Äripäev.ee: Negatiivsed intressid suurettevõtetele tulevad niikuinii. Balti pangajuhtide arutelu

31.05.2016Meediakajastus

Kui veel paari kuu eest rääkis negatiivsete hoiuseintresside kehtestamisest suurettevõtetele vaid SEB Balti divisjoni juht Riho Unt, siis nüüd toetavad seda mõtet ka teised Baltimaade pankade juhid.

“Suurettevõtetele tõenäoliselt negatiivne intress tuleb. Aga millal see juhtub, seda näitab aeg. Ma arvan pigem varem kui hiljem,“ rääkis SEB Balti divisjonijuht Riho Unt eile Balti pangajuhtide ümarlaual pangaliidus. Ta toonitas, et seni on Balti riigid olnud ilmselgelt erand kogu ülejäänud euroalas. Eraisikuid hoitakse negatiivsetest intressidest tema sõnul eemal loomulikult nii kaua kui võimalik.

SEB grupi sees pangad juba maksavad negatiivseid intresse turgudel, kus need on rakendatud.
Swedbanki Balti panganduse juht Priit Perens ütles, et Rootsis see toimib ja ta ei välistaks seda ka siinses regioonis. Küsimusele, kas see võiks juhtuda tänavu, ta täpset vastust anda ei osanud. “Baltimaades on kohti, kus tõenäoliselt on negatiivsed intressid olemas, aga me ei tea, kus, sest keegi ei ütle,” lausus ta.

Mängu tuleb ajafaktor. Kui panku sunnitakse laenudele peale maksma, siis eijää Perensi sõnul ka neil muud üle, sest mängureeglid muutuvad. Küll rääkis ta konsensusest, et jaekliendile ei taha keegi negatiivset hoiuseintressi peale panna.

Negatiivsete intresside rakendamine sõltub Danske pangas Balti üksuse juhi Ivar Pae sõnul sellest, kui kaua negatiivsed intressimäärad kestavad. “Kui nad mingil põhjusel peaksid ära lõppema kolmandas kvartalis, siis tõenäoliselt otseselt mingeid arenguid ei ole,” lausus ta.

Kui see peaks aga pikalt kestma, siis finantsvahendus muutub pangale koormavaks ja see seab neid fakti ette. Suurem küsimus on tema sõnul hoopis see, et seadusest tulenevalt on negatiivseid hoiuseintresse keerukas ellu viia.

Suurettevõtetele pole negatiivne intress võõras. Nordea äriarenduse juht Baltimaades Gerd Müller ütles, et tõenäoliselt suurte Balti ettevõtete või rahvusvahelisse kontserni kuuluvate ettevõtete treasure’id (varahoidjad) juba pakuvad negatiivset intressi, andes mõista, et negatiivsed hoiuseintressid ei ole suurettevõtetele midagi võõrast.

See on ka põhjus, miks emaettevõtte eelistab pigem, et raha hoitaks null protsendiga Baltimaades. “Tõenäoliselt saab see liikumine alguse ikkagi professionaalsetest vastaspooltest, kelleks on fondihaldurid, teised finantsinstitutsioonid,” rääkis Müller negatiivsete hoiuseintresside kehtestamisest. Nemad on samasugused turuosalised nagu pangad ja saavad väga hästi aru, et nende suhtes ei pea käituma teistmoodi.

DNB Panga ettevõtete panganduse juht Krõõt Kilvet märkis, et neil ei ole negatiivseid hoiuseintresse ja praegu ei ole seda plaanis ka.

“Tegelikult need ei ole üksikud ja iseseisvad otsused, need on ettevõtte juhtimise otsused, mis lähtuvad sellest, mis hinnaga õnnestub raha sisse laenata ja mis hinnaga õnnestub välja laenata,” lausus ta.

Ta soovitas jälgida Balti pankade majandustulemusi või ka vaadata bilansi struktuuri, kust on võimalik negatiivsete intresside rakendamise küsimusele vastuseid leida.

Pangajuhid: majanduse kasvatamine on kui maratonijooks

Eile toimunud Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul tõdesid Balti pangajuhid, et Eesti majandus kasvas möödunud aastal võrreldes Läti ja Leeduga aeglasemalt, kuid tervikuna läheb Balti riikidel praeguses keerulises väliskeskkonnas teiste euroala riikide võrdluses hästi.

