Äripäev: Haigekassa juht ei võta kahjumi eest vastutust. Nõukogus tulevad muudatused

04.09.2016Meediakajastus

Haigekassa juht Tanel Ross ja nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski ei leia, et Ross peaks hiigelkahjumi pärast tagasi astuma. Rahandusminister pole seevastu juhatuse tööga rahul.
Eelarve järgi pidanuks haigekassa tänavu teenima 9 miljonit eurot kahjumit, kuid esimese poolaasta lõpus oli miinus 33 miljonit eurot. Äripäev avaldas eelmisel nädalal juhtkirjas arvamust, et haigekassa juht Tanel Ross peaks hiigelkahjumi eest vastutuse võtma ja ametist lahkuma.
Ross tunnistas, et tema kui juht vastutab haigekassa töö eest, kuid kui ajakirjanik küsis tagasiastumise kohta, põikles ta vastamisest kõrvale. “Ma teen maksimaalselt kõik selleks, et täita oma töölepingus ettenähtud ülesandeid, ja selleks, et haigekassa töötaks ka edaspidi tulemuslikult ja tõhusalt,” ütles ta.
Ross avaldas lootust, et haigekassa tuleb aasta lõpuks üüratust kahjumist välja. “Järgmine nõukogu koosolek on 14. septembril, selleks ajaks on meil juba natuke uuemad andmed ja saame uuesti hinnata, milline on meie rahaline seis aasta lõpuks. Üldine trend on nii, et aasta algusest on see läinud järkjärgult positiivsemaks,” oli Ross optimistlik.

Sester: vastutab juhatus. Rahandusminister Sven Sester ei võtnud haigekassa juhi tagasiastumise suhtes selget seisukohta.
Samas nentis ta, et juhtkond vastutab eelarve kokkupanemise ja jälgimise eest ning haigekassa juhtkond ei ole oma ülesannetega kõige paremini hakkama saanud. “Ka probleemide ilmnemisel peaks juhtkond olema esimene instants, kes pakub välja lahendusi, mitte ei oota selleks nõukogu ülesannet ettepanekute väljatöötamiseks. Minu arvamus on, et juhtkond ei ole eelarvedistsipliini parimal moel jälginud,” ütles Sester.
Haigekassa juhtkonda kuuluvad peale Tanel Rossi veel Mari Mathiesen ja Kuldar Kuremaa.
Sesteri sõnul võiks nii suurt puudujääki aktsepteerida siis, kui selle taga oleks sotsiaalmaksu väiksem laekumine. “Sel poolaastal laekus aga sotsiaalmaksu planeeritust 13 miljoni euro võrra rohkem, seega on kulude planeerimise viga 33 miljonist eurost veel suurem,” ütles Sester. Ta lisas, et haigekassa juhtkonna üle peaks valvama haigekassa nõukogu ja valitsus kavatseb nüüd arutada, kuidas nõukogu reformida, et see suudaks oma ülesandeid paremini täita.

Ossinovski: Ross ei vastuta. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ei arvanud, et haigekassajuht peaks prognoosivea eest vastutama, sest see tekkis arvatust tõsisema viirushaiguste puhangu tõttu. “Loomulikult, kui soovida viirushaiguste puhangu eest panna haigekassa juht vastutama, siis seda on võimalik teha,” ütles Ossinovski.
Tema sõnul kukutas haigekassa kahjumisse prognoositust kiirem palgakasv, mis koos viirushaiguste puhanguga tõi suuremad väljamaksed.
Ossinovski sõnul muudab haigekassa olukorra järjest keerulisemaks ka vananev elanikkond. “Umbes 70 miljonit eurot aastas on vajadust rohkem, kui meil on rahalist katet,” ütles ta.
Tema sõnul on süsteemi viga selles, et me rahastame tervishoidu 100 protsenti tööjõumaksudest.” Tööealist elanikkonda jääb vähemaks, aga neid, kes teenust vajavad, tuleb juurde, mistõttu peame teistest riigieelarve tuludest tervishoidu rohkem raha suunama, nagu väga paljud riigid on viimastel aastatel teinud,” ütles Ossinovskija lisas, et hiljuti tegi nii näiteks Leedu.
Ossinovski sõnul peaks septembri lõpuks valmima haigekassa nõukogu kärpimise eelnõu. Nõukogu oleks praeguse 15 esindaja asemel kuueliikmeline ja selles oleks kaks riigi esindajat (rahandus- ja sotsiaalministeerium), kaks ametiühingute ja kaks tööandjate esindajat. Ossinovski sõnul on tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari ja ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoniga kokkulepe saavutatud ja uus koosseis võiks jõustuda uuest aastast.

Vastutus on hajunud. Nii haigekassa kui ka töötukassa nõukogusse kuuluva Petersoni sõnul on praegu nõukogu koosseis tõesti väga suur. “Aga seal on ka meditsiinilise taustaga inimesi ja tuleb mõelda, kuidas seda väärtust hoida. Teisest küljest vastutus hajub ja ei ole seda efekti, mis nõukogul võiks olla,” leidis ta.
Petersoni arvates tunneks väiksem nõukogu suuremat vastutust ja püüaks kahjumisse viinud olukorda rohkem lahendada. Ta rõhutas, et 33 miljoni euro suurusest kahjumist kulus vaid 11 miljonit erakorralistele haigestumistele. “Mis iganes epideemia puhkemise jaoks peab ju kate olemaja tegelikult on see reserv olemas, nii et selles mõttes 11 miljonit 33st ei ole probleem. Probleem on see, et ülejäänud 22 suhtes ei võeta otsuseid vastu, aga need on juba poliitilised, nii et tõesti on ka nõukogu tasemel väga põhimõttelised reformid vajalikud,” leidis Peterson.
Võimalikke ümberkorraldusi haigekassas kommenteeris Ross nii: “Mina saan öelda ainult seda, et haigekassa juhatus teeb kõik selleks, et töötada maksimaalselt konstruktiivselt ja teha maksimaalselt kõik nõukogule otsuste tegemiseks, ükskõik milline on nõukogu koosseis.”
13 miljoni euro võrra prognoositust rohkem laekus esimesel poolaastal sotsiaalmaksu, mis teeb haigekassa kulude prognoosimise vea 33 miljonist eurost veel suuremaks, hindas rahandusminister Sven Sester.