Äripäev: Kange ja lahja turuheitlus. Soome turistid täidavad usinalt Eesti riigikassat

05.06.2013Meediakajastus

Aktsiiside ühtlustamisest tingitud hindade muutus vähendaks enim õlletarbijaid ja puudutaks kõige vähem veini tarbimist, ent ligi viiendik viinatarbijatest hakkas salaviina jooma. Nii selgus alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tellitud ja Turu-Uuringute ASi korraldatud uuringust. Eile tutvustasid alkoholitootjate ja maaletoojate liit ja Turu-uuringute AS uuringu tulemusi, Uuringule jätkus tuline arutelu, mis andis märku alkoholitootjate turuheitlusest.

Äripäev kirjutas aprilli alguses, et õlle- ja viinatootjad eesotsas Liviko juhi Janek Kalvija A, Le Coqi juhi Tarmo Noobiga purelevad infosõjas – põhjus ebavõrdne alkoholiaktsiis. Sama kogus alkoholi viinas on aastaid olnud 2,6 korda kallimalt maksustatud kui õlles, Kalvija tema kaasvõitlejad ei taha sellega leppida,

Tüli juured minevikus. Turu-uuringute AS leidis, et alkoholiaktsiiside ühtlustamisel jääks valdav osa elanikkonnast oma senisele eelistatuimale alkoholiliigile truuks, ent tarbiks vähem, Selgus, et ühtlustatud aktsiise sisaldavad hinnad ei anna selget tarbimiseelist ühelegi alkohoolsele joogile, Uuringu tutvustamisel kajas saalist kriitikat uuringus kasutatud peamise tarbija kohta, Nimelt defineeris Turu-uuringute AS peamiseks tarbijaks inimese, kes tarbib alkoholi sagedamini kui kaks korda kuus,

Uuringus osalenud 1001 vastajast oli õlle puhul sagedasi tarbijaid 26 protsenti, siidri puhul 4 protsenti, long drink’i puhul 3 protsenti, vahuveini puhul 8 protsenti ja viina puhul 9 protsenti,

Turu-uuringute ASi uuringujuht Liis Grünbergi sõnul selgus, et alkoholi hinnatõus sunniks noored ja madalapalgalised vähem tarbima, Ta nentis, et peamise tarbija definitsioon tugines loogilisel tundmusel, “See võib olla vägivaldne valik, ent meile tundus kaks korda kuus peamise tarbijana loogiline valik,” ütles Grünberg,
Uuringu tutvustusele järgnes arutelu, millest võtsid osa riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, riigikogu liige ja sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu, kes diskussiooni ka juhtis, Janek Kalvi, Liis Grünbergja Eesti Tervise Fondijuhatuse esimees, perearst Eero Merilind,

Maripuu märkis, et esimest korda oli alkoholi hinna tõusu märgata siis, kui aktsiis masu ajal järsult 30 protsenti tõusis, “Konjunktuuriinstituut on aastate jooksul teinud uuringuid ja näidanud, et vaatamata sellele, kui palju aktsiis tõuseb, jõuab see hinna kaudu tarbijani väga väikeses osas,” märkis ta,

Maripuu küsis arutelul osalenud Kalvilt, kui palju me võiksime aktsiisi tõsta, et tootjatel oleks see juba nii valus, et see ka hinnas kajastuks ja selle kaudu tarbijani jõuaks, Kalvi hinnangul saab aktsiis maksimaalselt tõusta kolm kuni viis protsenti, kõrgem tõus tekitaks turul liigset turbulent-si, Tema meelest ei vasta tõele, et iga aktsiisitõus ei jõua tarbijani,

Ta nentis, et alkoholitootmises on rentaablused praegu väikesed ja viinavabrikusse pole mõtet investeerida, “Aktsiis moodustab kange alkoholi letis lõviosa, Üle 90 protsendi moodustavad riigimaksud kokku,” tõdes Kalvi,

Masu ajal joodi vähem. Merilind märkis, et masu ajal paranesid inimeste tervisenäitajad, sest neil oli vähem rahaja seetõttu kulutati kõigele tervistkahjustavale vähem,

