Äripäev.ee: Sven Sester: varjatud majandust on üle 9%

12.05.2013Meediakajastus

Rahanduskomisjoni esimees Sven Sesteri sõnul kui rääkida erinevatest maksupettustest, siis nn maksuauk ehk varjatud majandus on Eestis hinnanguliselt natuke üle 9 protsendi, mis rahaliselt tähendab suurusjärgus 430 miljonit eurot.

“Paljud nii alustavad, kui ka tegutsevad ettevõtjad ei ole käibemaksukohuslased, kuna nende käive ei ulatu kohustusliku registreeringu suuruseni. Lisaks on kuni viiendik ettevõtteid ka eksportöörid ning ekspordi käibemaks on maksustatud 0-määraga,” kommenteeris Sester käibemaksu statistikat.

Tema sõnul ka ettevõtted, kes on investeeringute faasis, saavad oma investeeringult käibemaksu tagasi küsida ning reaalne tootmine või müük algab alles hilisemas faasis. “Selliseid näiteid võib veel tuua. Ehk siis korralike ning täna või tulevikus lisandväärtust tootvaid ettevõtteid on kindlasti rohkem kui Äripäevas väljakäidud number,” märkis Sester.

Tänane Äripäeva kaanelugu räägib sellest, et suur osa Eesti ettevõtjatest hoidub käibemaksu tasumisest kõrvale – riigikassat täidab vaid kümnendik Eesti firmadest. Eestis on umbes 72 000 käibemaksukohuslast. Maksuameti värske statistika näitas, et möödunud aastal tasus vaid 5690 ettevõtjat käibemaksu kokku 2,08 miljardit eurot. Summa moodustab kogutud käibemaksust 90 protsenti. Ülejäänud ettevõtted tasuvad käibemaksu minimaalselt ja kolmandik ettevõtjatest saab riigilt rohkem raha tagasi kui ise maksab.
Sester on ka varem öelnud, et kui rääkida erinevatest maksupettustest, siis nn maksuauk ehk varjatud majandus on Eestis hinnanguliselt natuke üle 9 protsendi, mis rahaliselt tähendab suurusjärgus 430 miljonit eurot. “Sellest omakorda kõige suurema osa, üle 50%, võtavad enda alla just käibemaksuga seotud pettused. Sealt edasi tulevad sotsiaalmaks ja tulumaks. Ehk siis võitlus just käibemaksu pettustega on selgelt Maksuameti prioriteediks,” märkis ta.

Hinnanguliselt jääb aastas käibemaksu saamata 228 miljonit eurot. “Siiani on ühiskonnas seda võetud, kui statistikat. Ilmselt ka seetõttu, et maksud on laekunud ootuspäraselt. Maksuameti uus strateegia on keskendumine väga tõsiselt varimajanduse osakaalu vähendamisele,” lausus Sester.

Kui mingis sektoris saab teatavate seadusmuudatustega maksekäitumist parandada ning pettuste arvu vähendada, siis on rahanduskomisjoni koostöös Maksuametiga seda Riigikogu tasandil edukalt ka teinud. “Parima näitena on paari aasta tagune seadusandlikul baasil kütuseäri tagatistesüsteemi loomine ning teatavad korrastused selleteemalistes seaduste,” märkis ta. “Lõppresultaadiks oli see, et riigile laekus juba esimese aasta jooksul peale seaduse jõustumist kümneid ja kümneid miljoneid täiendavaid eurosid eelarvesse.”

Sesteri hinnangul ei too lahendust see, et ainult üks osapool, kas MTA, Rahandusministeerium või Riigikogu, selle üle südant valutab. “Maksuamet kaasajastab kontrollmehhanisme, Riigikogu võtab vastu vastavaid seadusi, mis võimaldavad tõmmata piiri peale erinevatele pettusliikidele, Valitsus viljeleb majandus- ja maksupoliitikat, mis lihtsustab ja ärgitab ettevõtlusega tegutsemist. Eestis on lihtne luua ettevõtet,” sõnas Sester. “Ettevõtjate hoiakud aususe poole on aastate jooksul muutunud järjest paremuse suunas.”