Äripäev: Eliit eelistab Kallast

25.08.2016Meediakajastus

Äripäeva küsitletud arvamus- ja äriliidrite suur enamik eelistab Eesti presidendina näha Siim Kallast tema Brüsseli-aastatel omandatud välispoliitilise kogemuse kaalukuse ja tuntuse tõttu.
“Loomulikult sooviksin näha Eesti presidendina Siim Kallast,” vastas ettevõtja Olari Taal Äripäeva pöördumisele. “Võimalusel eelistaksin muidugi Jeesus Kristust, sest tema on jumal, jumala poeg ja püha vaim ühes isikus, aga teadaolevalt pole seda kodanikku Eestis presidendikandidaadina üles seatud. Kuid ülipisike osa Kristuse omadusi, näiteks ausameelsus, õiglustunne, heatahtlikkus, tarkus, intelligentsus ja usk progressi on Siimul olemas.”
Taal rõhutas, et Kallas on parketikõlblik maailma vägevate juures ning isikuna omakasupüüdmatu ja ausameelne. Taal tunnustab ka teisi kandidaate, kuid lisas, et Kallas on neist kindlasti “pisut pikem”.

Silberauto omanik Väino Kaldoja leiab, et kui jätta kõrvale kõik emotsioonid ning isiklikud, inimlikud meeldimised ja mittemeeldimised ning keskenduda presidendi tegemiste põhiülesannetele, võttes arvesse ka praeguses aegruumis meid ümbritsevat poliitilist seisu maailmas, siis jõuame järelduseni, et vajame Siim Kallase kogemustega presidenti.

Imelik, kui Kallas ei saaks. Majandusteadlase Raul Eametsa meelest oleks lihtsalt imelik, kui Kallas presidendiks ei saaks. “Eesti on nii väike riikja me peame ennast maailmas kogu aeg tõestama,” ütles ta. “Presidendi roll väljapoole Eestit on kindlasti olulisem kui riigisiseses plaanis. Kallasel on olemas kõik presidendiks olemise tunnused – karisma, erudeeritus, tuntus ja kogemused.”

Ühelgi teisel presidendi ametisse pürgijal ei ole sellist maailmapoliitikasse ulatuvat kogemust ja suhtlusringi kui Kallasel, ütles majandusanalüütik Heido Vitsur. “Teiseks langeb üksnes temal tema elupõline huviala -majandus ja filosoofia – kokku nende valdkondadega, kus Eestis päris kindlasti muutusi vaja on. Kolmandaks on ta üksi või ühena kahest positsioonil, kus saab teha, mida õigeks peab, tundmata muret enda tuleviku pärast.”

ASi Tartu Terminaljuhatuse liikme Rauno Raudsepa hinnangul on kogu Kallase eelnev teekond olnud presidendiks saamise ettevalmistus. “Ta on teinud silmapaistvat karjääri ja omandanud kõrgetasemelisi kogemusi valdkondades, mis seostuvad praeguse Eesti vajadustega,” ütles Raudsepp.

Kaupmees ja Ko juhatuse liikme Mart Relve hinnangul on Kallase senine kogemus nii Eesti kui ka Euroopa poliitikas hea vundament, millele presidendi ametis toetuda -rahvusvaheline tuntus ning võimalus maailma otsustajatega sina-vormis suhelda tulevad kasuks.

Kallast ei tohi ära raisata. Oleks rumal ja lühinägelik jätta kasutamata Siim Kallase kogemused, mis ta on saanud Euroopa Liidu tippjuhtkonnas töötades, aga ka Eesti peaministri ja Eesti Panga juhina, nentis koolijuht Hendrik Agur. Kallasel on tema sõnul olemas ka see miski, mis teeb presidendist presidendi – karisma, usutavus, tõelise presidendi pilk.

Tuleviku-uurija, professor Erik Tergi hinnangul ei ole Eesti nii rikas, et jätta kasutamata Kallase Brüsselis saadud kogemus nn laiema pildiga tegutsemisel ja tema kontaktide võrk. “Kallasel on olemas iseseisva strateegilise mõtlemise võime, see kulub Eesti presidendile ära.”

