Äripäev: Investeeringute puudus nülib majandust. Tark laen annaks tõuke

12.05.2015Meediakajastus

Eesti majandus on viimastel aastatel sisuliselt paigal tammunud, mitme ettevõtja sõnul on selle põhjus investeeringute puudus, mis tuleneb ettevõtjate ebakindlusest ja valitsuse visiooni puudumisest.

Mingi muutus majanduse arengus statistika järgi toimub, kuid seda ei saa ilmselgelt pidada positiivseks.

LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul sõltub Eesti majanduskasv osaliselt välisnõudlusest ja seda on raske ise suurendada. “Me saame suurendada oma konkurentsivõimet. Meie turunduslik võimekus on nõrk, me ei suuda operatiivselt tagada suuri koguseid teistele suurtele turgudele ja me ei tunne turge, mis pole meie traditsioonilised turud,” rääkis Vitsur.

Läbimõeldud laen ergutaks majandust.

Kuivõrd jaekaubandus kasvab Eestis Vitsuri hinnangul juba niigi Euroopa tugevaimas tempos, siis sealt pole mõtet üritada midagi juurde saada. “Me peame mõtlema sellele, kuidas investeeringuid suurendada. Ehitussektor tõmbab praegu majanduskasvu tagasi. Me peame õppima tegema taristus selliseid investeeringuid, mis tasuvad end ära.
Seda tuleb teha koordineeritud programmi alusel ja selleks pole vaja karta laenu võtta. Kõige parem näide oleks energiatõhusus, mis kindlasti tasub ära, kui seda korralikult teha. Kui seda teha laenu arvel, siis see pole selline laen, mis läheks riigi defitsiiti,” soovitas Vitsur ja lisas: “Kuskilt on vaja raha ju võtta. Kui erasektoril raha ei ole, siis tuleb laenu võtta, ükskõik kuidas seda korraldada, kas riik toetab, garanteerib täielikult, garanteerib osaliselt. Taristu rajamine ja teised sellised investeeringud tuleb lihtsalt käima panna, selle peale peab mõtlema.”

Kui suudame ekspordis oma läbilöögivõimet suurendadaja korraldada asju üheskoos ning läbimõeldult turge võtta, mitte ei noki nagu varblased siit ja sealt, siis ekspordi suurendamine ka õnnestub, usub Vitsur. “Sellist võlukohta, kus homme kulda kaevata, meil ei ole. Pool aastat on see aeg, siis võiksid asjad juba kuskil liikuma hakata,” pakkus ta.

Valitsusel pole visiooni.

Suurettevõtja Jüri Käo hinnangul on majanduse paigaltammumise üks põhjus ettevõtjate ebakindlus investeeringute tegemisel. “Ettevõtjate kindlustunne tuleviku suhtes on nõrk. Meie põhiliste ekspordipartnerite turgude seisukord ei sisenda kindlustunnet,” nentis Käo.

Käo sõnul ei anna ka need signaalid, mis tulevad meie valitsuselt, kindlustunnet juurde. “Sellest tuleneb olukord, kus ei tehta investeeringuid. Kõik on ootel, vaadatakse, mis juhtub,” rääkis Käo. Tema sõnul pole see aga ainult meie valitsuse probleem, vaid seda mõjutab ka Ukraina sõda ja muu väline olukord.

Kuid kui ei investeerita, siis ei tule ka majanduskasvu. “Valitsuse asi peaks olema vaadata, et Eesti konkurentsivõime oleks maksimaalselt hea. Aktsiisitõusud ja muud tõusud sellele midagi juurde ei anna, võib arutleda pigem selle üle, kui palju need maha võtavad, kas number on suur või mitte, kuid need vähendavad meie konkurentsivõimet kindlasti,” rääkis Käo.

Ka tema sõnul võiks üks majanduse elavdamise ja investeeringute allikas olla läbimõeldud laen. “Laenuvõtmist ei tasu peljata. Küsimus on selles, milleks seda teha. Kui on mingid taristuprojektid, mil on selge tasuvus, siis seda tasub teha. Ja energia ja kokkuhoid on ka kindlasti üks asi, mis on hea tasuvusega,” märkis Käo.

