Äripäev: Käibemaksupetturitel uued skeemid. Sihikul metalliturg

10.04.2013Meediakajastus

Lisaks kütuse-, vanametalli- ja kullaärile on käibemaksupettused levinud ka ehitusarmatuuri ning muude metalltoodete müümisel. Umbes 40% kogu ehitusarmatuuri müügist Eestis käib väikeste ettevõtete kaudu, kes on tihti alles asutatud, kellel puuduvad käibevahendid ja vara ning kes mõne kuu või aasta jooksul ka oma tegevuse lõpetavad, jättes järele maksuvõlad. Märkimisväärne on, et suurema osa selliste ettevõtete juhtide- või omanikering on sama ning uurides selliste inimeste tausta, joonistub välja tegevusmuster, mida iseloomustavad arvukad pankrotistunud, likvideeritud ja sundlõpetatud ettevõtted.

Skeem on lihtne. Väikesed ettevõtted mängivad võtmerolli maksupettuse karussellskeemis, kus kaup soetatakse välismaiselt metallitootjalt näiteks Lätist või Valgevenest ilma käibemaksuta ning müüakse Eestis sisuliselt ostuhinnaga edasi järgmisele edasimüüjale, kuid nüüd näidatakse, et müügihind sisaldab käibemaksu. Järgmine edasimüüja müüb edasi järgmisele vahendajale, kes omakorda võib veel kellelegi edasi müüa, kuni see jõuab lõpuks lõppostjani. Tegelikult vahendab kauba müüki lõppostjale esialgne edasimüüja, kes ka kauba lõppostjale tarnib. Petuskeemis osalevate väikefirmade vahel liigutatakse lihtsalt arveid.

Kogu tehinguskeemijooksul käibemaksu riigieelarvesse ei laeku, sest käibemaksu maksjad küsivad selle enammakstud käibemaksuna tagasi ning algse kaubale lisandunud väärtuse looja käibemaksu ei deklareeri ega maksa.

Maksuamet on teadlik ning kontrollib. “Mis puudutab nimetatud valdkonda, siis saame öelda, et teema on tõsine, maksu- ja tolliamet on sellest teadlik ning probleemiga tegeldakse,” ütles maksuameti kontrolliosakonnajuhataja Kaido Lemendik. Praegu kontrollib maksuamet kuut suuremat ehitusarmatuuri müüvat äriühingut, kes on käibemaksu tagasi küsinud. “Osa menetlusi on lõppenud ja äriühingud on oma tegevuse lõpetanud, kuid asemele on tekkinud uued sama kauba müüjad ja seega võitlus seda liiki pettusega jätkub,” rääkis Lemendik.

Käibemaksupettused on maksuametile tõsine probleem. “Erilise tähelepanu all ongi just ehitussektor, mis on juba pikemat aega kolme suurima maksukahju tekitava tegevusvaldkonna hulgas,” tõdes Lemendik.

Ehitusarmatuuriga kauplemise maksupettuse avastamise teeb keeruliseks asjaolu, et kui maksuhaldur kontrollib ehitusettevõtet ehk lõppostjat ja temale kauba tarnijat, on nende arveldust peetud korrektselt ning pettust ei avastata. Lisaks rikub selliste skeemide kasutamine ka konkurentsi, sest ausalt tegutsevad firmad ei suuda hinna poolest petturitega konkureerida.

Metallitööstused ja suuremad armatuuri müüjad ei soovi käibemaksupettuste teemat leheveergudel oma nime all kommenteerida.

RGR Metallijuhatuse esimees Jelena Masli kinnitas, et nemad ei ole maksuameti poole pöördunud, aga nende konkurendid on. “Meidja meie suuremaid konkurente see probleem segab. Ei ole võimalik normaalselt töötadaja laieneda,” ütles Masli.

