Ärileht.delfi.ee: Sadama eksjuhid plaanisid mere äärde Sheratoni hotelli, nõukogu tõmbas plaanile pidurit (Ann-Marii Nergi)

04.07.2016Meediakajastus

Aasta tagasi esitles Tallinna Sadama juhatus nõukogule Hollandi arendajat, kes ehitanuks Vanasadamasse Sheratoni hotellikompleksi, büroo- ja kaubandushooned.

Sadama juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil tahtsid arendajale mereäärse krundi hoonestusõiguse anda 50 aastaks ilma konkursita.

Nõukogus otsus läbi ei läinud. Arendaja sõnul jäi Eesti ilma 300 miljoni euro suurusest otseinvesteeringust.

30. juunil 2015. aastal kogunes riigifirma Tallinna Sadama nõukogu korralisele koosolekule. Ühe päevakorrapunktina oli plaanis arutada hoonestusõiguse seadmist hotellikompleksi ehitamiseks Vanasadamasse. Auditikomitee oli paar nädalat varem juhatuse liikmete Ain Kaljuranna ja Allan Kiili esitletud plaanile rohelist tuld näidanud ja nõukokku arutamiseks viinud.

Plaan oli ambitsioonikas ja suhteliselt konkreetne. Hollandlasest arendaja Richard Golden ehitab firmaga Baltic Capital Management B.V. etappide kaupa krundile hotellikompleksi, büroo-, kaubandus- ja parkimishooned. Nad kasutanuks selleks hiinlaste raha, nimelt oli BCM saanud mandaadi investeeringute tegemiseks just Euroopa hotellisektorisse (kokku kaks miljardit eurot) Beijing Capitalilt. Investorfirma nimi annabki raha päritolu täpselt edasi.

Hotellioperaatorist oleks saanud n-ö ankurklient, kelleks oli maailma üks suurimaid hotellikette Starwood Hotels & Resorts, kuhu kuulub ka näiteks Sheratoni bränd, aga ka mitu muud eri kliendisegmentidele mõeldud majutusasutust. Tallinnasse plaaniti tulla Four Points by Sheraton kontseptsiooniga.

Linna magusaim krunt?

Jutt käib Tallinna Sadamale kuuluvast, vaat et linna ehk ühest magusamast krundist, pindalaga kolm hektarit, millest suuremal osal laiutab endiselt tühermaa ja väiksema pinna võtab enda alla veoautode parkla. Krunt piirneb ühest küljest sadama peakontori ning A-terminaliga, teisest Tallinnale kuuluva maatükiga Linnahalli kõrval, mida vaatluse järgi otsustades kasutatakse peamiselt ehitusliiva ladustamiskohana. Põhja poolt ääristab sadama valdusi umbes sama suur eramaakrunt, kuhu kinnisvaraarendaja TTP tahtis Logi Projekti nime all jahisadamat luua. Sealgi laiutab endiselt ainult võsa.

Ärilehe valduses olevatest dokumentidest selgub, et 50 aastaks alale hoonestusõiguse seadmisega oleks riigifirma selle tehingu pealt hotelli puhul kasseerinud 35 eurot ruutmeetri pealt aastas ja ärikvartali maal 52,5 eurot ruutmeetrilt aastas. Kui 1,5 ha maa-ala laias laastus pooleks jagada, tähendanuks see sadamale iga-aastase tuluna ca 700 000 eurot tulu. Seda väidetavalt ise arendusriski võtmata. Tehtud oli isegi eskiisi arhitektuurivõistlus, et linnavalitsuses detailplaneeringut algatada. Võistluse võitis Salto büroo.

