Ärileht.delfi.ee: Sven Sester: kui ettevõtjad maksavad korralikult makse, võib oodata määrade kahanemist (Urmas Jaagant)

22.10.2015Meediakajastus

Kui Rail Balticu Nabala trassi rahaline võit ei kaalu üle loodusele tekitatavat kahju, siis seda ei tehta.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul puhus OÜ-tamise teema liiga suureks ajakirjandus, ettevõtjate organisatsioonid on maksuameti tööga väga rahul.

OÜ-tamise suurema tähelepanu alla võtmisega sattus maksuamet kriitikatule alla. Kas teid üllatas avalikkuse selline reaktsioon?

Esiteks tahaksin maksuametit tunnustada, kuna tema varasema kontrollfunktsiooni kõrvale on tulnud nõuandev funktsioon. Seda on ka paljud ettevõtlusorganisatsioonid öelnud. Viimaste riigikohtu otsuste tulles, mis andsid tegutsemiseks suunised, ütles maksuamet, et ollakse valmis ettevõtetele selgitama, mida riigikohtu lahend endast kujutab. Natuke tegi muret ajakirjanduse ülevõimendamine, kus loodi foon, et OÜ on pahatahtlik ja orienteeritud maksupettustele.

Ajakirjandus ei võta ju väiteid omast peast. Ju oli siis ettevõtteid, mis tundsid, et neile tehakse liiga.

Pigem näen ettevõtlusorganisatsioonide tunnustust maksuametile. Nad on öelnud, et nende huvides on samuti konkurentsieeliste kaotamine. Nõuded töötajateregistrist kuni 1000-euroste arvete deklareerimiseni on tekitanud olukorra, kus maksude mittemaksmise eelised on vähenenud. See on andnud võimaluse konkurentsikeskkonda parandada ja on aluseks tulevikus täiendavatele maksumuudatustele. Mida paremini maksud kokku kogutakse, seda suurem võimalus on maksumäärasid alandada. Eesti maksuamet on väga efektiivne. Maksuauk on protsentuaalselt üsna väike.

Maksuauk on väike…

Kuid samal ajal sadu miljoneid eurosid.

Mida väiksemat summat taga aetakse, seda kallim see on. Äkki on käes piir, kus kulutame viimaste eurode kokkukogumisele liiga palju?

Raha ei tule seina seest, vaid ettevõtjate lisandväärtusest. See tähendab, et valitsuse ja riigikogu ülesanne on luua maksimaalselt konkurentsivõimeline keskkond. Ettevõtlusorganisatsioonid on seda toetanud ja see on meie kõigi ühistes huvides.

Kas sain aru, et pakute välja ka prääniku, et tuleb veel maksuvähendusi? Kas on midagi konkreetset?

Liigume tööjõumaksude vähendamise poole. Millised võiksid olla veel täiendavad präänikud, sõltub sellest, millised on võimalused. 1000-euroste arvete deklareerimine on tekitanud olukorra, kus üldkäive pole kasvanud, kuid käibemaksu on laekunud tunduvalt rohkem.

Miks oli teil vaja Nabala looduskaitseala kallale minna? Hoida kokku veel mõned miljonid?

Kõik suured otsused, mis on seotud rahalise ressursiga, tuleb pigem rohkem läbi kaaluda kui kaalumata jätta. Kui arvestada esmast indikatsiooni, et otsetrass säästaks 70 miljonit eurot ja selle pärast kolm-neli kuud pikendame protsessi, peaksime analüüsi tegema. On kolm komponenti: fiskaalne, inimkeskkond ja looduskeskkond. Kui selgub, et rahaline võit ei kompenseeri looduslikku või inimkeskkonna kahju, siis see on ka otsus.

Valitsus ju kinnitas, et sealtkaudu me trassi ei tee. Kas eelmine valitsus tegi asjatundmatu otsuse?

Minu andmetel seda lühemat teed ei analüüsitud…

See oli valitsuse tegematajätmine?

Pigem selliste otsuste puhul üheksa korda mõõda ja siis lõika. Nii suure otsuse puhul tasuks teha analüüsi.

Ma ei mäleta, et IRL oleks opositsioonis olles öelnud, et üks variant jäi analüüsimata.

IRL ütles seda juba siis. Viimati ütles ka teaduste akadeemia, et tasuks kaaluda otseteed.

Kas eelmine keskkonnaminister tegi õige otsuse, et sinna rajati looduskaitseala?

Ma ei tea, kas see oli õige või vale, ma tahaks analüüsida, milline on võimalus teha lõppotsus. Pärast seda saame näha. Praegu on vara öelda.

Kas on pigem hea või halb, et meil on eelarve eelnõu, kust isegi opositsioon ei oska eriti kinni hakata? Tuli selline tuim kiretu dokument.

Ma ütleksin vastupidi. Tihti on kritiseeritud, et ühel või teisel valitsusel pole prioriteete ega visiooni, mida eelarve peaks peegeldama, aga selle valitsuse viis prioriteeti on eelarves näha. Esiteks hoiame 2% kaitsekuludele. Teine on majanduskasvu ja ettevõtete konkurentsivõime teema, millest enne rääkisime. Need on meetmed, mis aitavad kaasa majanduskavule.

Suurt visiooni aga ei paista. Millegi hoidmine samal tasemel pole ju kuigi ambitsioonikas. Kust võtta uut tulu eelarvesse?

Pigem vaidleksin vastu. Viis prioriteeti, millest kahest jõudsin rääkida, näitavad selgelt, kuhu valitsus liigub. Kolmas on madalapalgalistele suunatud tegevus. See on üle pika aja üks samme, kus valitsus suunab raha sektorisse, kus seda kõige rohem vaja on. Neljas asi on lapsed ja pered. Et rahvaarv hakkaks kasvama, peab peres olema üle kahe lapse. Mis võiks olla suurem plaan kui see, et Eesti rahvaarv tulevikus kasvaks? Viies: kogu temaatika, mis on seotud riigi endaga. Eesti vaatab konstruktiivselt oma kuludele otsa. Kui tööealine elanikkond väheneb, tuleb vaadata ka avalikku sektorisse. Kui seda ei tehtaks, oleks ühel hetkel tinglikult kõik riigiametnikud.

See kõik kokku kõlab ikkagi nagu pinnalpüsimine, järeleaitamine, mitte edasi ujumine…

Eesti rahva püsimise ja rahvaarvu kasvatamise eesmärk on väga tähtis. Samuti Eesti rahva turvalisuse suurendamine.

SPORDIÜLEKANDED

ERR saab raha juurde

Spordiülekannete jaoks lisaraha soovinud ERR saab rahandusminister Sven Sesteri sõnul juba niigi raha juurde.

„Lisaks olemasolevale, mis on pea 30 miljonit eurot, antakse järgmisel aastal vahendeid ka ETV+ arenguks,” sõnas rahandusminister. „Valitsus on võtnud seisukoha, et see telekanal oleks vabalevis, et oleks tehnika, millega töötada, ja et saated oleks subtitreeritud. See vajab lisaraha. Kokkuvõttes tuleb riigieelarvest juurde 0,8 miljonit eurot. Küsimus on selles, mis on võimekus. Me kõik tahaksime Tallinna-Tartu maantee valmis teha ühe aastaga, aga küsimus on, kui palju meil raha on.”