Äripäev: Ettevõtjad uhket kasvu uskuma ei jäänud

31.05.2017Meediakajastus

Eesti rõõmustas eile viie aasta kiireima majanduskasvu üle. Ettevõtjad on skeptilised, kas kasv püsima jääb, sest valitsusele ja välisturule ei saa kindel olla.
Kaubavedaja Herentese juhi Rein Aava sõnul annab nende sektori kehv seis märku, et majanduskasv ei ole püsiv. “Eks me ole alati peegel, mis näitab, mis tulemas on,” ütles Aav – kui kaubavedudel läheb hästi, siis ka majandus kasvab, kui tekib majanduslangus, on seda esimesena tunda kaubavedude valdkonnas.
“Kui ei ole tellimusi, siis on midagi juhtunud,” lisas ta.
Aava sõnul on kaubavedude sektor praegu pigem isegi miinuspoolel. “Hinnasurve on peal ja ma ei näe erilist edasiminekut,” ütles ta. Aav lausus, et majanduskasvu jätkumine on kinni poliitilistes otsustes, viidates Venemaa turule. “Tõusulainel me ei ole ju tegelikult.”

Surve hindadele

Aav ütles, et maailm on praegu väga ebakindel, mistõttu ei oska ka plaane teha. “Mõni mees koostab eelarvet. Mille põhjal sa seda koostad?” küsis ta.
Valitsuse otsused kütuseaktsiisi ja veokimaksu kohta tulevad tema sõnul nende kasumi arvel ja sunnivad hindu tõstma. Ümberringi kõik kallineb, rääkis Aav. “Me ei saa tõsta hindu suurtesse kõrgustesse, kus juba kauba hind hakkab teatud rolli mängima. Siis on ju targem kaupa valmistada Soomes või Rootsis,” selgitas ta.
Laevaehitus- ja remondiettevõtte SRC Groupi juht Hannes Lilp ütles, et Eesti nii pluss kui ka miinus on, et ettevõtted on kõik väikesed.

“Igasugune suurem turu kõikumine või suuremad tellimused välisturgudelt võivad hetkeliselt viia numbrid üles, mis ongi positiivne. Loodetavasti selliseid asju tuleb rohkem ja stabiilsemalt kõikidesse ettevõtetesse,” ütles ta ja lisas, et paraku käib tellimuste maht üles-alla.
Lilp tõdes, et suur kasv ei pruugi teinekord olla kõige parem. “Mõõdukas kasv oleks alatiparem, aga midagi ei ole teha, selline on meie keskkond,” ütles Lilp.

Tuleb julgeda riskida

Lilpi sõnul on kõik nende peamised ekspordipartnerid, näiteks Soome ja Rootsi, taastunud ja kasvavad. “Oleme ise ka optimistlikud ja kui turul midagi suurt ei juhtu, vaatame kasvunumbreid ja arendame ettevõtet julgelt edasi. See on meie tänane peegelpilt keskkonnast.”
Lilp näeb, et ettevõtetel on tekkinud kindlustunne ja julgus investeerida, kuid paljudel on meeles 2007.-2009. aastate raske aeg. “Kogu aeg on teadmine kuskil kukla taga, et tuleb olla ettevaatlikum. Ei ole enam arutut julgust ja investeerimist, nagu tol ajal ümselt paljudel oli.”
Ta nentis, et inimeste mälu on lühike ja halba aega on siiski lihtne unustada, kuid ettevõtluses peabki olema üle keskmise optimist, et julgeks riske võtta. “Vastasel juhul ei juhtu mitte midagi, majandus ei kasva ega arene samuti, kui kõik riskid alati ära maandada.”
Lilp ütles, et tulevikku ta ennustada ei oska, aga mõõdukas ettevaatus on tema arvates teretulnud. Edulugude sündimiseks peab aga samas riskima.

Riik võtku kõigilt võrdselt

Valitsuse maksuplaanide kohta ütles Rein Aav, et mõistab, et riigil on raha vaja, kuid seda võiks võtta kõigilt võrdselt.

“Minu jaoks oleks lihtsam, kui käibemaksule mõni protsent otsa pandaks. Kui riigil on raha vaja, siis võiks kusagilt mujalt seda püüda, tulumaks või käibemaks, vahet ei ole. Teisest otsast dividendidelt maha ja siis on kõigil huvitav.”
Lilp ootaks valitsuselt rohkem stabiilsust. “See, mis toimub, ei ole kindlasti hea ettevõtluskliimale, rääkimata välisinvestoritest, kes seda ka kõrvalt näevad,” tõdes Lilp ja ütles, et välisinvestoritele ei ole valitsuse pidevad maksumuudatused hea toon.

Valitsus peab majanduse ergutamisel ettevaatlik olema

Analüütikute arvamused lahknevad, kas valitsus peaks investeeringutega majandust turgutama või mitte.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märkis, et majanduse maht pigem ületas potentsiaalset tootmismahtu, kui jäi sellele alla. See näitab tema sõnul, et ettevõtted rakendavad tootmisvõimsusi tavalisest rohkem ja uusi töötajaid, kelle abil tegevust laiendada, on raske leida. Edasine majanduskasv eeldab investeeringuid ja tootlikkuse kasvu.

Samuti on suurenenud oht, et majanduse tasakaal võib halveneda. Oja hinnangul peab valitsus olema majanduse ergutamisel ettevaatlik. Kuna majanduses on vabu ressursse vähe, tähendaks täiendav stimuleerimine hinnatõusu, mis raskendaks ettevõtetel investeeringute tegemist.

Majanduse stimuleerimine võimendaks majandustsüklit, mis võib lõppeda majanduskriisiga. Lisaks sellele on heal ajal mõistlik koguda puhvrit tulevaste aastate jaoks, mis ei pruugi nii head olla.
Rahandusminister Sven Sester ütles aga, et 4,4% suurune kasv kasvatab riigi majanduslikke võimalusija seetõttu kavatseb valitsus jätkata majanduskasvu toetavate sammudega.

Näiteks rakendub järgmine aasta madalam tulumaksumäär – 14 protsenti -äriühingute regulaarsetele kasumijaotistele. See parandab ministri sõnul Eesti atraktiivsust konkurentsis uute investeeringute pärast.