Äripäev: Ettevõtjad koostasid riigi päästmise plaani. Kuidas vähendada bürokraatiat

03.12.2015Meediakajastus

Kaubanduskoda kogus oma liikmetelt ettepanekuid selle kohta, mis on riigis valesti ja kuidas bürokraatiat vähendada. 59 kriitilisest märkusest ja nende parandamise ettepanekutest koosneva nn nullbürokraatia projekti said majandusminister Kristen Michal, ettevõtlusminister Liisa Oviir, rahandusminister Sven Sester ning riigihalduse minister Arto Aas.

Toome välja mõne ettevõtjate nimetatud probleemi ja ettepanekud nende lahendamiseks.

Andmebaaside ühildamine.

Ettevõtjad kirjutasid, et halduskoormuse vähendamiseks peaksid riigiasutuste andmebaasid omavahel paremini ühilduma. Riik võiks luua ühtse elektroonilise aruandluskeskkonna, kuhu ettevõtjad saavad riigiasutustele esitada kõik vajalikud andmed ilma korduvalt eri keskkonda sisse logimata. Ühtses keskkonnas võiks ettevõtja näha, milliseid aruandeid või andmeid tuleb tal riigile esitada.

Olulisematest aruandluskeskkondadest on ettevõtjad kõige rahulolematumad eSTATiga. Ettevõtjate hinnangul on statistikaaruandeid keeruline täita ja esitada nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Üldiselt on ettevõtjad aga rahul e-maksuametiga ning e-aruandluskeskkonnaga, mille kaudu saab esitada majandusaasta aruannet.

Ühe võimaliku lahendusena võiks riik suunata lisaressursse eSTATi arendamisse, et muuta keskkonda kasutajasõbralikumaks. Kui riigil ei ole võimalik suunata täiendavaid ressursse e-STATi arendamisse või ei peeta seda efektiivseks raha kasutamiseks, siis tuleks võimalikult palju statistikaaruannete täitmiseks vajalikke andmeid koguda näiteks e-maksuameti kaudu või e-aruandluskeskkonna kaudu.

Vähem dubleerimist. Suur ettepanekute grupp puudutab ettevõtjate aruandlust maksuametile, statistikaametile ja äriregistrile, mis kas sageli ei ühti teistele ametkondadele esitatavate aruannete vorminõuetega või siis dubleerivad üksteist. Näiteks kui ettevõtja võtab tööle välismaalase, siis tuleb välismaalane registreerida töötamise registris. Lisaks tuleb teavitada ka politseija piirivalveametit. Ettepanek on, et PPA võiks oma info saada automaatselt töötamise registrist.

Praegu ei võimalda töövõimetuslehe andmist reguleerivad sätted tööandjal näha, kas
ja millal töötaja kohta haigusleht avatakse. See võib põhjustada tööandjate jaoks probleeme näiteks olukorras, kus töötaja viibib töölt eemal ning ei informeeri oma puudumise põhjustest tööandjat. Seetõttu ei ole tööandjal võimalik teada, kas töötaja on töölt eemal haiguse tõttu või on töötaja töölt lahkunud jäädavalt, tööle naasmise soovita. Selline olukord põhjustab tööandja jaoks ebakindlust ning häirib tööandja majandustegevust. Seadusi tuleks muuta selliselt, et tööandja saaks töövabastuse alguskuupäeval teavituse, kui tema töötaja kohta avatakse haigusleht,

Erisoodustusmaks. Kui tööandja sõiduautot kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga, siis loetakse seda erisoodustuseks. Tööandja peab erisoodustuse pealt maksma riigile makse. Tööandjale on antud võimalus maksta makse ainult tegelikult tehtud erasõitude pealt, kuid selleks tuleb pidada sõidupäevikut, mille pidamine on lisakoormus. Ettepanek kõlab, et riik võiks kaotada sõidupäevikute täitmise kohustuse ning tööandja sõiduauto kasutamist ei peaks lugema erisoodustuseks.

Ettevõtjate hinnangul võiks taastada ka isikliku sõiduauto kompensatsiooni ilma sõidupäevikut pidamata.

Probleemi nähakse ka selles, et kui ettevõtja on registreerinud end käibemaksukohustuslaseks, kuid ettevõtjal puudub käive, siis on maksuametil õigus maksukohustuslane registrist kustutada. Ettevõtjate hinnangul võiks ettevõte jääda käibemaksukohustuslaste registrisse, kui ettevõttel puudub käive.

Tasub teada

Kolm probleemi

Alkoholimüüjalt, kes müüb näiteks veine välismaale, nõutakse müügipinda (restoran, kauplus) isegi siis, kui müügist läheb 100% välismaale. Nõue on liiga karm. Suurinvestoritel võiks olla lihtsam taotleda elamisluba Eestis ettevõtlusega tegelemiseks. Välisinvestor ei peaks taotlema politsei- ja piirivalveametist oma eemalviibimise registreerimist, kui ta viibib üle 183 päeva väljaspool Eestit.