euroopa Liidu tasemel. „Meil ei ole Euroopa Komisjonile pakkuda head lahendust, sest tegusteme WTO reeglite järgi, mille liikmeks on ka Venemaa. Väike võimalus seisneb selles, et nende elekter liigub Leedusse läbi Valgevene, mis aga ei kuulu WTOsse,” lisas Sester.

Narva elektrijaamade kriis lahvatas esmaspäeval, kui energeetikute ametiühingu juhid käisid peaministrile rääkimas uutest eel seisvatest vallandamistest Ida-Virumaal.
Kuivõrd Narva elektrijaamad ei saa uue turuolukorra tõttu oma toodangut müüa, lisandub aasta alguses koondatud 500 energeetikule tänavuse aasta jooksul veel 500 inimest – juhul, kui valitsus ei ole suuteline energeetikatööstust tegusalt kaitsma. Suvel saadetakse 1300 energeetikut sundpuhkusele.

Ametiühingujuhid jagasid esmaspäeval oma hämmeldust, sest nendele tundus, et valitsuse liikmed polnud olukorra tõsidust endale selleks ajaks veel teadvustanud.