Tema sõnul on probleem terav ning puudutab ka teiste metalltoodete müüki. “Meie töötame praegu selleks, et ellu jääda, me ei saa teenida kasumit ega tõsta töötajatel palka. Maksupetturitega on raske konkureerida,” rääkis Masli. Seetõttu on vähenenud ka RGR Metalli armatuuri müük.

Sama probleemi kinnitas Äripäevale veel kaks metallitööstust, kes ei soovinud oma nime avaldada. “Hinnad on vahendajatel head ja kohati paremad kui tehastel,” kinnitas anonüümne allikas. Ta viitas sellele, et suurimad tehased tegutsevad ausalt, aga vahendajad on need, kes mängivad käibemaksuga. “Armatuuri hind ei ole püsiv, see liigub. Kõik sõltub kokkuleppest ning kindlasti on ka legaalseid tegijaid. Tuntud firmadele on legaal-sus oluline,” märkis allikas.

Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevjuht Indrek Peterson ütles, et ehitussektoris üritatakse igasuguseid nippe kasutada, et konkurentsieelist saavutada. “Usun, et valdaval osal ettevõtjatest ei ole maksudega nihverdamine esimene mõte, mis neil äri tehes peas on. Kui majandusolukord läheb hulluks, siis hakatakse poollegaalseid variante katsetama,” märkis Peterson.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane tõdes, et Lätist imporditava armatuuri ja terase juures on käibemaksupettuste probleem olemas.

Töötajaid peab hakkama registreerima. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et kui mingis sektoris saab seadusemuudatus-tega maksekäitumist parandada ning pettuste arvu vähendada, siis on riigikogu koostöös maksuametiga seda ka edukalt teinud.

Parima näitena ta tõi välja paari aasta taguse kütuseäri tagatisesüsteemi loomise. “Riigile laekus juba esimese aasta jooksul pärast seaduse jõustumist kümneid ja kümneid miljoneid täiendavaid eurosid eelarvesse. Nüüd on maksuamet välja toonud, et petturid on liikunud nii väärismetalliturule kui ka ehitusse,” rääkis Sester.

Lisaks on probleemiks ka tööjõuga seotud maksupettused. “Ka siin oleme välja töötamas abinõusid töötajate esmaseks registreerimiseks maksuametis enne tööle hakkamist,” lisas Sester.

Sesteri sõnul on nn maksuauk või varjatud majandus Eestis hinnanguliselt üle 9 protsendi, mis rahaliselt tähendab umbes 430 miljonit eurot. Sellest 50% on käibemaksupettused.

Mis on mis

Metallimüüjate soovitused riigile

VÕIKS KASUTADA PÖÖRATUD KÄIBEMAKSUKOHUSTUSE

2011. aastal hakati Soome ehitusteenuste valdkonnas kasutama pööratud käibemaksukohustuse kus käibemaksu maksab riigile juriidilisest isikust ostja, mitte müüja. Sama ideed on arutatud ka Lätis.

SEADUSI JA AKTE TULEKS MUUTA EUROOPA LIIDU TASEMEL. See ei ole ainult Eesti, vaid kogu ELi probleem. MAKSUAMET KONTROLLIGU vahendajaid ja isikuid, kes selle taga on. Samadel isikutel on varasemast ajast mitu lühikest aega tegutsenud ja hiljem pankrotistunud firmat. MAKSUHALDUR KONTROLLIGU müüjaid. Kui maksuhaldur kontrolliks müüja ja temale kauba müünud isikute vahelisi tehinguid ning tehinguid veel varasemate osapoolte vahel ning tehase ja esmase ostja vahel, ilmneksid sellised petuskeemid üsna selgelt.

KONTROLL VAJAKS RAHVUSVAHELIST KOOSTÖÖD. Selliste pettuste avastamine nõuab rahvusvahelist koostööd, et oleks võimalik tuvastada välismaistest tehastest ehitusarmatuuri ostvate Eesti residentide andmed. Kui kontroll korraldada just ahela tipust allapoole, leitakse üles pettuste tegelikud korraldajad ja tegeliku tulu saajad.

