Äripäev.ee: Tööandjad tahavad kingitust tagasi. Reservi antud raha läheb koolitusteks

30.08.2016Meediakajastus

Töötukassa suurest rahavarust hoolimata töötusmakse määr ei alane. Kuid selle asemel, et reserviga riigieelarve auke lappida, tuleks raha kulutada koolitusele ja ümberõppele, arvavad tööandjad.
Riigikontrolli värske audit leidis, et rahandusministeerium on kasutanud möödunud aastal ministeeriumi hoiul olevat haigekassaja töötukassa raha ka riigi väljamaksete tegemiseks, sest riigil endal ei olnud piisavalt vaba raha. Ehkki töötukassa reservi on kogunenud rohkem kui 650 miljonit eurot, ei olnud valitsus nõus möödunud aastal töötukindlustusmakse määra vähendama ja nii on oodata, etjärgmisel aastal ületatab kogutud raha hulk 700 miljoni euro piiri.
Alandamist pole loota. Kopsakaks kasvanud reservidest hoolimata ei ole ka edaspidi loota, et töötuskindlustusmakse võiks alaneda, seda ei toeta rahandusminister Sven Sester ning senise taseme säilitamise ettepaneku tegi valitsusele äsja ka töötukassa nõukogu. Viimase soovil hakatakse kogunenud raha kasutama hoopis töötajate koolitusele ja ümberõppele.
“Otsisime viisi, kuidas töötukassa reserv tööjõuturu jaoks hästi ja kasulikult tööle panna, et see raha niisama ei seisaks,” ütles tööandjate keskliidu juht ja töötukassa nõukogu liige Toomas Tamsar.
Ka kaubandustööstuskoja juhatuse liikme Enn Veskimäe sõnul tuleb kogutud raha ratsionaalsemalt kasutada. “See oli tööandjate ja töövõtjate kingitus valitsusele, et nad saaksid lihtsalt eelarve auke lappida. See ei ole ju õige,” ütles ta. Sellisel juhul ei ole tööandjatel ja töötajatel kogutud rahast mingit kasu ja raha seisab kunstlikult eelarve tasakaalu hoidmiseks.
Siiski ei ole Veskimägi rahul, et töötuskindlustusmakse määr püsib praeguse plaanijärgi sama veel neli aastat. “Ma seda meelt ei ole, et neljaks aastaks lukku panna. See tuleks teha aasta kaupa ja vaadata, mis turul toimub,” leidis Veskimägi.
Töötukassa nõukogusse kuuluv Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson ütles, et nõukogu kindel eelistus rahale rakendust otsides oli laiendada töötajate oskusi. “Meil on tööandjatega jagatud mure. Ühelt poolt ei ole meil töökäsi võttaja teiselt poolt langevad inimesed tööturult välja. Seepärast mõtlesime juba eelmisel aastal, et ongi kaks valikut, kas me teeme mingisuguse konkreetse paketi, millega hakkame inimesi väärindama, või tõmbame selle täiesti maha,” selgitas Peterson.
Mis muutub? Praegu toetab töötukassa töötajate koolitust ja ümberõpet siis, kui töötaja ei suuda tervisliku seisundi tõttu enam seniseid ametikohustusi täitaja tööandja pakub talle ümberõppe läbimisel teist tööd. Samuti hüvitab töötukassa tööandjale kuni poole koolituse maksumusest, kui tööle asuv inimene oli eelnevalt vähemalt aasta aega töötuna arvel.
Nüüd tahab töötukassa uute teenustega ennetada töökaotust, soodustada töötajate liikumist nii erinevate valdkondade vahel kui ka ühe ettevõtte sees ja toetada tööandjaid sobivate töötajate leidmisel ja väljaõpetamisel. “Me peame seda ajalooliselt üsna oluliseks. Vaadates ka, mida teevad naabrid rootslased, soomlased, siis on oskuste paketi parandamine väga oluline igal pool Euroopas,” oli Peterson kindel.
Koolitatakse vanemaid hariduseta töötajaid. Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa ütles, et töötajatele on kavas pakkuda võimalust täiendada oma teadmisi ja oskusi täiendusõppes või omandada uued oskused kutse- või rakenduskõrgharidusõppes.
Need võimalused on mõeldud eelkõige vanematele, erialase hariduseta või aegunud kvalifikatsiooniga töötajatele, aga ka neile, kes on sunnitud ametit vahetama kehva tervise tõttu. Erialaste koolituste pakkumisel lähtutakse sellest, millisel alal tööjõudu vaja on. Lisaks ametialastele koolitustele toetataks digipädevuste omandamist ja puuduliku riigikeele oskusega töötajate eesti keele õpet. Töötaja koolitusvajadust hindab töötukassa karjäärinõustaja, hindamise tulemusena sõlmitakse koolituskokkulepe.
Tööandjatele on mõeldud koolitustoetus töötajate värbamiseks või olemasolevate töötajate oskuste arendamiseks. Töötajate värbamiseks oleks võimalik koolitustoetust taotleda kasvava tööjõuvajadusega põhikutsealadel.
Juba olemasolevate töötajate oskuste arendamiseks saaks koolitustoetust taotleda, kui uuenevad vastavad kvalifikatsiooninõuded või kui ettevõttes toimuvad olulised muutused, näiteks võetakse kasutusele uus tehnoloogia. Töötukassal on plaanis toetada vaid pikemaajalisi koolitusi kestusega vähemalt 80 akadeemilist tundi. Tööandjatele mõeldud koolitustoetuse puhul eeldab töötukassa, et üldjuhul katab poole koolituskulust tööandja ehk tööandjal on ka omavastutus.

Kommentaar

Reserve on vaja kriisideks

Töötuskindlustusmakse määra pole praegu mõistlik langetada, sest meil on tarvis hoida töötukassas piisavalt palju ressurssi selleks, et tulla toime töövõimereformiga. Kuna tööpuudus on väike ja ettevõtete tööjõupuudus on juba üsna suur ning meie valmisolek väiksema töövõimega inimesi reformiga tööle aidata on kõrge prioriteediga, peame olema valmis selleks, et palju väiksema töövõimega inimesi tahab tööle asuda. Inimeste sellise suure huvi korral suureneksid kulutused töötukassa teenustele. See ei pruugi olla väga pikaajaline kasv, aga me peame selleks valmis olema.

Praeguste töötukassa reservidega oleme võimelised ühe suure kriisi üle elama. Selliseid reserve tasub hoida, kuna alati on tark kriisideks valmis olla – kriis ei hüüa tulles. See on meie riigi rahanduse üldine põhimõte. Samamoodi kasvatavad valitsus ja riigikogu stabiliseerimisreservi, mis on riigi varu mustadeks päevadeks.

SVEN SESTER
rahandusminister

Tasub teada

Kava järgi määr ei alane

Töötuskindlustusmakse määr jääb tõenäoliselt järgmiseks neljaks aastaks senisele 2,4% tasemele.

Töötajad tasuksid ka edaspidi 1,6% ja tööandjad 0,8% palgast.

Uute teenustega alustatakse järgmise aasta mais.

Kogu paketi maksumus on töötukassa praeguse prognoosi kohaselt ligi 4 miljonit eurot 2017. aastal ja kuni 17 miljonit eurot 2019. aastal.

Maksumus võib veel eelseisvate arutelude tulemusena muutuda.