Äripäev: Kaubanduskoda kaebas valitsuse kohtusse

30.05.2017Meediakajastus

Eile arutas halduskohus, kas uue valitsuse otsus jätta ära sotsiaalmaksu langetamine on seadusega kooskõlas.

Kaubandus-tööstuskoda palus juba eelmise aasta lõpus õiguskantsler Ülle Madisel pöörduda riigikohtusse taotlusega tunnistada, et sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine 1. jaanuaril ja maagaasi aktsiisi järsk tõstmine on seadusega vastuolus.

Nüüdseks on asi jõudnud halduskohtusse. Kohtule esitas kaebuse kaubandus-tööstuskoda eesmärgiga kontrollida riigi tegevuse seaduslikkust. Otsust on oodata umbes kuu ajajooksul.
Selle aasta alguses pidi jõustuma sotsiaalmaksu seaduse muudatus, mille järgi plaanis riik langetada sotsiaalmaksumäära sel aastal poole protsendi võrra ja järgmisel aastal veel poole protsendi võrra. Muudatuse eesmärk oli ettevõtluse toetamine maksukoormuse leevendamise kaudu sel aastal ligikaudu 40,5 ja järgmisel ligikaudu 86 miljoni euro võrra.

Võimule tulnud uus koalitsioon otsustas aga sellest maksulangetusest loobuda, kusjuures muudatus jõustus vaid üks päev enne päeva, millal madalam maksumäär pidanuks rakenduma.
See tähendab, et riik ei järginud seadusest tulenevat kuue kuu reeglit ehk minimaalset ooteaega, mis peab maksumuudatuse jõustumisele eelnema.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Päits ütles, et koja ainus eesmärk on saada selgust, kas kehtib maksukorralduse seaduse paragrahv, mis näeb ette, et seadusemuudatusest peab teada andma kuus kuud enne seaduse jõustumist.

Päits lisas, et kui riigikogu kuue kuu reegli sisse kirjutas, oli kõigil arusaam, et sellest tuleb ka kinni pidada ja et see ongi seadusandja selge kohustus. Nüüd ootab kaubanduskoda kohtu seisukohta, mis peaks tulema 22. juunil.
“Kõikide maksumaksjate huvides on vajalik saada selgust, kas seadusandja võibki võtta seisukoha, et võib seadust rikkuda, kui tahtmine tuleb,” ütles Päits.

Advokaadid: otsus pole põhjendatud

Kaubanduskoda esindavad vaidluses Ellex Raidla advokaadid Arne Ots ja Martin-Johannes Raude, kelle sõnul ei saa riik varasemate maksumuudatuste kohta antud lubaduste kiirkorras muutmist põhjendada koalitsiooni vahetusega ja uue koalitsiooni muutunud maksupoliitikaga. “Selle juures ei tohi ununeda põhimõtted ja reeglid, mida muudatuste tegemisel tuleb järgida,” selgitasid nad.
Advokaatide sõnul on maksu-ja ettevõtluskeskkonna stabiilsus ja võimalike muudatuste läbikaalutus ning ellu rakendamise ettenähtavus väga olulised ja vajavad kaitset. “Antud kohtuvaidluse eesmärk on tuua need tagasi fookusesse,” lisasid nad.

Maksulangetuse ärajäämine kui murelaps

Enne kaubanduskoda palus õiguskantsleril sama probleemi üle vaadata ka Reformierakonna liikmest rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer. Tollal vastas Madise, et kui valitsus tahab sotsiaalmaksu määra langetamist selle aasta alguses ära jätta, peab ta esitama erakordselt kaalukad põhjendused, sest vastasel korral piiratakse ettevõtjate õiguspärast ootust.
Detsembris, kui kaubanduskoda oma esimese pöördumise tegi, oli kuulda advokaatide vastakaid arvamusi. Näiteks advokaadibüroo Soraineni maksuõiguse vandeadvokaat Tanel Molok leidis, et sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine on vastuolus nii maksukorralduse seaduse kui ka põhiseadusega.

Talle vaidles vastu Lextali büroo vandeadvokaat Alar Urm, kes ütles, et president teeks rohelist tuld näidates õigesti.

“See on antud juhul mõistlikum lahendus. Kui keegi pöördub riigikohtusse, tuleb huvitav lahend. Mina pean õigemaks argumentatsiooni, et tegemist ei ole põhiseadusevastase seadusemuudatusega,” rääkis ta.

TASUB TEADA

Vaidluskoht

1. jaanuaril 2016 jõustub seadusemuudatus, mille järgi on alates 01.01.2017 sotsiaalmaksu määr 32,5%.
Detsembris 2016 võtab riigikogu vastu muudatuse, mille järgi on alates 01.01.2017 sotsiaalmaksu määr 33%.
Seaduses toodud kuue kuu reegli järgi poleks tohtinud sotsiaalmaksu ärajätmise otsus jõustuda varem kui 19.06.2017.

KOMMENTAAR

Analüüsisime muudatust
SVEN SESTER, rahandusminister

Sotsiaalmaksu langetuse ärajätmise kooskõla põhiseadusega analüüsiti põhjalikult ning ka õiguskantsler ei ole seda vaidlustanud.
Rahandusministeerium lähtub eeldusest, et detsembris vastu võetud seadusemuudatus jääb kehtima.
Maksuvaba tulu tõuseb nii madalat kui ka keskmist palka saavatele töötajatele järgmisel aastal 500 eurole kuus. Rahaliselt on maksuvaba tulu reform sotsiaalmaksu langetamisest kaks korda suurema mõjuga ja kasulik ka ettevõtetele.

Madalamad tööjõumaksud vähendavad survet tööjõukulude kasvuks, mis aitab hoida ettevõtete konkurentsivõimet ja säilitada töökohti Eestis