Meediauurija Indrek Ibrus eelistab samuti Kallast, sest väikeriigi perspektiivist oleks ressursi raiskamine seada sellesse ametisse vaid “siseriiklikuks tarbimiseks” mõeldud, märkimisväärsema välissuhtluse kogemuseta kohatäitja. Presidendi ülesanne on riigi esindamine, välis- ja kaitsepoliitika. “Selles on Siim Kallasel kõige enam kogemusi, kõige enam senist nähtavust,” märkis Ibrus.

Tippeuroametnik Maive Rute rõhutas samuti Kallase kogemusi. Eesti vajab tema sõnul juhti, kelle otsused ja vaated tugineksid läbitunnetatud poliitilisele reaalsusele, mitte lühiajalisele populaarsusele.

Baltika juhi Meelis Milderi sõnul on kogu Kallase senine elu teda Eesti esindusisiku tööks ette valmistanud. “Ettevõtjana hindan tema liberaalset maailmavaadet, inimesena sõbralikkust ja heatujulisust, juhina kuulamisoskust ja teistest lugupidamist,” sõnas Milder.

Tema sõnal oleks välisriikides kaalu. Konesko juhatuse esimees Mart Hirtentreu leiab, et Kallase kogemused ja esinduslikkus on hoopis teisest klassist kui teistel kandidaatidel. “Liberaalne maailmavaade, parim kogemus välispoliitikas, suur hulk isiklikke kontakte väga kõrgel tasemel,” sõnastas

investor Krista Teearu. “Kogemus, karismaja esinduslikkus,” lisas ABC Supermarketsi juhatuse liige Andrus Põld. “Igati soliidne ja väärikas,” resümeeris Eesti Viljasalve tegevjuht Tõnis Leetjõe.

“Suure pildi poliitik,” ütles piimatööstuse Maag tegevjuht Valdis Noppel, “valmis vajaduse korral otsustama ka halva ja väga halva valiku vahel.” “Maailmas tuntud ja positiivselt hinnatud,” võttis kokku majandusteadlane Leev Kuum. “Mõtleja ja tegutseja nn maailmaliigas,” on Selveri juhatuse liikme Kristi Lombi seisukoha lühike kokkuvõte. “Kallas ei peaks seletama oma rahvusvahelist kogemust Euroopa Liidu juures,” lisas investor Keith Siilats.

Metaprindi tegevjuhi Martti Lemendiku sõnul on Kallas inimene, kelle sõna meie rahvusvaheliste partnerite silmis midagi maksab ja kelle arvamust võetakse tõsiselt. Kasuks tuleb kompromisside leidmise võime ja läbirääkimiste oskus. Investor Kristjan Liivamägi rõhutas Kallase majanduslikku kompetentsi. Ta soovib näha presidenti, kes mõistab ettevõtjat, ja selleks on Kallasel tema meelest potentsiaali kõige rohkem.

Luukeresid ei peeta määravaks. Riigiteaduste õppejõud Viljar Veebel peab tähtsaks presidendi väljendusoskust. “Kandidaatide hulgas on suurepäraseid teiste kirjutatud kõnede ette lugejaid, aga president peab olema võimeline ka improviseerima ja uusi ideid pakkuma,” märkis ta Kallase võimekust ette tuues. Luukeredega minevikust võiks enne ametisse asumist kõik klaariks teha. Ka vabaerakondlane Jevgeni Kristafovitš juhib tähelepanu sellele, et Kallase Kadriorgu saades ei kõneldaks enam muust kui VEB-fondist.

Rahvastikuteadlase Ene-Margit Tiidu meelest pole aga sellised pisidetailid Eestis varem takistanud väärikatel isikutel presidendivastutust kandmast. “Siim Kallase mõttejulgust ja otsustavat tegutsemist kinnitas Eesti krooni projekti edukas teostamine,” sõnas Tiit. Elukogenud ja soliidne president täiendaks maailma poliitilisel areenil hästi meie väga noort peaministrit, arvas ta.

Naine presidendiks!

Osa Äripäeva presdendieelistuste küsitlusele vastanutest rõhutas, et Eesti on küps saama endale naisriigipea.

Kirjanik Olev Remsu hinnangul sobib Eesti presidendiks kõige paremini naine, keda ei juhi võimutung. “Naine, kes on eeskujuks oma perekonnaeluga ning näitab, et eesti pere võib olla rahvusvaheline ja paljulapseline,” kirjeldas ta oma eelistust. “Briti kuninganna täidab oma tseremoniaalset ametit jumalikult, usun, et eesti naine suudab samuti.” Ühes on Remsu kindel: me saame endale parema presidendi kui praegune.

Professor Rainer Kattel toetab põhimõtteliselt mõlemat naiskandidaati. “Nad on kindlasti presidendiametisse sama tugevad kandidaadid kui kõik meeskandidaadid,” lausus ta. “Samas näitab Eesti püsiv juhtpositsioon Euroopa soolise palgalõhe tipus seda, et valdavalt meeste juhitud ühiskond ei toimi päris nii hästi, kui peaks.

Psühholoogiaprofessor Jüri Alliku sõnul on meil täiesti reaalne võimalus valida järgmiseks presidendiks naine. “Marina Kaljurand ja Mailis Reps on mõlemad väga head kandidaadid, kuigi mulle tundub, et Mailis Reps mõtleb presidendi ametist rohkem täidesaatva võimu kategooriates.”

Allik soovitab neile, kes hakkavad Eesti presidenti valima: unustage ära erakondlikud eelistused ja valige kandidaat, kes ei ole igav. “Kuulake kandidaatide juttu! Kui see jutt ei ole igavja kõneleja silmad säravad, siis saame Eestile hea presidendi.”

Eesti võiks saada ka “esimese kuti”. Eurosaadik Indrek Tarandile ei meeldi Äripäeva välja pakutud kuuik. “Mis tegelikult tähendab, et sõelale on jäänud need inimesed? Mis sõel see selline on?” pahandas ta. “Et küsitlusfirmad, ajalehetoimetused ja muud seltskonnad räägivad kellestki? Aga teie “sõelast” lähtuvalt leian ma, et ennekõike võiks Eesti saada esimese naispresidendi ja seeläbi ka “esimese kuti”. Kahest võimalikust variandist eelistaksin sel juhul Marina Kaljuranda, sest tema ei kuulu parteisse ega vea endaga kaasas parteilist pärandit.”

“Mulle väga meeldiks ka, kui Eesti presidendiks oleks naine,” ütles Merko Ehituse juht Andres Trink. “Oluline on, et president kõnetaks teisi riigijuhte ja kogu rahvast, ka neid, kelle emakeel ei ole eesti keel.”

Soolise võrdõiguslikkuse volinikul, endisel IRLi poliitikul Liisa Pakostal on samuti hea meel, et Eestil on kaks tugevat naiskandidaati, kes on ennast näidanud Eesti inimeste väärikuse, põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsjana.

“Eelistan naisi – vähem juttu ja rohkem tegusid,” teatas mitme ettevõtte osanik Mare Kolsar lühidalt.

Tahan presidendiks kedagi teist. IT-ekspert Linnar Viik andis teada, et tema kõige vahetum sümpaatia kuulub hoopis Jaak Jõerüüdile. “Tal on erk sotsiaalne närv ja heas vormis moraalne kompass, tema võime hoomata seoseid, neid analüüsida ning sedastada on just sellised omadused, mida praegu ning lähiaastatel on Eestil keerulises ja pidevalt muutuvas maailmas vaja,” märkis Viik.

Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt näeks presidendina diplomaat Jüri Luike või Matti Maasikat. “Pean presidendi puhul oluliseks eelkõige välispoliitilist taipu, tunnetust ning oskust välismaailmas suhelda.”

Mõni poliitik hääletab südametunnistuse vastu

Vabaerakondlane Andres Ämmas tunnistas, et toetab riigikogu esimeses hääletusvoorus küll oma erakonna üles seatud Allar Jõksi, aga tegelikult soovib presidendiks hoopis Jaak Jõerüüti.

Teised küsitlusele vastanud poliitikud sellise sisemise vastuoluga maadlema ei pea.

Reformierakondlasest riigikogulane Aivar Sõerd on kindlalt Siim Kallase poolt. “Kallasel on tohutu suur kogemustepagas ja selge visioon Eesti tuleviku asjus. See on visioon riigist, kus on ka tulevikus kõigil hea elada. Maailma julgeolekuolukord ja majanduskeskkond on kiiresti muutumas ja on risk, et meile alati mitte kõige soodsamas suunas. Siim Kallas on väärikas ja tugev kandidaat, esindamaks Eestit ja Eesti huve rahvusvahelisel areenil. Tal on oskus kõnetada inimesi ja leida konsensust ka Eestis sees.”

