Äripäev: Dividend võetakse luubi alla. Ettevõtjad ettevaatlikud

27.10.2015Meediakajastus

Rahandusminister Sven Sester tegi ettepaneku vaadata üle dividendi maksustamine, kuid ettevõtjad on ettevaatlikud.

Rahandusminister Sven Sester käis reedel uudisteagentuuri BNS korraldatud maksuteemalises debatis välja idee, et dividendi väljamaksed tuleks nn küpsetele firmadele atraktiivsemaks teha. Näiteks võiks kolmel järjestikusel aastal väljamakstud dividendi tulumaksumäär 100 000 euro pealt olla 20% asemel 15% või 12%. Esmaspäeval kogunevad ettevõtjad rahandusministeeriumisse ümarlauale, et muude teemade seas arutada ka dividendi maksustamist.

Ettevõtjad skeptilised. “Sesteri ideel on see viga, et puht majanduslikult ei pruugi ettevõttel olla võimalik ega ka mõistlik igal aastal dividendi maksta. Kui stabiilse dividendi maksmine teha maksude abil atraktiivseks, siis võib see mujal anda tagasilöögi, kuna ettevõte on motiveeritud langetama muidu mitteoptimaalseid otsuseid,” kritiseeris varahaldusettevõtte Kawe Kapital juhatuse liige ja üks omanikke Ago Lauri. “Näiteks lükatakse kehvapoolsel aastal edasi investeeringud või viiakse omakapital ohtlikult madalale tasemele selleks, et maksueelis raisku ei läheks.”

Samuti tekib Lauri sõnul küsimus, kes ja mille põhjal otsustab, kui suur peab dividend olema, et soodsamat kohtlemist saavutada, kas erinevatele ettevõtetele kehtestatakse erinev lävend või jäävad väiksemad ettevõtted kehvemasse olukorda. “Ma kardan, et selline süsteem põhjustaks skeemitamist,” nentis ta.

Dividendi maksmiseks on Lauri sõnul valdavalt siiski vaid kaks motiivi – ettevõttel kas pole piisavalt kasumlikke projekte, kuhu investeerida, või on omanikel raha vaja.

Küll aga käis Lauri välja oma ettepaneku. “Mina pooldaksin pigem sellist traditsioonilist versiooni, kus ei maksustata mitte dividendi, vaid puhaskasumit. Kuna maksubaas oleks siis praegusega võrreldes oluliselt suurem, võiks ka puhaskasumi maksustamisel kasutatav maksumäär olla väiksem kui dividendi maksumäär. Selline süsteem oleks minu hinnangul ka lihtsam ja kõiksugu tüütuid erijuhtumeid oleks vähem,” pakkus ta välja.

Maksumäära tuleb arutada. Toiduainetööstuses tegutseva Maag Grupi üks omanikke Aivar Saarma leidis, et lõppkokkuvõttes saab omanikutulu väljavõtmisel määravaks mitte tulumaksumäär, vaid vajadus. “Ega siis sellepärast, et dividendilt makstav tulumaks on soodsam, ei torma keegi püstijalu dividendi välja võtma. Ma eeldan, et see käib mõistlikus korras,” ütles ta. “Ega sel praegusel korral ka midagi häda ole,” lisas ta.

Samas möönis Saarma, et 12%ne tulumaksumäär võiks juba panna ettevõtjat tulu välja võtma. Saarma ei näinud riski, et omanik võiks hakata tulumaksusoodustuse tõttu rumalalt käituma. “Kõik ettevõtted vaatavad oma võimalusi ja olukorda. Kui sa tahad ettevõtlusega edasi tegeleda, siis on sul kaks teed. Kui on vaja raha ettevõttesse, siis ei võta välja,” märkis ta.

Endine riigikogu IRLi fraktsiooni liige ja ettevõtja Reet Roos kiitis Sesteri ideed. “See soodustab suurte ettevõtete omanikke kiiremini dividendi maksma ja riigile laekuvad maksud kiiremini. Rahal, samuti riigile laekunud maksudel on reaalajas suurem väärtus kui ebaselges tulevikus,” põhjendas ta.

Lisaks maksab tema sõnul meeles pidada, et Eesti juriidilisele isikule Läti ja Leedu tütarfirmadest välja makstav dividendimaks on 15%. “Seega on 15% ümber arutlemine Eestiski õige,” lausus Roos.

Roos oli Äripäeva selle aasta Dividendide TOPis 26. kohal, võttes mullu 2013. majandusaasta eest oma ettevõttest välja veidi üle 1 miljoni euro. Roos uskus, et ülekapitaliseeritud ettevõtteid oleks ehk vähem ja eraisiku käes olev raha läheb ehk kiiremini ringlusesse. Samuti arvas ta, et väikeosanike olukord paraneb.

