Äripäev: Investor: Sester ei tegele probleemi sisuga. Pangad esialgu rahul

19.01.2016Meediakajastus

Pangad peavad rahandusministeeriumi teise pensionisamba remondikava õigeks ja heaks, investorite hinnangul on see pealiskaudne.

“Ei tegeleta probleemi sisuga,” hindas investor ja õpetaja Kristi Saare. Ta selgitas, et teise ja kolmanda samba probleemiks on lepingute keerukus. Väljamaksete süsteemi süvenemine nõuab korralikku pingutust, valikud sisuliselt puuduvad ja tootlikkus on väike.

Rahandusministeerium teatas üleeile, et hakkab teist pensionisammast parandama. Muudatusettepanekute aluseks on ministeeriumi analüüs, kus uuriti väljamaksete esimese viie aasta kogemust. Minister Sven Sester selgitas, et teises sambas plaanitakse lubada investeerimisriskiga pensionilepingute sõlmimist, mis pakuvad küll eluaegset pensioni, kuid mille alusel makstava pensioni suurus sõltub investeeringute tulususest. Praegu on lubatud üksnes garanteeritud tootlusega pensionilepingud.

Fondipensioni alternatiiviks plaanib ministeerium lubada ka fikseeritud tähtajaga pensionilepinguid.
Teenustasud söövad tootlikkuse. Saare sõnul ei kaota investeerimisriskiga lepingute lisamine seda muret, et teenustasu haukab suure osa tootlusest. Saare avaldas hämmingut, et muudatusettepanekutes pole teenustasude kohta midagi kirjas. Tema hinnangul võiks investeerimisriskiga lepingute lisamise asemel lubada hoopis võimalust, kus pensionile minnes ei läheks raha kohe kindlustusfirmale, vaid kasvaks edasi ja seda müüdaks turul järkjärgult selle asemel, et järgmised 20 aastat konkreetsest kogutud rahasummast elada.

Kolmanda samba puhul on Sesteri fookuses niinimetatud tööandjapension. Tööandjad, kes soovivad teha oma töötajate eest kolmandasse sambasse sissemakseid, saavad valida selleks lepingu, mille alusel saavad kogutud raha hakata töötajad kasutama alles pensionieas. “See peaks andma tööandjatele suurema kindluse, et tehtud sissemakseid ka reaalselt hiljem pensioniks kasutatakse,” hindas Sester.

Tööandjapensioni võimaluse kiitis Saare heaks, ent lisamärkusega. “Kui see raha suunatakse teise ja kolmandasse sambasse praeguses sisulises vormis, siis ma arvan, et enamik mõistlikke inimesi eelistaks pigem selle asemel palgalisa, et ise raha investeerida.”

Pangad tervitavad ministeeriumi plaani

Swedbanki kommunikatsioonijuht Mart Siilivask märkis, et panga hinnangul on olulisim muudatus lubada elukindlustusseltsidel pakkuda lisaks garanteeritud intressimääraga pensionilepingutele ka investeerimisriskiga pensionilepinguid. “Rahandusministeerium on teinud põhjalikku tööd teise samba väljamaksete analüüsi kallal, et leida uusi lahendusi väljamakseteks. Swedbank leiab, et väljapakutud ideed on mõistlikud ja suund õige,” ütles Siilivask. Ta lisas, et muudatuste jõustumise korral analüüsib pank oma võimalused teenuste laiendamiseks samuti läbi.

Ka Nordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli sõnul on ettepankud samm õigele poole. Investoritega sarnaselt tõi ta eraldi välja väljamaksete paindumatuse, mis piirab inimeste valikuvabadust, kuidas nad tulevikus oma sääste kasvatadaja kasutada saavad.

