Äripäev: Danske loobub Eestis teenitud mustast kasumist

19.07.2018Meediakajastus

Danske Bank teatas, et loobub Eestis rahapesu teel teenitud kasumist. Sven Sesteri hinnangul on Danske üksikjuhtum, üldiselt on Eestis rahapesuga asjad korras.

“See on väga ilus uudis, kuigi rahapesuga tekitatud kahju ega täpseid kasumeid ei õnnestu täpselt kunagi mõõta ja Taani valitsus võib lõpuks karmim olla,” ütles uudist kommenteerides pikaaegne rahandusminister Jürgen Ligi, kes oli ministriametis ka sel ajal, kui rahapesu Danske Eesti harus aset leidis.
Tema sõnul oleks Eesti poolt asjakohane tunnistada, et ka meie alahindasime neid riske. “Aeg ja hoiakud on muutunud, aga oleksid võinud varem muutuda, kui oleksime, eeskätt küll Eesti Panga ja finantsinspektsiooni kaudu, käitunud jõulisemalt,” ütles Ligi.

Ka finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm tõdes, et see, et säärane kaasus mainele mõjub, on enesestmõistetav. “Meedias kajastatust on Eesti jaoks märksa olulisem asjaolu, et Danske panga Eesti filiaalis on finantsinspektsiooni kontrollide tulemusel ja nõudel suure riskiga mitteresidentide äri lõpetatud ja Eesti finantssüsteemile sellega kõnealune oht maha võetud,” ütles ta samas.

Sester: pangad müüvad usaldust

Praegune riigikogu majanduskomisjoni esimees ning endine rahandusminister Sven Sester märkis samuti, et rahapesu ühegi riigi mainet ei paranda. “Samas peab kindlasti selliste juhtumite puhul vaatama, kas tegemist on süsteemse veaga või üksikjuhtumiga ning kas ja kuidas on reageerinud riigi järelevalveorganid.

Vaadates finantsinspektsiooni tegutsemist nii minevikus kui ka olevikus, võib küll öelda, et seda kartust ei ole, et Eesti oleks finantsmaailmas seadusi mittetäitev ja kuritegelikule rahale orienteeritud riik. Pigem täpselt vastupidi,” ütles Sester.
Majanduskomisjoni esimees usub, et pangajuhtide ja omanike otsus aitab parandada nii panga enda kui ka kogu finantssektori mainet. “Pangad müüvad usaldust. Kui panka ei usaldata, siis pole tal võimalik ka tegutseda,” tõdes Sester.

Finantssektori seisu laiemalt analüüsides ütles ta, et kuigi tegemist on aastaid toimunud rahapesujuhtumiga, hindaks tema olukorda pigem üksikjuhtumiks. “Meil ei ole laiaulatuslikke probleeme rahapesu valdkondades, meid ei käsitleta nõrga finantsjärelevalvega riigina. Finantsinspektsioon on teinud ja teeb jätkuvalt head tööd, et juba varakult avastada kõrvalekaldeid heast pangandusest, ning pigem näen ma selliste juhtumite puhul kogu finantssektori reeglistiku ja tegevuse paranemist ja täiustumist,” rääkis Sester.

Ligi märkis, et enamik Eesti riigirahanduse kriitikast on olnud diletantlik ja kaugel maas enesekriitikast ja vigade parandusest. “Ka siin tasub tunnistada enesekriitika korras, et ülehindasime meie skandinaavialikuma ärikultuuri garantiisid Läti või Leedu venelikumate mõjudega võrreldes. Need vedasid alt. Need küll töötasid ja Eesti pangandus on olnud puhtam, aga et probleemi esindavad ainult lõunanaabrid, oli viga arvata,” tõdes reformierakondlane.

Pangaliidu ning ka LHV Panga juhi Erki Kilu sõnul peab liit oluliseks, et Eesti panganduse maine oleks laitmatu ning pangad ei võtaks riske, mis võiksid avaldada negatiivset mõju sektori turvalisusele ja usaldusväärsusele.
“Eesti pangad suhtuvad rahapesu tõkestamisesse väga tõsiselt. On oluline, et meie pangandussüsteemi ei kasutataks rahapesuks ega terrorismi rahastamiseks,” rõhutas ta. “Selleks on pangad viimastel aastatel võtnud kasutusele täiendavaid riskikontrollimeetmeid, mis vastavad peale Eesti õigusaktide ka rahvusvaheliste organisatsioonide juhistele ning partnerpankade nõuetele. Samuti on suurendatud inimeste arvu, kes igapäevaselt tegelevad rahapesu tõkestamisega,” tõi Kilu esile, et kaitsemehhanisme on tugevdatud.

Kohe raha välja ei käi

Danske teatel antakse kasum ära siis, kui saab kindlaks, kui laiaulatuslik rahapesu oli. Pank on käivitanud rahapesu tõttu uurimise, mille esimesi tulemusi on oodata septembris. Meedia on kirjutanud, et Danske Eestist käis läbi oluliselt suurem summa kahtlast raha, kui esialgu arvatud. Summa on kerkinud juba 7,1 miljardi euroni.

Taani majandusministri Rasmus Jarlovi sõnul alustab valitsus Danske Banki rahapesu asjus uut uurimist, et mõista, kui suurtest summadest jutt käib, ning plaanib raha konfiskeerida. “Väga oluline on teada saada, kui suurt kasumit on rahapesult teenitud,” vahendas agentuur Bloomberg Jarlovi sõnu. “Ilmselgelt pole see aktsepteeritav, et rahapesuga teeniti suuri summasid ja see raha on endiselt Danske Bankis. See riivab nii minu kui ka kõigi teiste õiglustunnet,” lisas ta.
Danske Bank teatas, et mitteresidentidelt teeniti vahemikus 2007-2015 kokku 1,5 miljardit Taani krooni ehk 200 miljonit eurot. Danske pole öelnud, kui suure osa kasumist ta ära annab.