Sel ajal olid arendajad uurinud ka Linnahalli kõrvale kerkima pidanud Euroopa suurima Hard Rock meelelahutuskeskuse plaane. Kui sadama juhid rääkisid, et juba poole kolmehektarilise maa väljaarendamine oleks 100 miljoni euro suurune investeering, siis BCM-i Eesti-poolne esindaja Aadu Oja ütles, et koos Hard Rockiga oleks otseinvesteeringu maht olnud Eestisse tehtutest suurim – kokku 300 miljonit eurot. Sadama nõukogu kohtus ja kuulas veel põhjalikult koosolekul ära hotelli rajamisest huvitatud isikud, saamaks selgust nende plaanidest. Oja on näiteks Põhja-Tallinnasse rajatavat Arsenali keskust arendava Arsenal Center OÜ üks omanikke ja juhte. Tasub märkimist, et Aadu Oja on varem äri ajanud ka Rain Rosimannusega, sest Rosimannusele kuuluv OÜ Väädi oli paar aastat tagasi Ojale kuuluva Arsenal Holding OÜ osanik.

Sester sekkus

Juunikuisel nõukogu koosolekul tõmmati aga paberi peal ilusana paistvale plaanile vesi õige jõuliselt peale. Veendumaks, et sadama juhatuse plaan läbi ei läheks, sekkus isegi rahandusminister Sven Sester (IRL), kes tunnistas Ärilehele, et helistas enne koosoleku algust toonasele nõukogu juhile Remo Holsmerile (RE) ning soovitas tungivalt asi katki jätta. Sesteri jaoks oli plaanis üks kõige suurem punane tuli fakt, et mitukümmend miljonit eurot väärt riigifirma maatükk oleks arendajale ja operaatorile ilma avaliku konkursita antud. „Kui ma praegu aastatagust meenutan, siis kas seda maad taheti otsustuskorras ära anda mingile off-shore’ile?,” arutles Sester. „Ma tõepoolest helistasin Tallinna Sadama nõukogu esimehele ja ütlesin, et peaksite põhjalikult arutama, kas peaks otsustuskorras andma õigust hotelli ehitamiseks ebaselge taustaga ettevõttele. Eriti riigiettevõtte puhul peaks kõigil olema õigus selle maatüki arendamisel osaleda ja avaliku konkursi käigus saab selgeks ka selle krundi õige hind,” rääkis Sester. Miks ettevõte Baltic Capital Management Sesterile ebaselge taustaga firmana tundus, ta rohkem ei täpsustanud.

Plaani sekkus ka kinnisvaraärimees ja toonane Tallinna Sadama nõukogu liige Hillar Teder, kes kirjutas juhatuse ettekande peale pika ja põhjaliku eriarvamuse koos ettepanekuga mitte toetada hoonestusõiguse andmist BCM-ile ning välja töötada põhjalikum strateegia, kuidas kinnisvaraäri üldse Tallinna Sadama portfelli sobituks. Siinjuures peab ära märkima, et Tederi enda suurarendus Admiraliteedi basseini ääres oli just hoogu sisse saamas.

Eriarvamuses toonitas Teder, et hoonestusõiguse andmiseks on analüüs pealiskaudne ning puudub ülevaade, millistest ehitusmahtudest krundil üleüldse rääkida saaks ning mis oleks juba selle kinnisvara maksimaalne tootlikkus.

„Meie arendatava Porto Franco maatükile võeti kolm hinnangut, kõik hindasid krundi 40 miljoni euro peale. Ja nüüd, piltlikult 200 meetrit eemal tahetakse võtta Tallinna Sadama küljest sama suur tükk, sõlmida hägused lepingud, teadmata, millist ehitusmahtu sinna peale teha,” meenutas Hillar Teder. „Sellises piirkonnas on meil vaja vaadata asju 200 aasta perspektiivis, mitte mingist omahuvist lähtuvalt,” pareeris Teder viidet huvide konfliktile.

Kuna Teder oli nõukogus ainuke kinnisvara-ala inimene, mõjusid tema argumendid veenvalt. Peale selle oli ju ka rahandusministri telefonikõne.

