Äripäev.ee: Tamsar: euroraha jagamine on liialt kalliks muutunud

11.08.2016Meediakajastus

Paides arvamusfestivalil arutelul “Euroraha sõltuvusest. Ausalt” nentis tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar, et eurotoetuste jagamiseks kulub liialt palju raha, Eestis tegeleb sellega juba 300 inimest.

Toetusi on saanud 600 ettevõtet, tõsi, eurotoetusijagatakse ka mujale kui ettevõtetele.
Rahandusminister Sven Sester märkis, et nad valmistavad ette euroraha jagamisega tegelevate üksuste liitmist. Samuti tehakse Sesteri sõnul pingutusi, et euroraha väheneks, sest kui jõuame juba ELi keskmiste riikide hulka, siis kohe eurotoetused vähenevad.
Tamsari hinnangul võiks prioriteete üle vaadata ja panna raha vähematesse kohtadesse. Tema sõnul on euroraha administreerimise kulu liialt suur.
Valed eesmärgid. Tamsari sõnul tuleks tegeleda väga halva demograafilise prognoosiga. Kaotame veerandi oma töötajatest lähema 20-25 aastaga, rääkis Tamsar, lisades, et aastal 2030 oleme riigieelarve sotsiaalkuludega korralikus miinuses. Tamsar ütles, et seda euroraha, mis veel kasutamata on, tuleks kasutada ennetavalt selle miinuse tasandamiseks. Panustada näiteks haridusse, tööturu arengusse. Tamsar tõi näite, mida mõõdetakse praegu näiteks hariduse valdkonnas: mitte paremat haridust, vaid koolide renoveeritud ruutmeetreid. “Me eesmärgistame valesid asju,” nentis ta.
Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm märkis, et nende eesmärk on praegu hoopis vähendada kooli pinda, sest tudengeid jääb vähemaks.
LHV analüütik Heido Vitsur ütles, et parim mõõdik on see, mis on õpilastest saanud mõne aasta pärast. “Mida nad teevad, palju nad teenivad, kui edukad nad on,” lausus Vitsur.
Vitsur ütles, et talle eurotoetustest sõltuvuse jutt ei meeldi. “Tegelikult euroraha on lisa sellele, mida me kindlasti oleksime ka oma rahaga teinud. See raha on selleks, et teistele järele jõuda, mitte asendada oma raha,” lausus Vitsur. “Teeme lihtsalt veidi kiiremini, kui oleksime teinud ainult oma raha eest.”
Vitsur nentis, et eurobürokraatia on muidugi eurobürokraatiaja sunnib vahel raha suunama sinna, kuhu hädapärast vaja polekski.
Sesteri sõnul näeme kohalikke omavalitsusi, kus on tehtud eurorahaga kergliiklusteid, samal ajal kui elanike arv seal omavalitsuses on oluliselt kahanenud. Tagantjärele tekib küsimus, kas seda oli ikka vaja teha.