Äripäev: Juhtkiri: Riik peab kätte võtma suuremad kärpekäärid

10.09.2015Meediakajastus

Riik kavatseb järgmisel aastal koondada keskvalitsusest 750 töökohta ehk alla 1,5 protsendi töötajate koguarvust, sest tööealine elanikkond kahaneb. Äripäeva toimetus tunnustab küll tõhusamaks muutumist ja tänu sellele 13 miljoni euro säästmist, ent hindab seda plaani liiga vähe ambitsioonikaks ja pigem kosmeetiliseks paranduseks.

Näiteks tuleks arvestada, et kui tööealiste hulk on juba pikemalt kahanenud, siis eelmisel aastal kasvas keskvalitsuse töötajate arv 1000 võrra, 56 000 inimeseni. Niisiis tuleks kärpimine jõulisemalt ja põhjalikumalt ette võtta.

Soome näeb rohkem vaeva. Eeskuju saab võtta näiteks põhjanaabrist Soomest, kus tõmmatakse riiki kokku palju efektiivsemalt. Sel nädalal teatas Soome, et avaliku sektori puhkust vähendatakse 38 tööpäevalt 30 päeva peale. Eestis on need näitajad küll tagasihoidlikumad, kuid siiski avaliku sektori kasuks kaldu -kui erasektoris puhkab töötaja 28, siis ametnik 35 kalendripäeva.

Meie vajadusele kulusid kärpida viitavad teravalt ka tööjõumaksud. Eile aga teatas valitsus, et vajutas pidurit töötuskindlustusmakse määra vähendamisele. Ettevõtjad ootasid, et määr kahaneb praeguselt 2,4 protsendilt 2,1 protsendile, kuid seda ei juhtu, hoolimata tööandjate ootustest ja isegi töötukassa nõukogu soovitusest, või ka tõsiasjast, et määra kahandamist on esmatähtsaks nimetanud ka peaminister Taavi Rõivas ise.
Katteallikas olemas. Kõrged tööjõukulud on Eesti probleem, samas ei vajaks töötuskindlusmakse vähendamine katteallikat – see on juba töötukassa reservis olemas. Töötukassa andmetel piisaks aastas 40 miljoni euro reservi panemisest ja vajaduste katmiseks, siis aga ei saa rahandusminister Sven Sesteri sõnul praegust kaks korda kiiremas tempos raha kogumist peatada, sest see lükkaks kreeni riigieelarve. Nii kasvabki tööjõumaksuks kujunenud puhvri paisutamisega töötukassa rahapada aasta lõpuks ligi 700 miljoni euroni. Organisatsiooni kulutused on viimastel aastatel olnud seejuures 145 miljoni euro tasemel ning praegu paistab, et rohkem pole vaja ka.

Maksusüsteem peab olema järjepidevja määrasid tuleks muuta nii harva kui võimalik, on Sesteri sõnum. Kindluse poole pealt on tal õigus, ent see puudutab pigem kulude ootamatut kasvatamist. Seda, et ettevõtjad kulude vähenemise peale pahandavad, ministril karta ei maksa.

Töövõimereformi raha. Teise põhjendusena selgitab Sester rahavaru kogumise vajadust ka tulevast aastast käivituva töövõimereformiga, millega tahetakse tööturule tuua kümned tuhanded töövõimetuspensionärid. See ei ole samas päris täpne. Nimetatud reformi rahastatakse terviseja tööminister Rannar Vassiljevi sõnul Euroopa Liidu sotsiaalfondist, mitte varudest.

Tõsi, muutused nõuavad ka töötukassalt raha – ettevalmistuskulud ulatuvad 13 miljoni euroni ning edaspidi ostetakse hankega sisse töövõime hindamise teenust.

Töötukassa on töötajate ja tööandjate mustade päevade fond sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Äripäev kirjutas juba tänavu mais, kuidas töötukassa netovarade kuhjumine viie aastaga kolmekordseks ehk 600 miljoni euroni tõestab, et säärane rahakogumine tuleb praegusel kujul lõpetada. Reservi mahu suurendamise asemel oleks mõistlik hoida seda praeguse taseme juures, kus tulud oleksid võrdsed kuludega ja mis oleks piisav võimaliku kriisiolukorra ületamiseks.