Reformierakondlane Hannes Astok on samuti Siim Kallase mees. “Miks? Sest tegu on tõeliselt rahvusvahelise mehega. Kui me mõtleme tagasi Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilvese pärandile, siis vaieldamatult on nemad olnud presidendid, kes tegid Eesti maailmas suuremaks. Eesti president ei pea olema kodune manitseja või erakondadega õiendaja – sellega saavad nii valijad kui ajakirjandus väga hästi hakkama. Aga riigi, tema ideede ja ettevõtete rahvusvaheline turundamine on see töö, mida Eesti president saab ja peab tegema.”

Reformierakondlasest riigihalduse minister Arto Aas nimetab omasid. “Pean kõige tugevamateks kandidaatideks Kallast ja Kaljuranda, aga ka Nestoril on piisavalt kogemustja selge silmavaade.”

Reformierakondlasest haridusminister Jürgen Ligi tunnistas, et väga head kandidaati ei olegi. “Sõltumata erakondlikust taustast toetan inimest, kes suudaks ühiskonda ühendada ja targalt vedada. Tunnistan, et ideaalset kandidaati pole, sellist, kes oleks võrdselt hea liidripotentsiaali, julgeolekupoliitilise ja poliitilise pagasi ning inimliku mõõtme poolest, aga kogu Eesti saaks hästi hakkama pooltega neist, tähestiku järjekorras: Kaljuranna, Kallase ja Nestoriga. Kõigil neist on mitu tugevat külge ja võime end ületada. Reps oleks järgmine, temast poleks oodata midagi hullu, aga ka mitte tugevat Eesti esindamist või olulisi sõltumatuid seisukohavõtte. Jõksist ega Helmest ei saaks kunagi ühendajat.

IRLi liige, keskkonnaminister Marko Pomerants usub, et parim on tema erakonna kandidaat Allar Jõks. Rahandusminister Sven Sester on sama meelt.

Kaljurand jääb Kallasest kaugele maha

Ehkki Marina Kaljurand on rahvaküsitlustes hiilanud suurima toetusega, on Äripäeva küsitletud arvamus- ja äriliidrite toetus temale võrreldes Kallasega tibatilluke.

Telesaatejuht Vahur Kersna märkis, et toetab Kaljuranda just sellepärast, et teda toetab rahvas. “Marina selge silmavaade, arusaadavalt ja selgelt väljendatud mõtted, siiras ning avatud olek süstivad inimestesse lootust, kindlust ja eneseusku,” kirjutas ta.

Eesti Päevalehe ajakirjaniku Krister Parise meelest on presidendivalimised seekord sama meeldivad kui vaadata NBA korvpalli – peaaegu kõik meeskonnad on sümpaatsed. “Isiklikult usun, et kui lähtuda eeldusest, et Eesti ühiskonnas ilmnenud tugevad vastuolud vajavad pigem silumist (iseenesest vaieldav eeldus), aitaks Marina Kaljuranna isiksus sellele kaasa kõige paremini,” lausus ta. “Marina Kaljurannas on palju sarnast Angela Merkeliga. Tugevus, mis naiseliku võluvuse all teinekord esmapilgul varjatuks jääb.”

“Marina on jätnud mulje, et ta oskab küsida, oskab kuulata, ja teda kuulatakse,” ütles Krimelte juht Jaan Puusaag. “Arvan, et Eestil oleks aeg küps naispresidendiks.”Enics Eesti juht Jaanus Aal usub, et Kaljurannal on selgroogu rääkida asjadest nii, nagu nad on.

Investor Kristi Saare peab Kaljuranna tugevuseks tema tausta rahvusvahelises diplomaatias. “Lisaks ei ole ta seotud tugevalt ühegi erakonnaga ja seetõttu ei oma ka problemaatilist minevikku, mis mõnda teist kandidaati kummitab,” lisas ta.

Kaljuranda soovib presidendina näha ka kontserdikorraldaja Helen Sildna. “Marinal on erakordne võime inimesi kuulata, neid tähele panna ja end neile omakorda arusaadavaks teha,” lausus ta.

Mailis Repsi poolt. Linnar Priimägi, imagoloog: “Mina eelistaksin praegustest kandidaatidest Mailis Repsi, ja mitte sellepärast, et ta on Keskerakonna presidendikandidaat (ma ise ei kuulu ühessegi erakonda), vaid lihtsalt sellepärast, et tunnen teda isiklikult kõige kauem ja tean, mida temast on oodata.”