Nordea Baltimaade äriarenduse juht Gerd Müller rõhutas, et majanduskasvu arendamine on kui maratoni jooksmine, kus tähtis on pikaajaline kasvukiiruse ja vastupidavuse lihvimine. “Siseturu elavdamise arvel on võimalik saavutada küll kiiremaid lühiajalisi spurte, kuid pikaajalise kasvukiiruse määrab avatud majanduste puhul suures osas ekspordivõimekus,” kinnitas Müller.

Pangajuhtide sõnul on Eesti jaoks sellest tulenevalt oluline ekspordi arendamine, globaalne konkurentsivõime ja nutikad valikud tootlikkuse suurendamiseks. “Balti riikide väljakutseks on pikaajalise kasvukiiruse arendamine kasvava globaalse konkurentsi ning rahvastiku vananemise tingimustes. Lahenduseks saab olla tehnoloogia, innovatsioon ning tööjõu arendamine,” lisas Müller.

SEB Balti divisjoni juht Riho Unt ütles, et Balti riikide majanduskasvu mõjutavad Venemaa ja Euroopa Liidu suhted. “Lisaks avaldab Eesti majandusele täiendavat survet Soome majanduse nõrk seis,” rääkis Unt Eestit mõjutavatest teguritest.

Prognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv võrdluses Läti ja Leeduga aeglasemaks ka sellel aastal. “Märgata on Eesti ärieliidi rahvusvaheliste ambitsioonide vähenemist. Eelmises majanduskriisis kõrvetada saanud ettevõtjad on välismaale kasvamisel tagasihoidlikumad kui lõunanaabrid,” lisas Unt tagasihoidliku kasvu ühe põhjuse.

DNB Panga ettevõtete panganduse juhi Krõõt Kilveti hinnangul ei peaks me vastanduma ja võrdlema Eestit niivõrd teiste Balti riikidega, vaid vaatama Balti riike ühtse regioonina. “Läti ja Leedu on Eesti ettevõtjatele olulised ekspordipartnerid ja kui ühel läheb hästi, on ka teistel sellest kasu,” kinnitas Kilvet.

Küll aga tuleks tema sõnul igal riigil keskenduda rohkem sellele, milles ollakse tugevad. “Eestis on hea maksukeskkond ja selged seadused, Lätis on kõrgelt arenenud inseneriteadus ja transpordiühendus muu maailmaga ning Leedus jällegi on tööjõuvõimekus suurim,” selgitas Kilvet.

Danske Banki Balti panganduse juhi Ivar Pae sõnul on Balti riigid kohanenud muutustega eksporditurgudel, mistõttu langus Venemaa suunal on asendatud ekspordi kasvuga Euroopa Liidu ja ennekõike Põhjamaade turgudele.

“Mitmendat aastat jätkuv palgakasv on toetanud majandust, aga et see jätkuks, on tarvis ettevõtetel samal ajal arendada tootlikkust. Vajadusel tuleb selleks automatiseerida protsesse,” lisas Pae.

Kommentaar

Valitsus pangalõive ei plaani
SVEN SESTER, rahandusminister

Selline intressikeskkond, kus teemaks on tõusnud negatiivsed intressid, on esmakordne nii ettevõtete kui ka finantsasutuste jaoks. Muudatusi praegu siiski plaanis pole. Intresside õiguslik regulatsioon puudutab paljusid osapooli – mitte ainult finantssektorit, vaid kõiki ettevõtjaid, seetõttu tuleks võimalikke mõjusid põhjalikult analüüsida. Võlaõigusseadus näeb paljudel puhkudel ette kohustuse maksta intressi. Negatiivsete intresside kohaldamine võlasuhetele laiemalt võiks põhjustada soovimatuid tagajärgi. Üldine lepinguõiguse põhimõte on, et lepinguid tuleb täita. Kindlasti ei saa negatiivseid intresse rakendada selliselt, et kohustuste mittetäitmine või nendega viivitamine saaks premeeritud. Valitsuse tegevusplaanis pangalõivude kehtestamist pole.