Äripäev: Energiamaksud pidurdavad eksporti. Ettevõtjad ootavad riigi tuge

05.01.2016Meediakajastus

Kõrged energiamaksud pärsivad energiaintensiivsete ja ekspordile suunatud tööstusettevõtete konkurentsivõimet ning peletavad välisinvesteeringuid.

Näiteks Eesti ühe kõrgema tööviljakusega tööstusettevõtte, Kundas asuva haavapuitmassi tootja Estonian Celli andmeil on elektri kogukulu neil 4-6 miljonit eurot suurem kui konkurentidel mitmel pool Euroopas. See on põhjus, miks Estonian Celli omanik Heinzel Group ehitas mõni aasta tagasi 115 miljonit eurot maksva paberitehase oma Austria puitmassitehase kõrvale, mitte Kundasse.

“Heinzel Group on pettunud Eesti riigi energiapoliitikas ja seetõttu valiti suurinvesteeringu kohaks Austria, kus on soodsamad elektritariifid,” põhjendas Estonia Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe. “Poole aasta jooksul otsustatakse peakorteris Viinis, kas Kundasse investeeritakse tootmismahu kasvuks 20 miljonit eurot. See otsus seisab samamoodi kõrgete energiamaksude taga,” lausus ta.

Kallim kui Skandinaavias. Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi Meelis Einsteini sõnul pole ettevõtte emafirma HeidelbergCement elektri kõrge hinna tõttu seni Eestisse investeeringuid tegemata jätnud. “Tulevikus võib see olla argument, sest eks ka meie kontsern investeerib sinna, kus on näha, et suudetakse tootmise sisendkulusid kontrolli all hoida,” ütles Einstein. “Kui võrdleme elektri hindu, siis Eestis on kilovatt märkimisväärselt kallim kui näiteks Skandinaavias. See mõjutab eritijust energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet. Kütus ja elekter moodustavad meil kokku üle poole tootmise omahinnast,” ütles ta.

Estonian Cell ostab ca 220 000 MWh elektrienergiat ehk ligi 2,5 protsenti kogu Eesti elektritarbimise mahust. Estonian Cell on suurim elektritarbija Eestis, kulutades aastas elektrienergiale üle 13 miljoni euro.

“Kui meie tehas asuks Rootsis, Saksamaal, Austrias või Soomes, maksaksime elektri eest 4-6 miljonit eurot vähem,” rääkis Siiri Lahe. “See pärsib meie konkurentsivõimet, toote omahind on kõrgem. Energiakulu moodustab üle 40 protsendi tootmise omahinnast. Meie kulusisendid põhinevad Eesti kulutasemel, aga toodet peame müüma maailmaturu hinnaga.”

Hind tõusnud kaks korda. Lahe sõnul on neile sageli ette heidetud, et omanik oleks pidanud äriplaani tehes elektri hinna tõusu ette nägema. “Omanik sai ette näha seda, et elektrienergia hind tõuseb vabaturul teiste riikidega samale tasemele,” seletas Lahe. “Aga omanik ei saanud näha, et Eestis kehtestatakse taastuvenergia tasu ja aktsiisimaks võrreldes teiste riikidega mitu korda kõrgem. Elektri koguhind on tehase käivitamisest alates tõusnud kaks korda.”

Lahe ütles, et kuna Estonian Celli elektritarbimise maht on väga suur, maksavad nad aastas ainuüksi taastuvenergia tasu 2 miljonit eurot ja elektriaktsiisi 1 miljon eurot.

ASi Repo Vabrikud juhatuse liikmed Maret Kärbo ja Karin Kruuda ütlesid, et ettevõte pole pidanud elektri hinna tõttu investeeringutest loobuma, Repo Vabrikutes moodustab elektrienergia tootmise omahinnast umbes 5%. “Meie mure on puidu masspõletamise võimalik taasalustamine Eesti Energia elektrijaamas. 2011. aastal tõstis see küttepuidu hinda meie jaoks 34%. Narva elektrijaam lõpetas 2012. aasta augustis puidu kokkuostu ja hind langes aasta lõpuks 12,6%. Puidu masspõletamise mõjul väheneks meie konkurentsivõime välisturgudel märkimisväärselt,” tõdesid juhatuse liikmed.

Kunda Nordic Tsement on elektrienergia tarbimise poolest oma naabri Estonian Celli järel teisel kohal. “Meie õnn on see, et mineraloogiline tootmisprotsess läheb eurodirektiivis ette nähtud aktsiisivabastuse alla,” lisas Meelis Einstein. “Meil on üle poole elektrienergiast ehk otseselt tootmisprotsessiga seotud elektrienergia aktsiisivaba.”

Einsteini sõnul peaks riik hoolitsema energiamahuka ja üldse rasketööstuse eest. “Kui teised riigid loovad neile soodsaid tingimusija aitavad igati kaasa, siis Eestis on liberaalne majandus. Et vaadake ise, kuidas hakkama saate, ja küll te saate, ning kui ei saa, siis küll tulevad teisedja teevad,” seletas Einstein. “Minu arust ei ole see õige suhtumine.”

Riik analüüsib. Majandus- ja taristuminister Kristen Michali kinnitusel aga töötab ministeerium selle aasta esimeses pooles välja tööstuspoliitika rohelist raamatut, kus analüüsitakse tööstusettevõtete konkurentsivõimelisust Eestis ja lahendusi konkurentsivõime tõstmiseks.

Michal ütles, et võimalused energiamahukatele tööstusettevõtetele elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu diferentseerimiseks on olemas nii aktsiisimaksustamise direktiivis kui keskkonnaabi suunistes. “Taastuvenergia tasude vähendamiseks elektriintensiivsetele ettevõtetele saaks sellist erandit rakendada, teisalt tähendab see, et erisust tuleb rakendada kõigile elektriintensiivsetele ettevõtetele.”

