Ärileht.delfi.ee: Suhted peaministriga elektrit täis. Energiakriisi esimeseks ohvriks sai Hando Sutter (Tanel Raig)

23.09.2022Meediakajastus

Hando Sutteri teekond Eesti Energia juhina saab otsa. Energiakriisi ajal selgus, et ta teeks liiga palju asju teisiti kui poliitikud.

Sutter oli peaaegu kaheksa aastat ideaalne juht Eesti kõige olulisemale ja väärtuslikumale riigifirmale Eesti Energiale. Tal õnnestus teha koostööd nelja ülemuse ehk omaniku esindajaks oleva rahandusministriga, kellele ta pidi oma plaane tõestama ja aru andma. Viiendaga enam ei õnnestunud. Õigemini läksid suhted liiga teravaks ülemuse ülemusega ehk peaministriga. Tuleva aasta 31. märtsil peab Sutter Eesti Energia juhi kabineti ukse enda järel kinni panema. Rohkem tal sinna asja ei ole.

Eesti Energia juhi koht võib tunduda kullaauguna. Energiafirma aruandes on kirjas, et eelmisel aastal maksti selle töökoha eest 243 950 eurot ehk igakuine brutotasu oli keskmiselt 20 329 eurot. Selle raha eest tuleb aga täita omaniku ootusi, mis võivad politiseerituse tõttu olla tihti ebaratsionaalsed, ja nõustuda omanikku esindavate poliitikute ideedega, mis ei pruugi sugugi ühtida ametisolija kui turgu tundva eksperdi arvamusega. Eesti Energiast on alati kinnitatud, et nende ülesanne on täita omaniku ootusi, kuid viimase aasta energiakriisi ajal hakkas liiga tihti juhtuma, et Sutter oli oma poliitilise juhtkonnaga eri meelt.

Tugeva oma arvamusega

Sutterit tundvad inimesed ütlevad, et ta ei ole juht, kes tuleb koosolekule ja hakkab teistelt laua taga istujatelt arvamusi koguma. Tal on tugev oma arvamus, ja kui soovid löögile pääseda, siis pead kõigepealt tema arvamuse ümber lükkama. Sutteri üks väheseid ülemusi, kes ei olnud reformierakondlane, oli 2015. aastal rahandusministriks saanud isamaalane Sven Sester.
Tema hinnangul oli Sutteriga lihtne koos töötada, sest tegu oli professionaaliga. „Loomulikult oli tal arvamus, kuidas Eesti Energia peaks turul tegutsema, milliseid investeeringuid tegema ja kuidas kulusid hallata. Ühel esimestest kohtumistest ütlesin paar oma mõtet välja. Mul ei olnud vaja pikalt seletada, sest Sutteri loogika oli sama,“ meenutab Sester.
Sesteri seisukoht oli, et rahandusministrina ei huvita teda pidev protsess, vaid tulemus. Ent kõik Eesti Energia otsused peavad lähtuma turuloogikast, olema läbipaistvad ja suunatud ettevõtte arengule.
Praeguse peaministri Kaja Kallasega Sutter sellist kooskõla ei leidnud.

Suhe peaministriga elektrit täis

Kallas heidab Eesti Energia uue põlevkiviõlitehase projektile ette just läbipaistmatust ja turuloogika puudumist. Ta on kahelnud põlevkiviõlitehase projekti tasuvuses, mida Eesti Energia on näidanud.
„Vaadates varasemat praktikat, siis projektid pole majanduslikult nii tasuvad olnud, kui Eesti Energia on neid näidanud. Ma arvan, et see kehtib ka õlitehase kohta,“ on Kallas öelnud riigikogu liikmete päringutele vastates. Ta lisas toona, et ei ole veendunud õlitehase konkurentsivõimes, sest erasektor ei ole sellise tehase rajamist seni mõistlikuks pidanud.
Kallas üritas juba eelmise valitsuse ajal uue põlevkiviõlitehase rajamist igati pidurdada. Ta kartis, et selline tehas võib seada ohtu Euroopa Liidult laekuma pidavad sajad miljonid eurod, mis on mõeldud selleks, et Ida-Virumaa saaks minna üle rohelisele majandusele.
Eesti Energias töötanud inimesed möönavad, et peaminister pole kunagi sekkunud ettevõtte tegemistesse nii palju kui praegu. Teemasid, mille puhul poldud peaministriga ühel arvamusel, oli nii mõnigi. Õlitehase asjus pidi Kallas lõpuks kaotust tunnistama. Ta jäi üksi. Isegi rahandusminister ja erakonnakaaslane Keit Pentus-Rosimannus olevat hakanud Eesti Energiat kaitsma ning keskerakondlased olevat püsti tõusnud ja teatanud, et „koalitsioonilepingus sai ju õlitehase osas kokku lepitud“.