Tulemus oodatust kesisem

Danske teatas kolmapäeval ka teise kvartali tulemused. Maksueelne kasum jäi oodatule alla ja oli 5,49 miljardit Taani krooni ehk 740 miljonit eurot. Aasta varem jäi tulemus 6,14 miljardi krooni juurde. Analüütikud prognoosisid tulemust 6,02 miljardi Taani krooni juurde.
Kauplemistegevusest saadud tulu oli teises kvartalis 1,1 miljardit krooni, kukkudes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 35%. Analüütikud ootasid tulemust 1,5 miljardi manu. Pank teatas, et tulemusi mõjutasid suures osas üldine ebakindlus aktsiaturgudel ning investorite kahtlused.
Pank teatas, et kõigest hoolimata loodetakse endiselt, et puhaskasumiks tuleb tänavu 18-20 miljardit Taani krooni.
Ühtlasi löövad analüütikud juba hingekella Danske väljakuulutatud 10 miljoni Taani krooni suurusele aktsiate tagasiostuprogrammile. ABG Sundal Collieri analüütik Mads Thinggaard ütles Reutersile, et praeguste majandustulemuste juures näib tagasiostuprogramm sisuliselt võimatuna. Tema hinnangul pole see realistlik, sest Danske on lubanud ära anda Eesti filiaalis rahapesu käigus teenitud kasumi. Samuti on pankadel üsna karmid kapitalinõuded ning needki takistavad tagasiostuprogrammi elluviimist.
Danske aktsia langes kolmapäeval uudiste tõttu Kopenhaageni börsil ligi 9%, 178,15 Taani kroonini. See on kahe aasta madalaim tase. Eile tegi aktsia sellest osa tasa.

Danske patud ei ole lubadusega kustutatud

Kuigi Danske Bank teatas, et loobub rahapesu teel teenitud kasumist, võib panka siiski ähvardada juriidilised tagajärjed, ütles Taani majandusminister Rasmus Jarlov.

“Patt ei kustu sellepärast, et nüüd nad tunnistavad, et nad ei saa raha endale jätta,” ütles Jarlov kolmapäeval antud intervjuus Reutersile.

“Mis iganes seaduslikud võimalused võivad Taani ametiasutustel tekkida, neid üritatakse ka ellu viia.”

PANE TÄHELE

Danske võib saada 4 miljardit trahvi

Analüütikute hinnangul ähvardab Dansket rahapesuskandaali tõttu 4 miljardi Taani krooni suurune trahv.

Danske Bank teatas kolmapäeval. et on valmis mustalt teenitud kasumi ära andma. kui saab selgeks. kui ulatuslik rahapesu oli. Praeguse seisuga käis Danske Eestist läbi 7.1 miljardi euro väärtuses musta raha. Danske Bank teatas. et mitteresidentidelt teeniti vahemikus 2007-2015 kokku 1.5 miljardit Taani krooni ehk 200 miljonit eurot.

Danske pole öelnud. kui suure osa kasumist ta ära annab. Danske ise on algatanud kaks rahapesu-uurimist. mille tulemusi on oodata septembris.
USA advokaadid koguvad Danske vastu nõudeid

Aktsionäride õiguste eest seisev USA advokaadibüroo sondeerib pinda, et esitada hagi Eestis idaraha pesnud Danske vastu.

Californiast pärit advokaadibüroo Johnson Fistel uurib Danske Banki aktsionäride võimalikke nõudeid, teatas büroo.

Kuivõrd Taani pank loobub kasumist, mis teeniti rahapesu-uurimise all tehingutelt Eestis, on firma 2018. aasta puhaskasum sihtvahemiku madalamas otsas, märkis advokaadibüroo.

Kokku plaanib Danske Johnson Fisteli teatel tagasi maksta umbes 200 miljoni euro jagu Venemaalt, Aserbaidžaanist ja Moldovast pärit musta raha vahendamisest teenitud kasumist. Uudise järel langes Danske aktsia kolmapäeval üle 9%.

Niisiis kutsub advokaadibüroo endaga ühendust võtma inimesi, kes on kahjumit kandnud ning tahavad olla kursis enda õigustega.

Kohe raha välja ei käida

Danske teatel antakse kasum ära siis, kui saab kindlaks, kui laiaulatuslik rahapesu oli. Pank on käivitanud rahapesu tõttu uurimise, mille esimesi tulemusi on oodata septembris. Meedia on kirjutanud, et Danske Eestist käis läbi oluliselt suurem summa kahtlast raha, kui esialgu arvatud. Nimetatud summa on kerkinud juba 7,1 miljardi euroni.

Taani maj andusministri Rasmus Jarlovi sõnul alustab valitsus Danske Banki rahapesu asjus uut uurimist, et mõista, kui suurtest summadest jutt käib, ning plaanib selle konfiskeerida.

“Väga oluline on teada saada, kui suurt kasumit on rahapesult teenitud,” vahendas agentuur Bloomberg Jarlovi sõnu.

“Ilmselgelt pole see aktsepteeritav, et rahapesuga teeniti suuri summasid ja see raha on endiselt Danske Bankis. See riivab nii minu kui ka kõigi teiste õiglustunnet,” lisas ta.