Michali andmeil moodustab riigiabi suunistes toodud elektriintensiivsete ettevõtete definitsioonile vastavate ettevõtete elektrienergia tarbimismaht kogu elektrienergia tarbimisest ligi veerandi. “Kui vähendada elektriintensiivsetele ettevõtetele taastuvenergia tasu määra, kannavad ülejäänud tarbijad selle võrra ka suuremat koormat,” lausus Michal.

Lahe aga kurtis, et uusaastakingitusena tõusis 1. jaanuaril taastuvenergia tasu määr küsitud maksulae asemel 8 protsenti, suurendades nende kulubaasi enam kui 150 000 euro võrra. “Tootmismahtu veerandi võrra kasvatades suureneksid tasumisele kuuluvad energiamaksud omakorda 750 000 euro võrra.”

Erakordne tööviljakus. Estonian Cell kasutab enamiku elektrienergiast haava puitmassi mehaaniliseks purustamiseks. Puitmassi kuivatamiseks kasutatakse gaasija seda kulub aastas üle 15 miljoni m3.

“Me tarbime väga palju energiat, aga oleme samas väga energiaefektiivne tehas maailmas,” märkis Lahe. “2014. aasta lõpust oleme energiatarbimist vähendanud kolmandiku võrra.” Olulise panuse selleks andis 2014. aastal valminud biogaasikompleks, mis toodab biogaasi reoveest.

Estonian Cell kasutab toormena haavapuitu, mida aastas kulub kokku üle 440 000 m3. Võrreldes haavapalgi ekspordiga väärindab tehas haavapuitu enam kui viis korda.

Estonian Celli 2015. aasta käive oli kinnitamata andmetel üle 75 miljoni euro. Kui arvestada, et ettevõttes töötab 85 inimest, teeb see ettevõtte tööviljakuse näitajaks ligi 900 000 eurot inimese kohta. “Oleme Eesti kõige suurema tööviljakusega tööstusettevõte,” lisas Lahe.

Taust

Aktsiisist vabastatud

Elektri koguhind kujuneb elektrienergia hinnast, võrgutasust, taastuvenergia tasust ning riiklikest maksudest (aktsiis, käibemaks).

2003. aasta eurodirektiivi alusel on aktsiisist vabastatud ettevõtted, mis kasutavad elektrienergiat mineraloogilistes protsessides, keemilise reduktsiooni, elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides ning elektrienergia tootmisel või tootmise suutlikkuse säilitamisel. Eestis on aktsiisist vabastatud 12 ettevõtet, mille aktsiisivaba energiatarbimise maht kokku on ca 215 000 MWh.

ALLIKAS: ÄRIPÄEV, MAKSU- JA TOLLIAMET

Kommentaar

Google eelistas Eesti asemel Soomet

INDREK PÄLLO
EASi välisinvesteeringute keskuse direktor

Üks välisinvesteeringute teema, mille puhul oleme seoses elektri kõrge hinnaga kokku puutunud, on andmekeskused ehk serveripargid. Need on samuti hästi energiamahukad. Serveriparkide puhul on ühe aspektina toodud välja see, et elektrimaksud on Eestis liiga kõrged. See on olnud ka oluline argument Google’i ja Facebooki otsustes rajada oma serveripargid Skandinaaviasse, näiteks Google on teinud mitu suurt investeeringut Soome.

Serveripargid on tänapäeval samamoodi infrastruktuuri osa nagu on maanteed ja raudteed. Serveripargid on IT-infrastruktuuri osa. Serveriparkide rajamisel vaetakse kolme aspekti. Üks on elektrikulu ja varustuskindlus. Teiseks on internetiühendus. Ja kolmandaks, eriti just strateegiliste ettevõtete puhul, hinnatakse Eesti julgeolekuriski taset. Tööstusettevõtete puhul ei ole internetiühendus ja julgeolekumure ehk nii olulised, küll aga kindlasti elektri koguhind. Samas eurodirektiivid annavad võimaluse alandada elektrimakse ja riik võiks seda poliitilisel tasandil kaaluda.

Üks küsimus

Eurodirektiivis on soovitusena kirjas, et liikmesriikides tuleks eriliselt kohelda energiamahukaid ettevõtteid, rakendades neile madalamaid maksustamistasemeid. See oleks vajalik selleks, et ettevõtetel oleks tagatud rahvusvaheline konkurentsivõime. Miks Eestis pole seda soovitust ellu viidud?

SVEN SESTER
rahandusminister

Eesti maksupoliitika elektriaktsiisi osas on seni olnud lihtne – kõigile maksukohustuslastele kehtib sama määr.
Soodustuse tegemist energiamahukatele ettevõtetele on ka varem välja pakutud, ent poliitilist üksmeelt selle erandi otstarbekuses pole seni leitud.

Aktsiisierand kaalumisel. Valitsusliidu lepe väljendab soovi, et Eesti oleks konkurentsivõimeline asukoht ka energiamahukate tööstuste jaoks.

Aktsiisierand on üks sellega seoses kaalutavatest küsimustest, kuigi rahalist mõõdet silmas pidades mitte ainuke ega peamine.

Nimelt moodustab aktsiis 18,75% hinnale lisatavatest kuludest, taastuvenergia tasu 36,25% ja võrgutasu 45%.
Konkurentsivõime seisukohalt ja teiste riikidega kõrvutades mängivad rolli kõik komponendid, lisaks erineb turgude lõikes ka elektri hind.