Äripäev: Juhtkiri: Sundkindlustus riigi jooksvate kulude katteks

20.03.2019Meediakajastus

Töötuskindlustusmakse määra tuleks langetada, õigusruum korrastada ja muutunud tööturuga kooskõlla viia.

Äripäeva meelest tuleb valitsusel töötuskindlustusmakse määrad üle vaadata eesmärgiga neid langetada. Praegune makse on 2,4%, millest töötaja kanda on 1,6% ja tööandjal 0,8%. Riigikogu uus koosseis peab lõpetama töötuskindlustuse aastaid kestnud õigusliku ja eelarvelise ebaselguse.

Riigikassa kontsernikontole kogunevat sundkindlustust, mis on mõeldud töötusega seotud riskide katteks, tuleb seaduse järgi selleks ka kasutada, mitte käsitleda seda kui mugavat, viimastel aastatel lausa peamist puhvrit valitsuse jooksvate kulude katteks. Töötus on väike, majandus kasvab, poliitikute lubadused nõuavad aga raha.
Riigikontrolör Janar Hõlm võrdleb seda teguviisi Äripäeva arvamusloos tagaukse kaudu töötajate ja tööandjate hoiupõrsa kallal käimisega, aastate jooksul on sel moel “ära söödud” 643 miljonit eurot. Eesmärk pühitseb abinõu: vajaduse korral korrigeeritakse lihtsalt standardeid, näiteks vähendati mullu riigi likviidsuspuhvri nõuet üheksalt kuult kuuele.

Mainitud hoiupõrsa tühjendamist sarjavad poliitikud peamiselt siis, kui ollakse opositsioonis. Võimul olles leitakse õigustusi. Nii eitas aastal 2011 toonane rahandusminister Jürgen Ligi eelarveaukude lappimist sotsiaalrahast, väites, et riik hoopis võidab tänu soodsamale laenukoormusele. Aastal 2015 ei toetanud rahandusminister Sven Sester töötuskindlustusmaksu langetamist, viidates eelseisva töövõimereformiga seotud kuludele. Aastal 2017 põhjendasid ka Jüri Ratase valitsuse ministrid senise määra säilimist. Peaminister viitas pikaajalistele majandusnäitajatele ja reservide vajadusele, mis praktikat arvestades on silmakirjalik.

Põrsalüps jätkub

Uue valitsusliidu moodustamiseks kõnelusi pidavad erakonnad on lükanud rahalised arutelud läbirääkimiste lõppu.
Ühest küljest veendakse iseennast ja avalikkust, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus tõesti sünnib. Teisalt – kuni kõiges pole kokku lepitud, pole milleski kokku lepitud ning vaba raha tegevusteks napib. Ajakirjanduses on viidatud, et rahandusministeeriumi esialgsetel andmetel läks riigieelarve mullu struktuursesse miinusesse, see tähendab, et riigieelarve seaduse järgi tuleb teha nüüd ülejäägiga eelarve.

Kallite valmislubadustega seotud uute püsikulude tekitamise juures eelarvesse oleks poliitikutel aus tunnistada maksumaksjale, et see nõuaks tegelikult lisakatet. Maksukoormus on aga niigi suur. “Et vähendada maksude tõstmise vajadust, tuleks aegsasti harjuda kahandama seniseid kulutusi, mis on mõeldud uute kulutuste rahastamiseks,” seisis ka tööandjate keskliidu mulluses manifestis.

Kardetavasti tähendab eeltoodu, et kirjeldatud põrsalüps vaikselt jätkub.

Töötuskindlustuse teema on tegelikult veelgi mitmetahulisem, puudutades ka õigusruumi. Riigikontrolöri hinnangul pole valitsuse käitumine haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seadusega kooskõlas. Lisaks on kogu töötuskindlustuse süsteem ajale jalgu jäänud. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et töö olemuse ja tööturu muutusest tulenevalt tuleks otsida paindlikumaid lahendusi, et vältida uut tüüpi töösuhete (osalise ajaga töö, jagamismajandus jne) puhul tekkivaid ebaõiglasi ja kohati põhiseadusevastaseid olukordi.