 

Kommentaar

Üks võimalus on maksuerisus

INDREK PETERSON, Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektor

Oleme käibemaksu teemat arutanud laiemalt, see ei puuduta ainult ehitusarmatuuri müüki. Kui ehitatakse eramaju, siis suur osa makseid toimetatakse sularahana, võimalik et ka lepitakse kokku, et hind on käibemaksu võrra odavam.

Laiem probleem on see, kui erasektorist saadud sularaha kasutatakse riigihangetel soodsamat hinda pakkudes, sest sularaha saab kasutada näiteks ümbrikupalkade maksmiseks.

Oleme ka maksuametis käinud arutamas, kuidas ehitus-sektorit vähe puhtamaks saaks. Üks idee on selline, et kui eratellijad tellivad koduehitust, siis neile kehtiks madalam käibemaks. Näiteks Prantsusmaal on koduehitajatele käibemaks 5%, mitte 20%. Eratellija saab ehituse 5% kallimalt kätte, aga samas on kõiki tehinguid võimalik viia ametlikuks ning nõuda garantiisid.

Käibemaksu võiks riigile tasuda ostja

ENNO REBANE, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor

Meie naaberriigid kasutavad pööratud käibemaksu ehk ostja tasub riigile käibemaksu. Eks siin on oma probleemid, aga see oleks üks võimalus. On vaja jõuda ka sinnamaani, et ettevõtlus ei ole kõikide pahatahtlike kodanike inimõigus. Kui keegi on korduvalt seadust rikkunud, siis oleks parem, kui tal ei lubata ettevõtlusega enam tegeleda.

Suur tehas tahab korralikku partnerit

RAIN SONNE, armeerimistooteid vahendava Rolson Building Businessi ehk RBB müügiosakonna juht

See teema ei tule suure üllatusena. Ehitusmaterjalide müügiga tegelema hakates oli tunda
vastuseisu tehases, mida praegu Eestis esindan. Seda seepärast, et nad umbusaldavad Balti firmasid. Esindan Eestis Euroopa suurimat armeerimistoo-dete tootjat ning neile on väga tähtis, et neid esindav ettevõte oleks jätkusuutlik ja täidaks kõiki kaubavahetusega seotud regulatsioone.

Olen märganud, et ainuüksi armatuuri müügiga ei suuda me püsida hinnakonkurentsis. Meie pakume Eestis esimestena terviklahendust armeeri-misprojektide koostamisel, materjali tootmise ja müügi kombineerimisel.

Pean tunnistama, et olen ehitusvaldkonna käibemaksupetturitest kuulnud ainuüksi uudiste vahendusel ja endal kokkupuuteid seniajani olnud ei ole. Neid on olnud aga ettevõttega, kes on öelnud, et saab mujalt käibemaksu võrra odavalt armatuuri kätte. Aga kui olen lähemalt uurinud, mis hinnaga ja kelle käest materjal siis lõpuks soetati, jäädakse üldjuhul napisõnaliseks.

Meil on välja pakkuda mitu lahendust

KAIDO LEMENDIK, maksuameti kontrolliosakonna juhataja

Mis puudutab võimalikke lahendusi käibemaksupettustega võitlemisel, siis siin on maksuamet oma partneritele mõne lahenduse arutamiseks välja pakkunud. Näiteks muuta praegust süsteemi selliselt, et ostja, tasudes müüjale kauba eest, maksab kauba soetusmaksumuse müüjale ning käibemaks liigub automaatselt müüja käibemaksu kontole (konto haldur on maksuamet – toim).

Pikemas perspektiivis on maksuamet välja pakkunud mõtte võtta kasutusele käibemaksudeklaratsiooni lisa, kus tehingupartnerite ja nende tehingute kontroll toimuks automaatselt raamatupidamistarkvara ja e-maksuameti koostoimes.