Hea tandem

Eesti Energia hiljutist nõukogu esimeest Väino Kaldojat peetakse Hando Sutteri suurimaks kaitsjaks. Nende energiafirma suunamiseks tehtud omavaheline koostöö klappis suurepäraselt. Sesteri sõnul moodustas Sutter nõukogu esimehe Kaldojaga hea tandemi. „Hando pakatas energiast ja tulistas kokkusaamistel ettevõtte arenguga seotud mõtteid ja tähelepanekuid. Väino oma rahulikkuse ja läbirääkimisoskusega balansseeris ja täiendas,“ kirjeldab Sester tandemi koostööd. Ta ütleb, et pidas nendega lugematu arvu koosolekuid ning et mõlemad mehed olid ihu ja hingega asja juures.

Kaldoja jääb oma koostööd Sutteriga kirjeldades esialgu tagasihoidlikuks. „Võiks küsida, kellega ma kokku ei sobi,“ kostab ta väite peale, et nende hea suhe Sutteriga paistis silma. Tema sõnul püüdsid nad Sutteriga asju klaarida juba enne nõukogu ette minemist, et kõik nõukogu liikmed saaksid asjast õige ülevaate.
„Kui oled ise ühes asjas sees, siis teistele seda asja selgeks teha on üsna raske,“ tunnistab Kaldoja. Kõike ei õnnestunudki teistele osalistele selgeks teha. Selliste asjade alla kuulusidki õlitehas ja paar tuuleparki, mille puhul läks konflikt teravaks ja mis jäid venima.

„Võib-olla me ei suutnud Kajale kogu visiooni väga hästi selgeks teha. Võib-olla me ei saanud ka seda võimalust,“ kostab Kaldoja õlitehase kohta. Ta tunnistab, et rahandusminister tuli nende poolele üle. „Eks me rahandusministriga saime rohkem asju arutada,“ ütleb ta. Rahandusminister oli rohkem asjas sees kui peaminister ja tal tekkis Kaldoja sõnul ka peaministrist teistsugune pilt.

Vale aeg juhivahetuseks

Kokkuvõttes rahandusministri poolehoiust ei piisanud. Kaldoja pani suvel nõukogu esimehe ameti maha. Ei kulunud palju aega, kui pärast uue nõukogu esimehe (Anne Mere) valimist teatati, et nõukogu ei pikenda Hando Sutteri ametiaega Eesti Energia juhatuse esimehena.
„Ei olnud mingit märki, et see nii juhtuma peaks,“ kinnitab Kaldoja. Ta kinnitab, et temale ei olnud keegi Sutteri kohta arvamust avaldanud, kuid lisab, et võib-olla ei hakatud sellega vaeva nägema, sest teati, et ta nagunii ei jätka pärast ametiaja lõppu nõukogu esimehena. „Vaevalt et keegi olekski suutnud mulle seda selgeks teha,“ tunnistab ta. „Suurtel ettevõtetel on pidevalt suuri asju ajada ja kunagi ei ole õige aeg meeskonda vahetada, aga praegune aeg on ülieriline,“ kostab ta. Tema hinnangul oleks pidanud Sutteril laskma hoo sisse lükata suurtele projektidele: õlitehasele ning Liivi mere- ja Tootsi tuulepargile. Seega oleks Kaldoja arvates pidanud hoolimata Sutteri pikast ametiajast talle veel paar aastat aega andma. „Meil on ju hea näide Eleringi näol olemas, sealne juht on juba väga pikka aega ametis,“ märgib Kaldoja.

Torge Eleringi juhi pihta võis olla teadlik. Eesti Energia ja Eleringi läbisaamine ei ole kiita ning Eleringi juhi Taavi Veskimäe ja Hando Sutteri suhteid ei peeta sõbralikuks. Kõrvaltvaatajad ütlevad, et alguses oli Veskimäe ja Sutteri vahel suur sõprus, kuid siis sai sellest külm sõda.
Neil olevat energiaturu korralduse visioonist maailmavaateliselt erinev arusaam. Veskimäe selgitab suhet Sutteriga üsna ühepoolselt. „Eleringi visioon on paljude turuosalistega hästi toimiv ja teiste riikidega ühendatud konkurentsis tihe energiaturg, mis toetab Euroopa Liidu ja Eesti valitsuse kliimapoliitika eesmärke. Eesti Energia on Eesti ajalooline elektritootmise ja -müümise monopol, mis toodab enamiku energiast põlevkivist,“ ütleb Veskimägi.
Tema sõnul peavadki mõlema ettevõtte juhid lähtuma oma organisatsioonide eesmärkidest ja huvidest ning nende eest hea seisma. Pole raske aru saada, kumb selles kirjelduses on positiivne tegelane. Mõneti iroonilisena suutis Postimees pressida hiljuti Veskimäelt välja avalduse, et ta on valmis rääkima Eesti Energia juhi kohast.

Suurprojektid jäävad kripeldama

Sutterit tundvad inimesed ütlevad, et ametist lahkumise tõttu jääb tal kõige rohkem kripeldama Liivi meretuulepargi venimine. See 1000 MW võimsusega tuulepark suudaks aastas toota 4 TWh elektrienergiat ehk poole Eesti vajadusest. Poliitilist tuge selle projekti kiireks teostamiseks ei ole aga tulnud. Selle asemel arendab riik samadesse vetesse Lätiga kahasse ELWIND-i projekti. Sellega tahetakse meretuulepargi projekt arenduseks ette valmistada ja panna see siis huviliste jaoks oksjonile.