Ta kutsus alkoholitootjaid üles vähendama tootmist ja tarbimist ning pikendama sellega inimeste eluiga, “Kui te teete reklaami, siis mitte sellist, kus kaine olek on taunitav, Alkoholi tarvitamine peab olema vastutustundlik,” rõhutas Merilind, Kalvi märkis, et saijulgust aktsiisiühtlustamise teemal jätkata, Ta tõi esile Soome aktsiisimäärad, kus kange ja lahja alkoholi maksuvahe on oluliselt väiksem,

Lahjade alkohoolsete jookide aktsiisi tõstmisest kange alkoholiga samale tasemele kaotaksid enim õlletootjad,

Uuringu tutvustusüritusel viibinud Saku Õlletehase juht Margus Kastein palus diskussioonil sõna, “Väga hea diskussioon, ma mõistan viinatootjate raevukat võitlus oma positsiooni pärast,” alus-
tas Kastein, Ta soovitas lisaks Turu-uuringute analüüsile lugeda ka värsket TNS Emori uuringut ning konjunktuuriinstituudi uuringut samal teemal, Ta märkis, et neis toodud numbrid erinevad Turu-uuringu tulemustest,

Lisaks lükkas ta ümber Maret Maripuu kommentaari, et õllel on suurim osakaal alkoholi tarbimisel, “Viin on kõige suurem kontribuutor alkoholi tarbimisel,” tõi ta välja,

Kastein märkis, et Eesti aktsiislaekumine on viimastel aastatel olnud suurepärane, Riik on saanud rohkem kui plaanitud, samal ajal on turud kukkunud,

Kastein paneb suurepärase aktsiislaekumi-se Soome turistide õlule, “Aktsiisitõus ei tule Eesti tarbijate taskust, Kallid inimesed, saage aru ja vaadake numbreid, kogu aktsiistõusu kasv on tulnud soomlaste käest! Kogu Eesti tarbimisest tuleb praegu 20 protsenti Soome tarbijatelt,” ütles Kas-tein, rõhutades, et tema meelest on tegemist šokeerivate numbritega,

Eestlasest tarbija on oma otsustes ratsionaalne. Kastein ütles, olukorda saab parandada kange alkoholi aktsiisi märkimisväärse tõusuga, “Meie probleem on 10,2 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta, kus suurim kontribuutor on viin,” lausus ta,

Kastein pani seadusandjale südamele, et see ei unustaks oma otsustega piiriülest kaubandust, Ta rõhutas, et soomlased toovad Eesti 200 miljonist 40, ainult sellepärast, et siin on odavam,

Märkimisväärne hinnatõus toob tema hinnangul tugeva tagasilöögi alkoholitootjatele, turismile ja kaubandusele, “Ei maksa olla sinisilme, et eestlastest tarbijad ei tee ratsionaalseid otsuseid, Uskuge mind, kui õlle hind oleks praegu kahekordne, hakkaks Läti piiril toimuma väga vilgas liiklus, mille tulemusena kaotaks riik umbes 30 miljonit,” tõdes ta,

Maripuu võttis sõnavõtu kokku lausega Janek Kalvile: “Ma loodan, et Janek ei vasta, saate pärast nurga taga omavahel asjad ära klaarida,”

Sester pidas aga ärimeeste debatti positiivseks, Rahanduskomisjoni esimees tunnistas, et on ka varem oma meelsust avaldanud ning on alkoholi aktsiisi ühtlustamise poolt.

Taust

Alkoholi tootmine

Kokku toodeti Eestis 2011. aastal 180,4 miljonit liitrit alkoholi, millest õlu moodustas 75,4% (2010. a 77,1%), kange alkohol 9,3% (8,4%) ning lahjad alkohoolsed joogid 15,3% (14,5%).

ALKOHOOLSETE JOOKIDE ekspordikäibest andsid kõige suurema osa kanged alkohoolsed joogid. Võrreldes eelmise aastaga, kasvas 2011. aastal kangete alkohoolsete jookide ekspordi-käive enam kui kolmandiku. Käibe suuruse poolest järgnes õlle eksport, mis jäi aga kange alkoholi ekspordikäibest rohkem kui neli korda väiksemaks. Koguseliselt eksporditi Eestist 2011. aastal alkohoolseid jooke absoluutalkoholina ligi 30% enam kui aasta eest, sellest 55% moodustas kange alkohol.

ALLIKAS: KONJUNKTUURIINSTITUUDI UURING “ILLEGAALSE ALKOHOLI TARBIMINE JA KAUBANDUS EESTIS