“Kolm prioriteeti on majanduskasv, rahva heaolu kasvja julgeoleku kasv,” ütles ta ja täpsustas, et rõhku pannakse haldusreformile ning madalapalgaliste ja lastega perede toimetuleku parandamisele. “Nende nimel ministrid tööd teevad,” lausus ta.

Kasvavad ka tulud ja kulud, kusjuures viimased rohkem kui esimesed. Tuleva aasta eelarve tuludeks prognoositakse 9,4 miljardit eurot, umbes 650 miljonit eurot (ehk 6,7%) enam kui tänavu. Kulud tõusevad tänavusega võrreldes 7,3% ehk 9,57 miljardile. Kokku on eelarve struktuurses ülejäägis 0,2% SKPst. Sesteri sõnul on eelarve struktuurse tasakaalus või ülejäägi nõue täidetud ka lähiaastatel.

Tööjõumaksude mikrolangus. Maksukoormus püsib järgmisel aastal sama, kuid tööjõumaksude osatähtsus väheneb. Näiteks tõuseb maksuvaba tulu 170-lt 180 eurole. Samuti hakatakse madalapalgalistele tulumaksu kuni 710 euro ulatuses tagasi maksma. Sesteri sõnul mõjutab see ligikaudu 100 000 inimest, kes saavad palka 651 eurot kuus või vähem. “See muudatus on täpselt suunatud sektorisse, kus inimestel enim kand pigistab,” sõnas ta. Muudatus läheb riigile maksma 35,9 miljonit eurot.

Kolmanda muudatusena väheneb sotsiaalmaks 33 protsendilt 32,5 peale.  Tööjõumaksude langetamise eesmärk on elavdada majandust. “Me pole saavutanud sellist SKP taset, mida meilt eeldatakse. Riigil on vaja majandust stimuleerida,” selgitas Sester. Rahandusministeerium prognoosib Eestile järgmiseks aastaks 2,5%-list majanduskasvu.

Valitsus tõmbab halduskulusid kokku (Sesteri sõnul 3% aastas), samas suurenevad järgmisel aastal valitsussektori üldised kulud üle 200 miljoni euro. Rahandusministri sõnul neelavad suure osa rahast reformid, mille eesmärk on riigi masinavärki tõhusamaks muuta. “Oleme kokku leppinud, et töökäte arv avalikus sfääris väheneb umbes 1500 inimese võrra,” ütles Sester ja lisas, et ümberkorralduste najal muutuvad kohalikud omavalitsused tugevamaks ja suudavad pakkuda paremaid teenuseid. Töölt lahkuvate ametnike koondamishüvitisteks rahandusministeerium lisaraha eraldanud ei ole. Omavalitsused ei ole sellise palvega rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusise sõnul ka ministeeriumi poole pöördunud.

Uued projektid ja sotsiaalmeetmed. Järgmisel aastal tuleb valitsus lagedale nii-öelda suurinvestori toetusprojektiga, mille eesmärk on ligi tõmmata välisinvesteeringuid. Uusi töökohti loovatele investeeringutele lisab riik omalt poolt 10-11%. 3miljonilise eelarvega pilootprojekti kriteeriumeid alles töötatakse välja, ütles Sester. “Vaatame, kuidas see tööle hakkab,” ei hakanud ta suuri loosungeid välja hõikama.

Suurendatakse ka lasterikaste perede toetust. 1. juulil hakatakse vähemalt kolme lapsega peredele maksma lisatoetust 200 ning seitsme või enama lapsega perele 370 eurot kuus. Sesteri sõnul on riigi huvi anda peredele rohkem võimalusi. “Kolmandat last saades vanemate palk üldiselt enam ei tõuse, kuid üks suu tuleb juurde,” selgitas Sester. “Riideid võib küll nooremale lapsele edasi anda, kuid huviringid nõuavad ikkagi lisaväljaminekuid,” lisas ta.

Uus meede on ka üksi elavate pensionäride toetusskeem, mille järgi hakkab üle 92 000 inimese järgmisel aastal saama korra aastas 115eurost ühekordset toetust.

Ministeeriumi prognoosijärgi laekub tuleval aastal maksudena riigikassase 6,65 miljardit eurot, 300 miljonit rohkem kui varem prognoositud. Lõviosa sellest moodustavad sotsiaalmaksu (115 miljonit enam) ja käibemaksu (165 miljonit enam) laekumine. 31 miljonit eurot enam teenib riik ka aktsiisitõusuga.

Tasub teada

Tähtsamad numbrid

Kaitsekulud on järgmisel aastal läbi aegade suurimad – tuleval aastal kulutab Eesti riigikaitsele 2,19% SKPst ehk 453 miljonit eurot. Dividende loodab rahandusministeerium järgmisel aastal riigiettevõtetest koguda 153 miljonit eurot.

Välistoetustena saab Eesti riik järgmisel aastal 961 miljonit eurot. See summa moodustab riigieelarvest 10%.

Keskmine pension tõuseb tuleval aastal 5% ehk 20 euro võrra, 416 eurole.

Üks küsimus

Kui palju pärsib kütuseaktsiisi 10% tõus majanduskasvu?

SVEN KIRSIPUU

rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Vaatamata aasta alguse aktsiisitõusule on kütuse hind praegu madalam kui eelmisel aastal. Aktsiisi suurusest hulga tähtsamat rolli mängib kütuse tervikhind. Teine küsimus seisneb selles, mis kanaleid pidi aktsiisitõus majanduskasvu mõjutab ehk kas ettevõtjad tõstavad koos aktsiisitõusuga kütuse hinda.

Oma mõju on ka varudel. Kindlasti varutakse enne aktsiisitõusu madalama määraga kütust, mis tähendab, et mõju nii hindadele kui ka majanduskasvule tekib aktsiisitõusu hetkest hiljem. Tegureid on palju.

Aktsiisi 10% tõusul on kütuse hinnale väike mõju. Samuti tõusevad inimestel palgad järgmisel aastal üle 5 protsendi, seega reaalne ostujõud ei vähene. Mõju majanduskasvule võib tekkida ainult ettevõtete konkurentsivõime kao tõttu ehk Eesti autovedajate sisendhinnad võivad tõusta. Oleme tänavu näinud, et ettevõtted, keda kõrgem hind enim pigistab, on tarbimist viinud Lätti ja Leetu. Oleme üle piiri liikumise ja tarbimise vähenemisega ka oma prognoosides arvestanud, kuid väga mustvalget ja konkreetset seost aktsiisitõusu ja majanduskasvu vahel on raske välja tuua.