Äripäev: Ettevõtluskonto – samm edasi või peenhäälestus? Bürokraatiatast vaba

05.10.2016Meediakajastus

Uus planeeritav ettevõtlusvorm ettevõtluskonto lubab väikeettevõtjad täielikult paberimajandusest vabastada. Idee tekitab aga küsimusi. “Mingit suurt majandusbuumi ega ettevõtluse kasvu siit oodata ei maksa,” ütles maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis.

Rahandusminister Sven Sester esitab lähiajal valitsusele ettepaneku luua Eestis bürokraatiavaba ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele. Plaan on tema sõnul lihtne: inimene, kes soovib uuel viisil ettevõtjaks hakata, peab avama pangas spetsiaalse ettevõtluskonto, millele edaspidi laekuvad tema ettevõtlustulud. Laekunud tuludelt kannab pank automaatselt 20 protsenti maksuametile. See läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Uut ettevõtlusvormi saavad kasutada kõik, kelle tulu ei ületa aastas 25 000 eurot. Samas ei saa ettevõtluskonto kasutaja ettevõtluskulusid maha arvestada.
Eesti Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise sõnul on ettevõtluskonto idee eelkõige suunatud ühiskonna helgemale osale. “Näiteks kui mõni poliitik või kõrge riigiametnik tahab palgata koduabilise või maksta tuttavale ehitustöö või sõiduteenuse eest, võib tema maine kõvasti kannatada, kui tuleb avalikuks, et ta on mustalt maksnud,” selgitas ta.
Ametlikuks maksmiseks tuleb aga teenusepakkuja enne töö tegemist maksuametis registreerida, siis esitada maksudeklaratsioon ja inimene registrist maha võtta. “Kui on palju pisikesi “otsi”, siis on see tegevus jube tüütu ja vaevaline ja riigil saadav või saamata jääv maksuraha selle kõrval imepisike,” ütles Lehis.
Meede juhutöölistele. Lehis lisas, et mingil määral võib maksumuudatus mõjuda ka praegu täiesti mitteametlikult tegutsevatele ettevõtjatele. Need on näiteks inimesed, kes palgatöö või õpingute kõrvalt väikeses mahus töötavad. Seega võib ettevõtluskonto Lehise sõnul olla pääsetee juhul, kui pakutakse oma tooteid avalikult ja on seetõttu oht maksuametile vahele jääda.

“Mingit suurt majandusbuumi ega ettevõtluse kasvu siit oodata ei maksa,” ütles Lehis. Ta lisas, et tegu on pigem teatud grupi jaoks praktiliste probleemide lahendamisega, et soodustada naturaalmajandusest ametlikku majandusse ületulekut.

Ettevõtluskonto võib tema sõnul mingil määral mõjutada neid füüsilisest isikust ettevõtjaid, kellel on kulusid alla poole käibest, sest siis on neile madalam maksumäär ilma kulude mahaarvamise õiguseta kasulikum kui praegune maksustamine. “Ettepanek on pigem suunatud juhutööde tegijatele ning seda polekski ehk õige ettevõtluse toetamise meetmeks nimetada,” märkis Lehis.

Leisi Lapikoja omanik Maire Forsel, kes on korduvalt kritiseerinud väikeettevõtete suurt maksukoormust, on ettevõtluskonto suhtes kahtlev. Seda seepärast, et väikeettevõtja saab kontole kanda kõik oma tulud, kuid ettevõtlusega seotud kulusid maha arvestada ei saa. “See teeb olukorra väga kummaliseks,” ütles ta. Tema sõnul on sellisel juhul 20% liiga suur määr.

“FIEd peavad vaatama, kas ettevõtluskonto üldse tuleb neile kasulikum,” ütles ta. Kindlasti annab konto Forseli sõnul mugavust juurde. Samuti oleks sellest kasu neil, kes peavad raamatupidajatele maksma.

Automatiseeriv samm

Sester selgitas, et ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele. “Laekuvatest summadest peetakse maksud automaatselt kinni,” ütles ta. Sularahana saadud tasu saab ettevõtluskontole maksta. “Ainus, kuid see-eest meeldiv bürokraatia on arvete esitamine klientidele, kui kliendil on arvet tarvis,” lisas Sester.

Sesteri sõnul on uuest ettevõtlusvormist kasu neil, kes teistele teenuseid või kaupu pakuvad ja kellel ei ole suuri töövahendite kulusid. “Lapsehoidjatest majakoristajate ja koduõpetajatest murupügajateni. Aga ka kõigil neil, kes valmistavad oma kätega midagi müügiks ning kelle kulud materjalile ja seadmetele on väikesed,” selgitas minister. Samuti on sellest Sesteri sõnul kasu neil, kelle tulud ettevõtlusest on väikesed ja seetõttu ei tasu ära kulud raamatupidamisele.

Samas on uute ettevõtlusega alustajate kõrval ettevõtluskontol ka teine sihtrühm. Nimelt jäävad sageli maksud maksmata väikeses mahus osutatavate teenuste pealt. Summad on tihti väikesed ja nende üle arvepidamine ja deklareerimine nõuab vaeva. “Ettevõtluskonto annab sel juhul lihtsa võimaluse olla aus maksumaksja,” ütles Sester.

Sester lisas, et samal tegevusalal ei peaks ilmselt siiski saama paralleelselt tegutseda FIEna ja kasutada ettevõtluskontot, kuna FIE tegevusvorm on teistsuguste eeliste ja maksuregulatsiooniga.

Kui valitsus ja riigikogu Sesteri ettepanekut toetavad, saab ettevõtluskontosid avada 2018. aasta algusest.

Mis on mis

Ettevõtluskonto

Pangas tuleb avada spetsiaalne ettevõtluskonto, millele laekuvad edaspidi ettevõtlustulud. Laekunud tuludelt kannab pank automaatselt 20% maksuametile. Makstav maks läheb sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja tulumaksu katteks.

Ettevõtluskontot saavad kasutada kõik, kelle tulu ei ületa aastas 25 0 00 eurot. Konto kasutaja ei saa ettevõtluskulusid maha arvestada. Enim kasulik neile, kellel puuduvad suured kulutused töövahenditele ja kelle tulu on väike, nii et raamatupidamiskulud ei tasu end ära.

ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM