Äripäev: Eesti Energia pingutab rihma. Varad hinnati alla

19.01.2016Meediakajastus

Eile oma varade allahindlusest teatanud Eesti Energial tuleb rahandusminister Sven Sesteri hinnangul vajadusel üle vaadata nii dividendimaksed, investeeringud kui ka kärpida kulusid.

Eesti Energia juht Hando Sutter teatas eile, et riigifirma hindas oma varasid alla ligi 66 miljoni euro väärtuses. Firma hindab alla Auvere elektrijaama varad 39,6 miljoni euro ja Utah’ projekti varad 26 miljoni euro võrra. Sutteri selgitusel mõjutab see küll Eesti Energia dividendide väljamaksmise võimekust, kuid uut kapitalisüsti firma esialgu ei vaja. “See mõjutab meie 2015. aasta kasumit, ka dividendivõimekust selle võrra, kuid meil on bilansis omajagu varasemate perioodide kasumit, nii et see allahindlus omakapitali sissepanekut ei põhjusta,” rääkis Sutter pressikonverentsil.

Ka rahandusminister Sven Sesteri hinnangul on uutest võimalikest kapitalisüstidest ennatlik rääkida. “Enne lisakapitali vajaduse tekkimist on ettevõttel kindlasti võimalusi veelgi oma tegevust tõhustada ning vajadusel ka investeeringuid edasi lükata,” ütles Sester.

Tema sõnul on firma paremas seisus kui põlevkivist vaid õli tootev konkurent VKG, sest suudab kogu kaevandatava põlevkivi elektri tootmises ära kasutada. “Eile eksportisime palju Soome. Kui talv kestab, toodame palju ja peame hoopis vaatama, et inimesed ei hakkaks ületunde tegema,” tõi Sutter näite.

Ta lisas, et õliturul on olukord karm, kuid sellele vaatamata pole ühtegi koondamist praegu plaanis lisaks neile, millest on juba teatatud. Eesti Energia teatas eelmisel aastal 200 inimese koondamisest Estonia kaevanduses.

Pikalt plaanitud allahindlus. “Varade allahindamise peamine põhjus on madalad hinnad energiaturgudel. Elektri turuhinnad on kahe aastaga langenud 28%. Ka nafta maailmaturuhind on kahe aasta jooksul langenud 43%, jõudes eile 25 eurole barreli eest. Energiaturgudel toimuvat arvesse võttes on varade allahindluse vajadus ilmne,” põhjendas Sutter.

See, et Eesti Energia varad tuleb bilansi tegelikkusega kokkuviimiseks alla hinnata, oli teada juba pikalt, kuid tükk aega otsiti varadele õiglast hinda, rääkis ettevõtte nõukogu liige Väino Kaldoja. Vaagimisel oli mitu varianti, kuid lõpuks jäi Kaldoja sõnul lauale see, mille peaks olema mitu audiitorit parimaks hinnanud. “Kui maailmas läheb energiaturu seis veel hullemaks, tuleb sellele muidugijälle vastavalt reageerida, aga ma ei usu, et enam hullemaks läheb,” lisas ta. “Kui maailmas lähevad hinnad kunagi taas üles, tuleb varad võib-olla siis jälle teistpidi ümber hinnata. Börsiettevõttele on see ääretult oluline, et bilanss oleks vastavuses tegelikkusega. Kuna maailmaturuhinnad on nii palju alla läinud, tuleb ka kõike muud samamoodi alla hinnata. See on lihtsalt üks raamatupidamislik toiming,” sõnas Kaldoja.

Uus ümberhindlus. Küsimusele, kas riik omanikuna muudab nüüd Eesti Energia dividendipoliitikat, vastas Sester: “Dividendide võtmisel tuleb lähtuda ettevõtte finantsolukorrast, arvestada ka investeeringuid jne. Allahindlus tuleneb turuolukorrast, peegeldades tänaseid madalaid toodanguhindu, ning juhul, kui hinnad ei parane, siis võib olla vajalik prognooside ülevaatamine.”

