Äripäev: Juhtkiri: Eesti suikuv majandus tuleb taas ellu äratada

16.09.2015Meediakajastus

Rahandusminister Sven Sester tutvustas eile Eesti majanduse prognoosi, mis pigem kurvastab kui rõõmustab. Tänavu on oodata 1,7% majanduskasvu, mis on samal tasemel tunamullusega ehk väikeseim edasiminek pärast kriisi. Kuigi 2016. aastaks ennustab ministeerium suuremat kasvu, võib mitu tegurit lähiajal seda siiski kahandada.

Äripäeva toimetuse hinnangul peaks reformierakondlasest peaministri Taavi Rõivase juhitav valitsuskabinet märksa tõsisemalt suhtuma ettevõtjasse, kes veab riigi majandust. Temaga arvestama ja seda välja näitama. Teist korda valitsusjuhi ametis olev Rõivas on seni suutnud vaid lappida eelarveauke aktsiisitõusudega.

Hoog on raugenud. Pärast kriisi sai Eesti majandus paariks aastaks hoo sisse, kuid alates 2013. aastast oleks justkui ratas kinni kiilumas. Kui Hiinat kurvastab vaevu 7% kasvu saavutamine, mis nii mitmegi riigi jaoks oleks suurepärane saavutus, siis Eesti ei suuda enam 4% eesmärgikski seada. Parimal juhul on kahe aasta pärast oodata 3,4% kasvu, kuid suure tõenäosusega muutub see pessimistlikumaks, nagu on viimase aja trend.

Varasem peaminister ja nüüd suurettevõtjana tegutsev Tiit Vähi ütles kevadel, et Eestil puudub rahandusja majanduspoliitika. Äripäev nõustub, et senised muudatused on olnud kosmeetilised. Suure sihini jõudmiseks tuleb teha põhimõttelisi muudatusi, tuleb puuduva asemele luua see miski.

Äripäeva toimetuse hinnangul peaks riik seadma iga aasta eesmärgiks majanduskasvu. Ministeeriumi prognoosi järgi on majanduskasvu kiirenemise eeldus järgmisel ja ülejärgmisel aastal Eesti ekspordi peamiste sihtriikide majanduskasvu taastumine. Kui võtta arvesse Venemaad ja Soomet peamiste sihtriikidena, siis ei tundu olukord nii helge, pigem vastupidi. Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone on pikendatud ning rõõmustavat sõnumit, et Eesti hakkab Venemaa majandusest taas suuremat kasu lõikama, vähemalt lähiaastatel ei paista.

Probleemid Soomes. Kahjuks on meie põhjanaabrite majandusseis samuti murelik. Teises kvartalis suutis Soome majandus kasvada tehniliselt (+0,2%), kuid sisulist edasiminekut polnud. Soome valitsus on teatanud, et tõenäoliselt tuleb tänavu neljas majanduslanguse aasta. Praegu üritatakse kärbetega langust peatada, kuid see ei ole veel lahendus püsivaks kasvuks, pigem tõotab see anda vastupidise efekti. Näiteks homme korraldavad Soome ametiühingud Helsingis streigi, et avaldada meelt valitsuse sundmeetmete vastu palgakulude vähendamiseks.

Rahandusministeerium nendib prognoosis ise ka, et Euroopas ei ole majandussurutis läbi. Kuigi me väliskeskkonda ise mõjutada ei saa, võime sellega kohanduda ja leida uusi konkurentsieeliseid.

Optimistid võivad tuua esile fakti, et sisetarbimine on tugev ja aitab Eestil hästi hakkama saada, kuid selle osa järgnevatel aastatel väheneb. Aina enam tuleb hakata panustama ekspordile. Kui valitsus suudaks aidata Eesti ekspordi kasvama, oleks majanduse väljavaade märksa mõnusam. Selleks, et eksport kasvama saada, tuleb paika panna suur eesmärk. Siht, mida pole veel paika pandud, kuid tuleks ette võtta.