Kaur Kender, kirjanikskandalist: “Inimesena tahaksin ma Kadrioru lossis näha Mailis Repsi ja tema peret. Ma ei kujuta ette, mis võiks olla tugevam signaal kogu rahvale, et siin riigis on lastel ja emadel hea ja võimalikja tore elada. Aga arvan, et valitakse keegi, kes viib edasi viimase 25 aasta poliitikat ja Eesti muutub veelgi antibiootilise maks. Aga õnneks on meil piirid lahti ja siiajääjatele on alkohol ja fentanüül. Mõlema surmades oleme maailma tipus. Parimad lahkuvad, teised surevad: õige eestlane leiab alati lahenduse!”

Kommentaar

Ei muutunud ühelgi eluetapil kaabakaks

Andrei Hvostov
Kirjanik ja Eesti Ekspressi ajakirjanik, SDE

President on meil suuresti sümboolne figuur. Siim Kallas ühendab endas kõik Eesti elu tahud viimasel poolsajandil.

Kui meil oli nõukogude okupatsioon, siis järelikult oli ka kollaboratsioon. Kallas on kollaborant selle nii-öelda korralikus variandis. Ei kõndinud üle laipade, tegeles ellujäämisega ja ellujäämise võimaldamisega kaasmaalastele.

1990. aastate nn 10 miljoni dollari lugu paigutub samuti tollasesse normaalsusesse -tegusad inimesed sukeldusidki tollal kõiksugu afääridesse.

Siis läks Kallas Euroopa struktuuridesse, kus ta sai uute väljakutsetega taas edukalt hakkama.

Meil on inimene, kes on laveerinud NLKPs, kauboikapitalismi džunglites ja ELi vanaeuroopalik-bürokraatlikes koridorides, muutumata ühelgi eluetapil kaabakaks. Praeguses Eestis ei ole see üldsegi väike asi.

Kallas tunneb Eesti ühiskonda, ta suudab vajaduse korral rääkida nii Tartu professorite kui ka Ida-Viru kaevuritega. Võib-olla isegi maarahvaga.

Lõpuks, kes siis veel peaks olema Eesti president kui mitte “Mnemoturniiri” saatejuht? Teatud mõttes ongi tegemist sama tööga.

 

Kallas kogub enim punkte

Tiit Hennoste
meediateoreetik ja õppejõuc

Kõigepealt, kandidaatide seas ei ole ühtegi, keda ma hurraaga sooviksin. Lisaks olen juba näinud, kuidas ootus ja tegelikkus erinevad.

Alustan seetõttu sellest, millist ma ei soovi. Ideoloogia ja partei poolest jääb minu jaoks ühemõtteliselt kõrvale Mart Helme.

Millist ma soovin? Sellist, kes suudab ületada T. H. Ilvese loodud barjääri eesti rahvaga suhtlemisel. Siin saavad kõik allesjäänud hakkama. Mõni läheb enam peale “rikastele ja ilusatele”, mõni “vaestele ja inetutele”, mõni sobib hästi eestlastele, teine ka venelastele. Tähestiku järjekorras Allar Jõks, Marina Kaljurand, Siim Kallas, Eiki Nestor, Mailis Reps.

Sellist, kelle kõnesid tahaks kuulata: Allar Jõks, Siim Kallas, ehk ka Mailis Reps.

Sellist, kes saab ja suudab suhelda lääne juhtidega nende tasemel. Kes nii-öelda võetakse omaks teadmiste, suhete ja loomuse läbi. Siim Kallas ja ka Marina Kaljurand.

Kokkuvõttes saab enim punkte Siim Kallas. Kuigi ma ei ütleks, et tema olek ja poliitilised vaated mulle igas asjas just meeldiksid.

 

Esimesed eelistused Kallas ja Kaljurand

Mart Kadastik
Postimehe pikaaegne peatoimetaja

Siim Kallas on end mõelnud suuremaks, kui ta tegelikult on. Kui ta presidendina mõtleb ka Eesti suuremaks, pole paha. Marina Kaljurand on end mõelnud lihtsamaks ja rahvale lähedasemaks, kui ta presidendina tegelikult olla saab. Valik sõltub sellest, kas vajame praegu suursust või lähedust. Kaljurand on mulle sümpaatsem, sest naised meeldivad mulle rohkem kui mehed, aga kuivõrd ma ei tahagi võimu enda lähedale, valiksin Kallase.