“Süsteem, mis arvestab rohkem inimeste vajadusega jajätab neile paindlikkust otsuste tegemisel, oleks tugevam,” hindas Tagel.
Küll aga märkis Tagel, et ministeeriumi ettepanekust kumab läbi mure, kuidas tagada pensionija viimase palga 40% suurune suhe, mida Euroopa sotsiaalharta ette näeb. Arvestades tööealise elanikkonna vähenemist, eluea pikenemistja suhteliselt lühikest aega kestnud kogumisperioodi on tema sõnul mõistlik suunata teise samba pensionisäästud investeerimistulu teenimisele ka pärast pensioniea saabumist. See parandab tema hinnangul konkurentsi ja valikuvõimalusi, Tagel avaldas kahtlust, kas kindlustuslepingutega piiratud valikud on piisav lahendus lisapensioni kogumiseks, Tema hinnangul võiks inimestel lubada endal otsustada, kas ja kui palju pensionimakseid ta võtab otse pensionifondist võijätab fondi ning mil määral võtab pensioni elukindlustuse kaudu, “Suurem valikuvabadus ja rohkem võimalusi motiveerib end pensionilahendustega kurssi viima, Seeläbi kasvab teadlikkus pensionisüsteemist, investeerimisriskidest, erinevate lahenduste plussidest ja miinustest,” märkis Tagel.

Tänuväärne eelnõu. LHV Varahalduse juhatuse esimehe Mihkel Oja sõnul on tegemist lausa tänuväärse ja oodatud eelnõuga, mille suurimat kasu on näha paindlikkuses pensioni koguja jaoks, “Muudatused annavad pensioniikka jõudnule oluliselt vabamad käed iseseisvaks otsustamiseks, kuidas ja millal oma pensionivara kasutada,” ütles Oja, Oja rõhutas, et kui 2009, aastal teatas riik ajutisest maksete peatamisest, valisid enam kui pooled LHV pensionifondide klientidest võimaluse jätkata iseseisvalt teise samba makseid, saades hiljem riigi suurema panuse, Ka 2013, aastal valisid paljud kliendid võimaluse sissemakset suurendada, “Need näited räägivad nii pensionikogujate valmisolekust panustada koos riigiga rohkem oma pensionivara kogumiseks kui ka vajadusest paindlikumate lahenduste järele.”

Pane tähele

Kristi Saare kolm etteheidet ja ettepanekut
1 Teenustasud on jätkuvalt absurdselt suured ning see mõjutab kõige rohkem fondide pikaajalist tootlust. Tuleks teha süvaanalüüs, kas praegune aktiivne fondijuhtimine on ennast õigustanud.

2 Pole võimalust passiivselt indeksitesse investeerida, pole elukaare fondi võimalust. Pole võimalust
üldse kuidagi oma investeeringuid juhtida. On vähe sisulisi valikuid, mida nt USA 401K pakub.

3 Pensionisüsteem taastoodab vaesust – kui teenisid eluaja jooksul vähe raha, oled kindlasti vaene ka pensionieas. Vähemalt osaliselt võiks mõelda madalapalgaliste pensionikogumise toetamisele.

Kommentaar

Nutt tuleb peale

RENE ILVES
väikeinvestor

Kui üldiselt pensionisammastest rääkida, siis alguses tundus see hea idee, aga nüüd on selgunud, et tegemist on ebaõnnestunud projektiga. 2000. aastate alguses, kui fondid loodi, oli idee, et lisaks sissepandud rahale kasvab ka fondis olev raha. Praegu pensionikeskuse kodulehelt fondide tootlusi vaadates tuleb nutt peale. Mõni üksik fond suudab inflatsiooni ületada, mõni ei saa isegi nulltootluse lävest üle. Warren Buffett on andnud eriti rumalatele investoritele soovituse – osta S&P 500 indeksaktsiat ja ära tee mitte midagi muud. Sellise investeerimisstiili korral on kulud nullilähedased ja tootlus on olnud läbi ajaloo väga hea. Eesti pensionifonde juhitakse aktiivselt, selle eest kasseeritakse 1-2% aastas, aga tulemus on kehv. Millega need fondijuhid seal tegelevad?

Pensionisüsteemil on üks hea omadus – sundus. Enamik inimesi vabatahtlikult seda 2% palgast kõrvale ei paneks, aga kui riik sunnib, siis koguvad inimesed vähemalt mingi raha pensionipõlveks. Aga see, mis selle rahaga tehakse, on kurb.

Tasub teada

2013. aasta lõpu seisuga oli teise samba väljamaksetele õigus 22 457 inimesel, neist läks kohustuslikule kogumispensionile 17 281 inimest. Enim on tehtud fondipensioni väljamakseid – 8656 inimesele, mis on 39% väljamaksetest õigust omavatest isikutest. Ühekordseid väljamakseid on tehtud 6266 inimesele, pensionilepingu on sõlminud 2359 inimest.