Äripäev: Haigekassa tahab hüvitisest lahti saada. Raha teise taskusse

13.09.2016Meediakajastus

Suurde miinusesse kukkunud haigekassa häda üks põhjus on ajutise töövõimetuse hüvitised. Aastaid on arutatud, et need hüvitised tuleks haigekassa alt ära viia, kuna tegemist pole otseselt ravimisele kuluva rahaga. Eelarveprobleem on hüvitise üleviimise töötukassasse taas päevakorrale toonud, kirjutas Meditsiiniuudised.
Kuigi töötavaid kodanikke jääb iga aastaga vähemaks, hüvitistele kulutatud summad suurenevad. Ajutise töövõimetuse hüvitisi maksti esimese poolaasta lõpuks 7,1 miljonit eurot rohkem kui planeeritud.

Raha ühest taskust teise
Haigekassa juht Tanel Ross möönis, et töövõimetuse hüvitise üleviimisest on viimastel nädalatel juttu olnud. “Paberi peal on see kirjutatud valitsuse töövõimereformi teise etappi. Meil ei ole mõtet siiski arvestada, et seda tehakse enne aastat 2018,” ütles Ross. Ta lisas, et enamasti tekib pärast riigikogu valimisi ajaline aken, kui saab midagi muuta.
Ross tunnistas, et ajutise töövõimetuse hüvitised on aastaid olnud kõige kiiremini kasvav kulude osa, mis jätkab kasvamist ja on oma 110 miljoni euroga suurem kui näiteks perearstide eelarve. “Riigi rahanduse mõttes on see muidugi raha ühest taskust teise tõstmine, mis on kindlasti ühekordne lahendus,” nentis Ross.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et töövõimetuse hüvitamise kulusid saab tasuda vaid see asutus, kuhu lähevad maksumaksja tasutud maksud ehk haigekassa või töötukassa.
Töötukassa reservid on sealjuures muljetavaldavad – aasta lõpuks peaks neid olema 700 miljonit eurot.
Kuna haigushüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel ravikindlustatule, kellel on töölt ajutine töövabastus, siis oleks Koka sõnul igati loogiline, et seda maksaks töötukassa.
Tema sõnul tuleks siis üle vaadata ka töötukassa võimalused, kuidas ja mil moel oleks võimalik töötukassa kaudu pakkuda erinevaid abinõusid, et ajutisi töövabastusi oleks vähem. Tuleb otsustada, mida teha selleks, et inimesed oleks tervemad.

Ministrid eri meelt
Rahandusminister Sven Sester on üleviimise suhtes skeptiline. “Küsimus on selles, kas pärast töövõimetuse hüvitamise haigekassast töötukassasse viimist kasvavad töötukassa motivatsioon ja võimalused aidata kaasa inimeste tervena püsimisele. Praegu sellised hoovad töötukassal paraku puuduvad,” ütles Sester.
Ta lisas, et valitsussektori eelarve seisukohast vaadates on kõigi nende asutuste tulud ja kulud üks tervik, mille katab maksumaksja. Kulude liigutamine ühest asutusest teise ei muuda neid olematuks ega vabasta kuskil ka vahendeid muudeks kuludeks.
Haigekassaja ka töötukassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et töövõimetushüvitised on üks suuremaid haigekassa kuluridasid ja kuuluvad olemuselt mingil määral ravikindlustuse alla, aga sama hästi on osa tööpoliitikast.
Ossinovski pooldab üleviimist. “Need võiksid olla ka töötukassa all. Siin tuleb aga aru saada, et suures pildis on see muidugi kulude tõstmine ühest taskust teise,” rõhutas Ossinovski. Ta lisas, et sotsiaalministeerium on oma ettepanekud rahastuse ümberkorraldamiseks valitsusele esitanud ja arutelud käivad.
Konkreetsemate ettepanekutenijõutakse ministri sõnul selle aasta lõpuks.

Hüvitiste liigutamine annaks 20 aastat võitu
Töövõimetushüvitiste liigutamine haigekassa alt välja kataks demograafiliste muutuste mõju järgnevaks 20 aastaks.
Lühiajalises vaates parandaks see ravikindlustuse eelarve positsiooni, mis juba praegu sunnib kasutama reserve. Samas lükkab töövõimetushüvitiste kulude väljaviimine jätkusuutlikkuse küsimuse vaid edasi.
Kuna ravikindlustuse vahenditest kaetakse ka hooldushüvitisi, sünnitushüvitisi ja lapsendamishüvitisi, tuleb analüüsida ka nende hüvitiste üleviimist sotsiaalkindlustusametisse. Vanemahüvitisel on aga palju lisaboonuseid, mis võib kaasa tuua täiendavaid kulutusi.

Allikas: haigekassa rahastamise jätkusuutlikkuse analüüs

Töötajaid vähem, raha kulub rohkem

Ajutise töövõimetuse hüvitistele kulutati esimesel poolaastal 72,8 miljonit eurot, mida on planeeritust 11% ehk 7,1 miljonit eurot rohkem.
Üks põhjus oli oodatust suurem gripilaine. Viimane oli ka põhjus, miks osteti planeeritust rohkem soodusravimeid.
Seejuures on töötavaid kindlustatuid jäänud aastaga 19 568 võrra vähemaks ja on 592 233 inimest. Kindlustatuid kokku on 1,2 miljonit, mis on ligi 14 000 vähem. Töövõimetuspäevi hüvitas haigekassa aasta esimese kolme kuuga 3,2 miljonit (22,7 eurot päev), mis teeb umbes 2,6 päeva iga inimese kohta. Õnneks ei ole Eesti elanikkond siiski nii lootusetult haige, sest siia alla kuuluvad ka raseduspuhkused.
Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töötavale kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Ajutise töövõimetuse hüvitised on haigus-, hooldus-, sünnitus- ja lapsendamishüvitis. Seega ei ole arvestatav osa kuludest seotud otseselt inimese haigusega, vaid kannab teist eesmärki.

Kommentaar

Tulubaasi tuleb laiendada

JEVGENI OSSINOVSKI
Tervise- ja tööminister

Haigekassa finantsiline jätkusuutlikkus on löögi all. Elanikkond vananeb ja tööealist elanikkonda jääb vähemaks. Tervishoiuvaldkonna üks omadus on see, et ehkki inimesi jääb Eestis vähemaks, siis tervishoiuteenuse vajadus kasvab.
Meil on vaja tervise rahastuse või ravikindlustuse tulubaasi laiendada ehk maksta sisse lisaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osale ka teiste isikute, näiteks vanaduspensionäride eest.