Ülejäänud väljapakutud jääksid Kadriorus alla ka iseendale. Nad on tublid kusagil mujal.

 

Ainult üht võetakse võrdse partnerina

Priit Hõbemägi
ajakirjanik ja õppejõud

Ajal, kui maailm on üha ebastabiilsem ja ettearvamatum, vajab Eesti presidenti, kellel on juba olemas pikaajaline tipptaseme rahvusvaheline kogemus, kes tajub hästi Euroopa Liitu ja tunneb selle toimimist ning telgitaguseid, kes tunneb isiklikult Euroopa juhtpoliitikuid ja kes on istunud paljude kõrgetasemeliste rahvusvaheliste nõupidamislaudade taga mitte kuuleka väikevenna, vaid võrdse partneri või juhi rollis. Ning keda samal ajal tuntakse hästi ka Eestis. Kandidaatide hulgast on sellisel tasemel ainult Siim Kallas.

Pole vaja hakata isa või ema otsima

LEO LUKS
filosoof

Ühes “Foorumi” saates jõuti peaaegu konsensusele, et president peaks olema rahva isa (õiendati, et ta võib ka rahva ema olla). Mõni väitleja nõudis ka jätkuvalt, et selle isa valiks rahvas. Olles küll üksnes imepisike kübe rahvast, teen järgnevalt imepisikese poliitilise avalduse: mul on olemas nii ema kui ka isa, kusjuures täitsa tublid. Seega ei vaja ma vähimalgi määral mingit lisaisakest telepurki inisema. Sellest johtuvalt ei soovi ma teda ka valida. Samas olen teadlik, et vanemliku hoolitsusega on meil lood kehvad, ning mõistan, kui sellest ilma jäänud inimesed otsivad kadunud isa või ema paraadidelt ja telerist.

Ei taha presidenti

Kaarel Tarand
erakondade rahastamise järelevalve komisjon aseesimees

Mina ei soovi kedagi näha Eesti Vabariigi presidendina.

Mõistes, et järgmiseks viieks aastaks me siiski presidendi saame, soovin, et see jääks ka viimaseks. Selleks sobiks ainult isik, kes aktiivselt algataks ja viiks parlamendi kaudu ka läbi põhiseaduse muutmise nii, et presidendi napid ülesanded jagataks ära muude institutsioonide vahel. Kõige vähem on meil igatahes vaja ülikallist telefonisti, kes vabaõhumuuseumi taga Liberty mõisas oma punase aparaadi taga uneleb, oodates tähtsat hetke, mil saab USA või Venemaa presidendile helistada.

Küsitlus

Ülekaalukas soosik

Siim Kallas 48

Marina Kaljurand 11

Allar Jõks 8

Eiki Nestor 4

Mailis Reps 2

Mart Helme 2

Äripäev küsis ligi kahesaja ühiskonnategelase ja saja ettevõtte juhi eelistust presidendivalimistel. Suur enamik nimetas Kallast oma esimese või ainsa eelistusena.

SUUR KÜSITLUS

Missugust presidenti me tahame?

Hulk Äripäeva küsitlusele vastanud ühiskonnategelasi ja tippjuhte eelistas kõnelda üldisemalt sellest, missugust presidenti me vajame.

Bo Henriksson
ABB Eesti juht

President peab olema esinduslik. Ta peab oskama Eestit müüa nii välismaal kui ka kodumaal. Ta peab olema hästi kursis sellega, mis toimub nii välis- kui ka kodumaal. Tal peab olema suur tahtmine luua häid suhteid nende maadega, mis mõjutavad Eestit (eriti naabermaadega). President peab olema eesti rahvale silmis usaldusväärne, julgema välja öelda oma arvamuse. Ta peab oskama tasakaalustada eri olukordi.

Dmitri Jegorov
rahandusministeeriumi asekantsler

Tõsiuskliku majandusinimesena ütleksin, et meie heaolu sõltub veel mitukümmend aastat meie majanduse arengust, ja kui me just naftat ei leia, siis kindlasti eeskätt meie välissidemetest. Seetõttu olgu presidendiks oskuslik välisturundaja, keda tuntakse ja kelle tõttu püsib laias maailmas ka edaspidi Eesti ja eestimaalaste vastu huvi. Sellest sünnib tulu meile kõigile.

Meelis Einstein
Kunda Nordic Tsemendi juhatuse esimees

Presidendi missioon teiste asjade hulga peaks olema rahva ühendamine. Meil jaguneb ühiskond mitut moodi erinevatesse üksteisega vastasseisus olevatesse kihtidesse ja gruppidesse, nii et me teame väga hästi, mis meid teistest eristab, aga mõnikord ununeb see, mis meid ühendab. Väiksele rahvale läheb selline ühiskonna killustumine liiga kalliks maksma. Nii on raske eesmärke seada ja nende poole liikuda. Tahaks kangesti, et arenguvanker kiiremini edasi liiguks, aga luik, haug ja vähk ei suuda kokkuleppele jõuda, kuhu ja kuidas.

Tauri Alas
investor ja rahablogija

President peaks olema visiooni ja missioonitundega erapooletu funktsionäär, kes suudab poliitilises kriisis riiki uuele kursile aidata ning õitsenguperioodil manitseda riske juhtima eesmärgiga kasutada kriisi Eesti jaoks edukalt ära. President peab olema võimeline lööma rusikaga lauale ja suunama Eesti rahvast oma tuleviku suhtes kriitiliselt mõtlema. President peab olema innovatiivse mõtteviisiga, kes oskab Eesti toodetest ja teenustest välismaailmale südantmurdvalt rääkida.

President peab oskama viidata riigis valitsevatele kitsaskohtadele ja teha kõik endast oleneva, et kodus (ehk Eesti Vabariigis) oleksid asjad korras.

Me ei saa kutsuda välist kapitali ega oskuslikku tööjõudu Eestisse enne, kui oleme suutnud bürokraatiat vähendada ja loovamalt mõtlema hakata. President peab olema julge. Vigu ei tohi karta teha, karta tuleb vähest oskust tehtud vigadest õppida.

Riin Savi
kaupmeeste liidu juht

Mina näen Eesti presidendil kahte olulist rolli – olla Eesti esindaja rahvusvahelisel areenil ning siduda Eesti rahvast ja ühiskonda. Arvestades praegust geopoliitilist olukorda, võiks presidendil olla tugev välissuhete taust, ta peaks olema väärikas ja väga hea suhtleja.

Jüri Adams
Vabaerakonna ridadesse kuuluv poliitik

Ei oska ette näha, et lähemate aastate jooksu peaks tekkima selliseid välispoliitilisi ülesandeid, millega ei saaks hakkama valitsused ja nende välisministrid. Ei ole möödapääsematut vajadust välisministri “vanema venna” järele. Seega: vajame pigem “sisemaise” kui “välismaise” tegevusvaldkonnaga riigipead. Kahjuks aga on meie poliitilises mõttes ja ajakirjanduslikus tähelepanus hakanud domineerima rutiinne “välisministeeriumlik” kramp ja kandideerimise huvi näitavad üles välisministrid, saadikud, või ka muul viisil välispoliitika valdkonnas tegutsenud inimesed. Nende üsna ühtemoodi tunnuseks on see, et nende teadmised Eesti ühiskonnas toimuvast on vähesed või puuduvad hoopis.

Maarja Lõhmus
ajakirjandusõppejõud

Pean kõige olulisemaks, et president pühenduks ühiskonna ja ühishuvide eest seismisele ning et tema sarm ja loomulik karisma oleksid sellised, millega inimlikult võib ära võluda nii vanad kui ka uued võimukoridorides liikujad. Juhan Peegli väljend “Ajakirjanik sa võid olla, aga inimene pead olema” käib ka presidendi kohta.

Tõnis Saarts
politoloog

Rahvusvaheline olukord nõuab kindlasti presidenti, kellel on märkimisväärne välispoliitiline kogemus ja sidemed. Samas, siseriiklikult eeldatakse presidendilt seda, et ta oleks rohkem “näoga rahva poole” ning mitte nii võõrandunud ja elitaarne, kui oli seda eelmine riigipea. Väga vähesed esitatud kandidaatidest suudavad mõlemat rolli välja kanda, kui üldse.

Äripäev küsis ligi kahesaja ühiskonnategelase ja saja ettevõtte juhi eelistust presidendivalimistel. Seisukohti saate lugeda arvamusrubriigist, küsitluse materjale ilmub veel esmaspäevani.