Sutter on selle peale üsna solvunud, sest tema hinnangul on Liivi meretuulepargil alternatiivsete projektide ees mitme aasta pikkune edumaa ja see tuleks kiiresti ära teha. Kaldoja kinnitab, et Liivi tuuleparki ümbritsenud protsessid ei olnud väga meeldivad. Tema sõnul on Eesti Energia projektiga väga palju vaeva näinud ja teinud kõik, mis võimalik. Poliitikute toetus oli aga küllalt tagasihoidlik ja bürokraatia ääretult suur, ütleb ta.
Samamoodi läks asi Kaldoja sõnul halvasti ka Tootsi tuulepargiga. Riik justkui alguses tahtis tuuleparki ja andis selle jaoks Eesti Energiale maad, kuid lõpuks jõudis asi kohtusse. Kohtus Eleringiga vaieldes sattus Eesti Energia kahvlisse.
„Me ei saanud ilma kohtuta probleemi lahendada. Sellest oleks tulnud suur pahandus, kuidas ettevõtte juhtkond võtab ilma kohtulahendita vastu otsuseid, mis võivad olla ettevõttele kahjulikud. Teisalt ei saanud me kohtust loobuda ka ilma valitsuse otsuseta,“ kirjeldab Kaldoja. „See on kurb lugu. Tootsi tuulepark võinuks olla vähemalt kolm-neli aastat varem valmis,“ ütleb ta.

Energiakriisiga tulid eriarvamused

Energiakriisi ajal on Sutteri vastasseis oma poliitilise juhtkonnaga üha rohkem välja löönud. Enne uue valitsuse koalitsioonilepet ei olnud riigil plaanis korraldada rohkem taastuvenergia vähempakkumisi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi, et energia hind on piisavalt sobiv, et investeerida tootmisvõimsustesse ka ilma riigi hinnagarantiita. Sutter lubas seepeale Eesti Energia investeeringud teha teistesse riikidesse, kus pakutakse pikaajalist investeerimiskindlust.

Suvel rahustas valitsus rahvast ja kinnitas, et gaasi varustuskindlusega tegeldakse. Valmib LNG-laevade vastuvõtukoht, soetatakse gaasivarusid ja ei pea kartma, et talvel gaas lõppeb. Hando Sutter saatis samal ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Eesti Energia pöördumise, milles soovitab välja kuulutada hädaolukorra. See aitaks alustada gaasitarbimise kokkuhoidu ja asendada gaasi kiiremini teiste energiaallikatega. Eesti Energia ei püüagi varjata, et nende kommunikatsioon on valitsuse omale üsna vastupidine: ees ootav sügis ja talv tulevad energiaturul väga rasked.

Poliitikud mõtlevad rahva rahustamiseks välja universaalteenuse, millega kaitsta inimesi kõrgete elektrihindade eest. Odav elekter peab tulema Eesti Energia põlevkivielektri tootmisest. Energiafirma lubab omaniku soovi täita. Vastumeelselt. Sutter teatab, et on paremaid võimalusi kui põlevkivijaamade abil elektri hinda reguleerida. Ütleb korduvalt, et universaalteenuse hind ei saa tulla odavam juba olemasolevatest fikseeritud hinnaga pakettidest. Ta arvab, et riigil oleks targem korraldada mitmeaastane elektriostuhange. Selle hanke pakkumises oleks ka tuuleenergia, mis annaks kokku palju soodsama pikaajalise elektri hinna, mida tarbijatele laiali jagada.

Liiga palju eriarvamusi

Arusaadavalt hakkab omanik soovima lõpuks ettevõtte etteotsa juhti, kes oleks tema visioonidega rohkem nõus. Sester ütleb, et Sutter juhib Eesti Energiat nagu eraettevõtet, mille eesmärk on maksimaalne tulemus. „Kui eraettevõtluses on ratsionaalsus üks esimesi tõe kriteeriume, siis poliitikas püütakse tihti leida kompromisse ning see ei pruugi iga kord olla ratsionaalne,“ märgib Sester, miks Sutter ja tema ülemuste koostöö enam ei klappinud.

Muidugi palusime oma Eesti Energia karjäärile tagasi vaadata ja selle ootamatut lõppemist kommenteerida ka Hando Sutteril. Kommunikatsioonispetsialistid on Sutterit iseloomustanud juhina, kelle jalg ajakirjandusega suheldes värisema ei hakka ja keda võib ka külmalt vette visata – ujub ikka kolme-nelja peale välja, tavaliselt viie peale. Seekord aga lasi muidu lahkelt oma (eri)arvamusi jagav Sutter kommunikatsiooniinimestel teatada, et ei soovi praegu oma lahkumist kommenteerida. Sellest on ta valmis rääkima pärast tuleva aasta 31. märtsi, kui Eesti Energia uks on tema jaoks sulgunud.