Tema sõnul on laen üks arengu finantseerimise instrument. “Kui ettevõte ei võtaks laenu, siis mismoodi ta areneks? Kuid nii nagu ettevõttel, peab ka riigil olema tasuvusarvestus taga, jooksvate kulude katteks laenu võtta ei tohiks. Kuid arengu jaoks – miks mitte?” rääkis Käo.

Käo sõnul on väga keeruline öelda, mida valitsus arvab laenust või mis on plaan. “Valitsus on näidanud end hüpliku ja ebasihipärasena ning seda, mida nad tahavad või ei taha, pole võimalik öelda. Valitsused ju tulevad ja lähevad, eks peab hakkama saama igasuguses olukorras. Ettevõtjad ootavad valitsuselt kindla visiooniga tegelemist,” lausus Käo.
Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul on Euroopas raha liikvel küllaga, see tuleb lihtsalt nutikalt Eestisse tuua. Solovjovi sõnul peaks valitsus kuulama, mida ettevõtted tegelikult vajavad selleks, et olla välisturgudel edukad. Samuti peaks valitsus olema süsteemsem ja pidama silmas pikka perspektiivi.

“Suur mõttemuutus oleks näiteks tööjõu maksusoodustused eksportivatele ettevõtetele, mis aitaks välisturgudele suunatud ettevõtetes suurendada tootmismahtu ja luua väärtuslikke töökohti,” soovitas Solovjov. Sotsiaalmaksu langetamine 1% võrra ei loo tema hinnangul müügi mõttes mingit eelist ega tekita eksportivates tööstustes juurde ühtegi töökohta, pigem võidavad sellest väikese ekspordipotentsiaaliga kontorid ja pastakastüüpi ettevõtted.

“Sama kehtib ka aktsiiside puhul – tegelikku majanduskasvu jaoks vajalikku väärtust loovad ettevõtted kaotavad sellest rohkem, kui on võimalik võita 1% sotsiaalmaksu langetamisest,” märkis Solovjov.

Riik: pole vaja üle dramatiseerida.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul ei pea esimese kvartali numbreid liigselt dramatiseerima, sest Eesti on siiski osa Euroopa majandusest, mistõttu mõjutab Eestit ka Vene-Ukraina kriis ning kasin nõudlus ekspordiriikides.

“Nõudluse defitsiidi kõrval on ettevõtjad rõhutanud kõrgeid tööjõumakse kui meie konkurentsivõimet nõrgendavat tegurit. Seda silmas pidades oleme kavandanud sotsiaalmaksu langetamise 0,5% võrra 1. jaanuaril 2016 ja veel 0,5% võrra 1. jaanuaril 2017. Selle hind riigieelarve jaoks on ca 90 miljonit eurot,” selgitas Kivimägija lisas, et paradoks on selles, et ühe ettevõtte jaoks pole sääst sellest kuigi suur, ent see on lisaraha, mille riik jätab täiendavalt ettevõtjate kätte.

Mis puutub kütuseaktsiisi tõusu, siis keskkonda saastavate kütuste tarbimise maksustamine on Euroopa arenenud riikide käekirija reaalne hinnatõus on üle dramatiseeritud. “Järgmise aasta alguseks kavandatud bensiiniaktsiisi tõus (10%) tõstab kütuse hinda ligi 5 senti. Ja mis seal salata: ka ülladja oodatud lubadused: lastetoetuste tõus, tulumaksuvaba miinimumi tõus, madalapalgaliste maksutagastus – ka need lubadused otsivad katteallikaid,” nentis Kivimägi.

Tema hinnangul elavdaks majandust ELi finantsperioodi vahendite kasutuselevõtt. Laenuraha kasutamise suhtes on Kivimägi sõnul ametlik seisukoht “laenukoormust mitte suurendada” ja seda võiks kaaluda pigem järgmise vähenenud ELi raha perioodi ajal vahe katmiseks.

Väikese nõudluse ja vajalike investeeringute näol teedeehitusse inimelude säästmiseks võiks Kivimägi sõnul iseenesest kaaluda küll laenuraha kaasamist. “Parema kättesaadavuse, inimeste turvalisuse, majanduse elavdamise ning Eesti konkurentsivõime huvides,” lisas ta.