Juhid viidi arestimajja

Remo Holsmeri sõnul leitigi nõukogus üksmeelselt, et teema juurde tullakse tagasi järgmisel koosolekul. See pidi toimuma 28. augustil, kuid veel kaks päeva enne jõudis kapo mõlemad Tallinna Sadama juhatuse liikmed arestimajja viia. Juunis aga anti juhatusele veel ülesanne, et Sadam peab algatama detailplaneeringu, et aru saada, mida ja kui suures mahus linn üldse maatükile ehitada lubaks. „Järeldasime, et alles siis otsustame, keda arendusse kaasata, meil oli mitu eri alternatiivi,” rääkis Holsmer. Tederi pöördumise ja tema eraäri huvide kohta möönis Holsmer, et tegemist oli „kõneka eriarvamusega, millised ei ole päevakorrapunktide peale tavapärased”.

Tallinna Sadama kinnisvara ärisuunajuht Ahto Ader ütles nüüd, et praegu käibki üldise arendusplaani kaardistamine ehk töö suurema pildiga sadama maa-aladest. „Kui n-ö masterplan on olemas ning on täpselt teada, mis mahtudes ja kuhu ehitada – võttes arvesse juba plaanisolevaid arendusi nagu Reidi tee jms – siis ei ole otsast alustades ohtu hiljem ehitusega ummikusse joosta,” rääkis Ader.

PAHAMEEL

Oja: välisinvesteeringuid Eestisse ei taheta

O & K Real Estate Development OÜ juhi Aadu Oj’a sõnul on nad Sheratoni ideega tegelenud juba 2012. aastast saadik ja on nende siinsed esindajad. Kommentaari andes tegi ta aga reljeefselt väljendudes selgeks, et Eesti otsustajatel pole välisinvesteeringute vastu vähimatki huvi.

„Starwoodi esindaja käis mitu korda Tallinnas, et kinnitada huvi Sheratoni hotelli rajamiseks. Sadama piirkonna vastu tundsime huvi, sest lennuühendusi ju erinevalt Riiast Tallinnas ei ole. Laevadega suudab mingi osa turistidest siiski liigelda. Leidsime, et sama piirkonna vastu tunneb huvi ka Hard Rocki juhtkond, kellel oli valmidus Tallinnasse meelelahutuskeskus rajada. Nendega kombineeritult oli investeeringute maht kokku enam kui 300 miljonit eurot. Luua hinnanguliselt mitu tuhat töökohta, tuua maksutulu riigile ja linnale. See oleks väärinud ehk vähemalt korra valitsuskabinetis arutamist. Seda kunagi ei toimunud. Ainukesed, kes olid nõus kohtuma, olid kolm sotside ministrit. Jõuministrid, kes majandusküsimustes otsuseid teevad (või ei tee), välisinvesteeringuid arutada ei soovi. Tallinna linnast ei ole mõtet üldse rääkida.

Hinnanguliselt oli meil sel teemal kokku enam kui 150 kohtumist ja koosolekut. Sealhulgas EAS-i, Tallinna linna, eri parteide esindajatega, Sadama nõukogu ja juhatuse liikmetega, Riigi Kinnisvaraga, ehitajatega, hotellikettide operaatoritega, arhitektidega jne. Tellisime ka sotsiaalmajanduslike mõjude hinnangu, mis saadeti ka valitsusliikmetele. Keegi toru ei võta.

Praegu on meil valitsus, kes ei ole välisinvesteeringutest huvitatud. Võrreldes muu maailma riikidega, on meie valitsuse suhtumine välisinvesteeringute saamisesse pehmelt öeldes neutraalne. Suhtumine kajastub väga ilmekalt ka välisinvesteeringute statistikas. See on ilmselt see Exceli leht, mis on peaministri majandusnõunikel hide funktsiooni alla sattunud. Kõik peavad ainult koosolekuid ja joovad kohvi.”

Tallinna Sadama hinnaline krunt on endiselt ootel

Kui rahandusminister Sven Sester ja kinnisvaraärimees Hillar Teder poleks sekkunud, võiksid mereäärsel krundil juba mütata Sheratoni hotellile vundamendiauku kaevavad kopad.