Äripäev: Juhtkiri: Sven Sester, kas tuleb lüüa häirekella?

13.04.2016Meediakajastus

Tänases Äripäevas kirjutame, kuidas Eesti riik kasutab rahareserve, kuigi maksulaekumine on rekordtasemel. Selgub, et rahandusminister Sven Sester on majandusekspertidega eri arvamusel.

Äripäeva toimetuse meelest tuleks riigieelarve tasakaalustamiseks pigem vähendada kulusid või kaaluda laenu võtmist investeerimiseks, mitte kasutada reserve igapäevaste kulude katteks.

Reservide igapäevane kasutamine näitab kiire lahenduse otsimist hädaolukorrale. Varusid murendatakse tükkhaaval, kuid kahjuks ei täitu reserv samal või suuremal kiirusel. Seetõttu saab ühel päeval varu otsa.

Kui minister Sester otsustaks reservide kasutamise asemel otsida kohti, kus riigieelarve kulusid vähendada, oleks tasakaalu leidmine kergem ka tulevikus. Keskenduda tuleks püsikulude vähendamisele, näiteks jätkata avaliku sektori õhendamist. Kui avalik sektor suudaks rohkem tööjõudu turule saata, siis oleks töötajate puuduse all kannataval erasektoril rohkem neid, keda majanduskasvu teenistusse rakendada.

Teine variant oleks riigil võtta laenu, mida saaks kasutada investeeringute tegemiseks. Välja on käidud infrastruktuuriprojekte, nagu näiteks Tallinna-Helsingi tunnel, aga ka neljarealine maantee Tallinnast Tartusse. Samuti tasub ette võtta Eduka Eesti arvamuskonkursi paremad tööd, kus on pakutud hulk investeerimisideid.

Sester: praegu on õige aeg

Erinevalt majandusekspertidest leiab Sven Sester, et reserve tasub kasutada. Eriti, kuna praeguses finantsturgude olukorras polevat otstarbekas hoida põhjendamatult suurt likviidsusvaru. Samas tasub meenutada Andrus Ansipi valitsemisaega, mil hoiti reserve meelega suurena, et mustematel päevadel oleks, mida võtta. Toona õigustati sellist valikut finantskriisi ajaga, kui reservidega aidati Eesti majanduselu taas rööbastele.

Praegune rahandusminister õigustab reservide kiiret kasutamist (praeguse tempo juures saavad reservid kahe aastaga otsa) sellega, et rahavarud vähenevad 2018. aastani. Siis peaksid need taas kasvama hakkama. Samas ei tohi unustada, et rahandusministeerium on majanduskasvu mitu aastat prognoosinud optimistlikult ja seda on tulnud hiljem allapoole korrigeerida. Seetõttu ei saa ka välistada, et rahavarude vähenemine peaks kahe aasta pärast peatuma.

Pigem oleks vaja teada, milline on tagavaraplaan, kui varude vähenemine hoogustub ja oodatud majanduskasvu asemel saabub seisak või tagasiminek. Kahju tunnistada, aga rahandusministeeriumi plaan ei tundu praegu usaldusväärsena.

Mustade päevade kate. Riigi rahareservid on mõeldud rasketeks aegadeks, kui tulud jäävad ootamatult kasinaks ning kulude katteks tuleb leida asendusraha. Kui praegu peab Eesti iga päev võtma reservist üle poole miljoni euro, tekib paratamatult kahtlus, et oleme sattunud häireolukorda.

Toimetus loodab siiralt, et tegelikult ei pea veel häirekella lööma: tugev tarbimine ja ekspordi oodatav kasv sisendavad ettevõtjatele lootust.

Kui ministeerium näeb aga kriisiohtu, siis tuleb see ka välja öelda.