ASi Silberauto juht ja omanik Väino Kaldoja on seisukohal, et ettevõtluse maksustamist ei tohiks eraldi tükkidena vaadelda. “Seda tuleks analüüsida ja vajadusel parandada kompleksselt. Selge eesmärk oleks, et ettevõtja sooviks maksta ja riik saaks summa summarum rohkem,” kommenteeris ta lühidalt.

Ettevõtlusorganisatsioonid jäid skeptiliseks. Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul ei ole Eestis seda muret, et ettevõtjad ei tahaks endale dividendi maksta. “Me näeme probleemi selles, et ettevõtted ei investeeri oma toodete ja teenuste arendamisse nii palju, kui võiks ja peaks. On siis põhjuseks liiga kõrged tööjõukulud ehk investeeringuteks ei jää piisavalt vahendeid, kindlustunde puudumine või lihtsalt ei osata targalt investeerida,” ütles Tamsar.

Raha väljavõtmise asemel tuleks Tamsari hinnangul ergutada ettevõtjaid tegutsema targemate ja tootlikumate toodeteteenuste väljaarendamise nimel, sest see suurendaks konkurentsivõimet. “Pikemas perspektiivis toob see ka riigile palju rohkem maksutulu,” ütles ta.

Maksumaksjate keskliidu juhi Lasse Lehise sõnul ei ole nad liidus seda mõtet üldse arutanud, et dividendide tulumaksu määra peaks praegu mingi valemiga vähendama. “Meie ettepanek on see, et rahulikult neid variante arutada ja mitte väga uksi paugutada. Mingeid kategoorilisi seisukohti ei maksa kellelgi välja tuua, sest iga variant tuleb läbi mõelda ja arvutada ning tuleb hinnata mõjusid, kuidas ettevõtluskeskkond selle vastu võtab,” soovitas Lehis.

Lehis märkis, et talle Sesteri öeldud lähenemine põhimõtteliselt ei istu, sest see tähendaks, et riik justkui sunnib ettevõtteid madalama maksumääraga ettevõttest raha välja võtma. “See on selline plaanikomitee. Kui me ikka täpselt ei tea, mis see põhjus on, siis mina ei julgeks kellelegi näpuga näidata ja öelda, et mina tean paremini, mida tegema peab,” leidis ta.

Pillesaar: tütarettevõtetes seisab palju vaba raha

Kasumi väljamaksmist tütarettevõttest emaettevõttesse võiks vaadelda reinvesteeritava kasumi maksustamise edasilükkamisena ja see võiks olla tulumaksuvaba, leidis kauaaegne ettevõtja ja infotehnoloogiafirma Helmes omanik ja juht Jaan Pillesaar.

“Mulle isiklikult praegune süsteem meeldib. Arusaamatu on vaid asjaolu, et dividendi tulumaksu tuleb maksta ka kasumi väljamaksmisel tütarettevõttest emaettevõttesse. See punkt on vastuolus reinvesteeritava kasumi maksustamise edasilükkamise põhimõttega ja tihti on põhjuseks, et vaba raha jäetakse tütarettevõttesse ootama. Dividendi tulumaks peaks kehtima vaid raha võtmisel eratarbesse,” rääkis Pillesaar.

Sesteri mõte on riigile kasulik.
Dividendi tulumaks on Pillesaare sõnul üks nendest maksudest, mis ettevõtete jooksva tulumaksu puudumise kompenseerimiseks on meil suhteliselt kõrge. “Sesteri ideest võib riigi huvide
seisukohast aru saada. Kui ettevõtjad hakkaksid maksusoodustuse mõjul dividende ajaliselt varem välja maksma, saaks riik maksu kiiremini kätte. Ja ega ettevõtjatel sellise lisavõimaluse vastu kindlasti midagi ei ole,” tõdes ettevõtja.

Pillesaar oli tänavu Äripäeva Dividendide TOPis 86. kohal, võttes mullu välja pea pool miljonit eurot.
“Aga jätkuvalt, Eesti ja ELi maksusüsteemide suure tähega probleem on siiski töökohtade ülemaksustamine, mis seab alustavad ettevõtted ja innovatsioonile panustavad ettevõtted halvemasse maksuolukorda, vähendab absoluutselt kõigi töötajate netosissetulekuid, motiveerib töötajate ja töökohtade lahkumist riigist,” ütles Pillesaar.

“Esimeses järjekorras tuleb sellega tegeleda. Ja mitte üheprotsendiste parandustega, vaid päriselt. Vastasel juhul on meil 20-30 aasta pärast siin samamoodi jätkates poole vähem töökohti kui praegu,” toonitas Pillesaar.

Mis on mis

Dividend

Väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (s.o aktsiate või osade omamine, täisvõi usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).

Residendist äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu enamikus teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Kui dividendi saab teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarettevõttelt saadud dividendi omakorda välja makstes enam tulumaksu tasuda.

Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks praegu 20%.
ALLIKAS: MAKSUJA TOLLIAMET, RAHANDUSMINISTEERIUM