Parem kui Euroopa keskmine.
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul oli Eesti majanduskasv 2014. aastal kiirem Euroopa keskmisest.

“Valitsus kinnitab oma pikaajalised plaanid riigieelarve strateegias. Riigirahanduse pikaajaline plaan on elavdada majandust, kasvatades kiiremini madalamat palka saavate inimeste sissetulekuid ja vähendades tööjõumakse tarbimismaksude arvel. Üks olulisi valitsuse käsutuses olevaid kiireloomulisi vahendeid majanduse elavdamiseks ja uute investeeringute tegemiseks on 2014.-2020. aasta perioodi euroraha,” märkis Sester.

Kommentaar

Riigimonopoli on vaja kärpida

JAAN PILLESAAR
ettevõtja ja Helmes ASi juhatuse esimees

Kogu Euroopa majandus tammub paigal ja on mahajääja rollis. Ja ega see enne muutu, kui sarnaselt maailma edukate riikidega hakatakse vähendama riigiaparaati ja tegema muudatusi fiskaalpoliitikas. Viimane tähendab eelkõige ümberorienteerumist talendipõhise majanduse aluseks oleva tööjõu väiksemale maksustamisele. Miks maailma kõige kõrgemate kapitalimaksudega riik USA suudab 40% võrra väiksema elanike arvu juures toota sama palju SKPd kui kogu Euroopa Liit? Miks ei ole maailma TOP 14 tehnoloogiafirma hulgas mitte ühtegi ELi firmat? Sest peamine erinevus USA ja Aasia ning ELi vahel on oluliselt väiksem riigi osa majanduses, madalad tööjõumaksud ja liberaalne tööjõuturg.

Nii Eestis kui ka kogu ELis on ju peale klassikalise riigiametkonna suur ja peamiselt monopoolsetest ettevõtetest koosnev riigiettevõtete armee. Riigi osalusega majandussektorites vaba konkurents ei tööta, sest enamik erainvestoreid ei soovi riigimonopoliga konkureerida. Nii näiteks on üksikud erahaiglad ja erakoolid Eestis pigem entusiastide tegevus kui tasuv investeering. Sama kehtib ka lennuturu ja raudteeäri kohta. Need turud on riigimonopolide poolt täielikult rikutud. Ning riigimonopolide tulud on sisuliselt varjatud maksukoormus.

Edukat tänapäevast riiki iseloomustavad erakapitalil põhinev haridussüsteem ja arstiabisüsteem, liberaalsus ja avatus ettevõtlusele, väike maksukoormus töö tegemisele ja kodanikule. Erastatud meditsiinisüsteem ja erastatud haridussüsteem kõlavad radikaalselt. Aga tasuks meenutada, et maailma parimat arstiabi osutatakse USAs, Šveitsis ja Aasias. Need on riigid, kus domineerib erahaiglate võrgustik.

Riigireform tuleks ära teha

PRIIT PERENS
Swedbanki Balti panganduse juht

Imerohtu siin kahjuks pole ning igasugused lühiajalised meetmed annavad ka lühiajalised tulemused. Et ettevõtlus töötaks ja kasvaks, oleks vaja stabiilset ja ennustatavat majanduskeskkonda, et see kasvu ei takistaks. Peaks ära tegema riigireformi. Kui see saab tehtud, siis on suure asjaga hakkama saadud.

Panus sõltub ettevõtetest

MARIS LAURI
riigikogu liige, Reformierakond

Muidugi meeldiks meile kõigile, et majanduskasv oleks parem, kuid väita, et tegemist on paigaltammumisega, on väga suur liialdus. Eesti majandus on ammu väljunud seisust, kus oli võimalik 10% ületav kasv, ka 5% ületav kasv oleks suure tõenäosusega problemaatiline, eriti kui see kestaks mitu kvartalit. Eesti panus sõltub eelkõige ettevõtetest, sellest, mida toodetakse ja kus oma kaupu ja teenuseid müüakse, millist hinda suudetakse küsida jne.