Sester lisas samas, et Eesti Energial võib tekkida vajadus nii varade täiendavaks alla-, kuid ka üleshindamiseks, sest varade väärtust mõjutavad oluliselt mis tahes muudatused süsihappegaasi ja elektri hinnas. Sester märkis, et vara väärtust mõjutab ka võimalus osaleda taastuvenergia vähempakkumistel.

Juhan Partsi otsused. Mõlema allahinnatud projekti otsuse taga on endine majandusminister Juhan Parts. Nii avaldas ETV saade “Pealtnägija” oktoobris 2012 dokumendid, mis näitasid, et Eesti Energia miljardi euro suurune investeering Narva elekrijaama uute põlevkiviplokkide rajamisse suruti Juhan Partsi eestvedamisel ja ettevõtte nõukogu vastuseisule vaatamata 2011. aastal läbi puudulikele andmetele tuginedes. Lisaks kritiseeris investeeringu tasuvust riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, kelle sõnul ei suudeta uues jaamas piisavalt odavat elektrit toota ja seega võivad uued plokid enamiku ajast lihtsalt seista.
Samal ajal toimus teinegi allahindlust vääriv tehing. Märtsis 2011 ostis Eesti Energia USA põlevkiviarendusega tegeleva ettevõtte. Tänaseks külmutatud projektile on Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul kulutatud koos maa ostuga 51 miljonit eurot ning edasisteks jooksevkuludeks on arvestatud 600 000 eurot aastas.

“Absoluutselt õige otsus”. “See polnud mitte ainult õige otsus, vaid see oli absoluutselt õige otsus,” kommenteeris Parts eile telefonis Auvere jaama ehitamise otsust. Ta lisas, et võib selle mõttekust ja vajalikkust põhjendada terve viie ajalehepoogna pikkuselt, sest tema hinnangul on sel teemal palju jama kirjutatud.

“Mitte valitsus ei olnud vastu tookord (Auvere plaanile – toim), vaid nõukogu. Arvestades selle investeeringu äritootlust, vaatas vabariigi valitsus taotluse läbi – arvestades, et riigikogu energiamajanduse arengukava nägi ette uusijaamasid, toetas valitsus investeeringut läbi täiendavate tasuta CO2 kvootidega koostöös Euroopa Komisjoniga. Tootlus kasvas investeerimishetkel kuni 80%ni,” selgitas Parts tausta ja seda, miks projekt nõukogu vastuseisust hoolimata käivitati. Parts lisas, et ei mõista praegust hüsteeriat. “On ju täiesti loomulik, et praegu, kui turuhinnad on kukkunud, hindavad kõik ettevõtted oma põhivarad alla. Kui hinnad tõusevad, siis hinnatakse jälle üles,” seletas Parts. Ta lisas, et allahindamine on raamatupidamislik standard, et varade väärtust õiglaselt kajastada.

Ta rõhutas, et Auvere jaam on endiselt väga vajalik – nii julgeoleku kaalutlustel kui ka varustuskindluse tagamisel. “Kui see investeering tehti – üks tehti ja teisest loobuti -, siis oli selle hetke kõige odavam elekter Narva tahkel kütusel töötavjaam. Töötasime läbi tuumainvesteeringu koostöös Leeduga, vaatasime läbi gaasi- ja taastuvenergia, vaatasime läbi kõik energiavõimalused. Tegemist on jätkuvalt konkurentsivõimelisima energia tootmisvõimsusega, mida tol hetkel oli võimalik jagada. Kas aastal 2016 on turu seis midagi muud? Ma sügavalt kahtlen selles,” märkis Parts.

Eesti Energia pikaaegne juhatuse esimees Sandor Liive polnud nõus teemat kommenteerima, saates vastuseks lühisõnumi: “Ma ei tööta alates 01.12.2014 enam Eesti Energias.”

Käo: ma ei mõistaks valitsust hukka

Ettevõtja ja endise Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul oli Auvere jaama ehitus puhtalt valitsuse otsus, vaatamata nõukogu vastuseisule, kuid ta siiski ei kritiseeriks valitsust selle eest.

“Auvere oli puhtalt valitsuskabineti otsus. See oli omaniku soov. Omanikul on õigus selliseid asju teha. See on energiajulgeoleku mõttes põhjendatud. Ma arvan, et ei tasu valitsuse seda otsust kritiseerida,” kommenteeris Käo ja lisas, et tema seda otsust praegu ei muudaks.

“Las see otsus olla. Meil on arvestatav põlevkivienergeetika kompetents ja oma energia tootmise võrkude omamine pole halb asi. Me hakkame seda otsust kiitma siis, kui ühel hetkel seda vaja on. Samamoodi seisab ju ka Eleringil reservjaam. Neid reservasju ei ole õige hukka mõista,” rääkis Käo.

Tagatisasi. Allahindluse tulemusel on Eesti Energia varasid korstnasse kirjutatud juba kokku 65,6 miljoni euro võrra, millest Auvere moodustab 39,6 miljonit eurot ja Utah’ projekti varad 26 miljonit eurot. “Eks see
korstnasse kirjutamine on bilansis, reaalsed varad on ju olemas, jaam on olemas ja töökorras, käivitub kohe. See on tagatisasi. Riik seda tahtis ja nüüd on see olemas, mina ei mõistaks valitsust selle eest hukka. Kuigi juhatus ja nõukogu olid sellele vastu toona,” lisas Käo.

Utah’ projektist rääkides märkis Käo, et nafta hinna tõttu pandi ka see nüüd õigesse hinda. “Praegu pole seda äriplaani võimalik ilmselt realiseerida. Kuid seda, mida nafta hind edasi teeb, ei oska ju keegi ennustada,” märkis Käo.

Tasub teada

Auvere elektrijaam

Eesti Energia kõige uuem ja efektiivsem põlevkivienergia tootmisüksus. 300megavatine võimsus teeb Auvere elektrijaamast maailma võimsaima põlevkivil töötava energiaploki. Lisaks põlevkivile on Auveres võimalik kasutada 50% ulatuses ka biokütust ja sellega on võimalik katta ligi veerand Eesti aastasest elektritarbimisest.

Utah’ projekt

Eesti Energia on sinna investeerinud 51 miljonit eurot. Praegu on ettevõtte peafookus keskkonnalubade taotlemisel ja tehnoloogia konkurentsivõime parandamisel. Eesti Energia vähendas mullu projekti kohapealseid tegevuskulusid ja tõi suure osa arendustegevusest Eestisse. Utah’s kohapeal on väike meeskond, kes taotleb keskkonnalube.

Kommentaar

Auvere on julgeoleku projekt

JÜRGEN LIGI
Endine rahandusminister

Utah’ otsustamise juures ma pole olnud, valikut ega teostust ka ei oska kiita. Üldine idee eksportida oma põlevkivialaseid oskusi on õige.

Energeetikas on väga halb konjunktuur, mida varade ümberhindamine peegeldab. Keegi ei prognoosinud Eesti Energia investeeringute ajal sellist nafta hinda. Aga Auvere oli ka suuresti julgeolekupoliitiline
otsus, soov tagada kodumaine energiatootmine ja Ida-Viru töökohad.

Arvestused on osaliselt seondunud õlitööstuse jääkide põletamisega, ent allahindlusi saanuks vältida ka EE loodud biokütuse potentsiaali ärakasutamisega. Kuna see on ka odavaim viis arendada taastusenergeetikat ja täita Eesti kohustusi, olen toetanud EE-le seatud piirangute kaotamist. Kokkulepe on siin paraku poolik.