Äripäev: Kreeka esitab uue abitaotluse. Eile veel paberit polnud

07.07.2015Meediakajastus

Eile esimest korda Kreeka referendumi järel kogunenud euroala rahandusministrid ja valitsusjuhid olid valmis ära kuulama, millisel moel näeb Kreeka valitsus võimalust referendumi “ei” järel rahaliidus jätkata.
Kreeka uuel rahandusministril Euclid Tsakalotosel ei olnud paljude pettumuseks veel kirjalikus vormis midagi ette näidata, kuid suulise ülevaate ministrid said. Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem ütles kohtumise järel, et Kreeka esitab ametliku taotluse abi saamiseks euroala alalisest päästemehhanismist ESM ning et eurogrupi rahandusministrid arutavad seda siis telekonverentsi vormis. Esmalt palub aga eurogrupp IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni hinnangut Kreeka finantsseisule ja võla jätkusuutlikkusele. “Siis paistab, kas saame ametlikult kõnelusi alustada,” ütles Dijssselbloem. “Kõik see peab sündima lähemate päevade jooksul. Meil on väga vähe aega.”

Kreeka tahab rahaliidus jätkata

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul ei arutatud eile Kreeka saarte käibemaksu ega võla vähendamist, küll aga kinnitas Kreeka rahandusminister, et riik tahab rahaliidus jätkata. Selleks peab Kreeka valitsus nüüd esmalt esitama taotluse koos reformikavaga. “Kui Kreeka paneb lauale töötava kava, mis viib riigi jätkusuutlikkusele, on euroala ministrid ja valitsusjuhid valmis sellega töötama,” ütles Sester. “Kõik on huvitatud sellest, et Kreeka naaseks stabiilsesse olukorda.”

Eurogrupi kohtumise eel oli osa rahandusministritest üsna skeptilised ning nii mõnigi nimetas Kreeka eurost lahkumist juba kui reaalset stsenaariumi, kuidas asjad edasi minna võiksid.

Lätlastel on raske kreeklasi mõista. “Kui süsteemis on element, mis ei tööta, siis selle välja heitmine ei kahjustaks süsteemi ja võib isegi positiivne olla,” ütles Läti rahandusminister Janis Reirs. Ministri arvates näitab ka turgude reaktsioon, et Kreeka eurost lahkumise võimalus enam ei hirmuta. Ta nentis, et ise range kohanemiskuuri läbi teinud lätlastel on väga raske kreeklastest aru saada. “Nad on hämmingus.”

Ka Soome rahandusminister Alexander Stubb oli skeptiline ja kordas, et mingist võla kergendusest ei saa juttugi olla ega kiirest abist euroala alalisest päästemehhanismist ESM, mis eeldab pikemat protsessi. Kui Kreeka tahab abi, siis saab see olla vaid tingimuslik abi, kordas Stubb. Soomele tähendab solidaarsus Kreekaga, et riik on riskinud summadega, mis vastavad 10%-le riigi eelarvest ja 2,5%-le SKPst. “Kui meie anname raha ja tagatisi, peab Kreeka tegema struktuurseid muudatusi,” ütles ta.

Välistada ei saa ka Kreeka lahkumist

Ilma abiprogrammita pole Kreekat rahaliidus võimalik aidata, ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ei välistanud, et kui Kreeka pole reformideks valmis, võib üks tee riigi ka rahaliidust välja viia. “Meil on vaja selget ja usaldusväärset strateegiat kriisi ületamiseks, finantssüsteemi stabiilsuse ja majanduskasvu taastamiseks,” ütles Dombrovskis. Esmatähtis on taastada teiste euroala liikmesriikide usaldus Kreeka vastu. “Meie eesmärk ei ole Kreekat euroalast välja tõugata,” ütles Dombrovskis, “kuid kui kokkulepet ei leita, ei saa seda välistada.” Eriti Saksamaal süvendas Kreeka referendum pessimismi ja meeleolusid, et Kreeka abistamist pole võimalik jätkata. Kantsler Angela Merkeli sõnul hakkab Kreekal aeg uute ettepanekute esitamiseks otsa saama. Prantsusmaa ja Itaalia lubasid aga pingutada, et Kreeka eurost ei lahkuks. “

Prantsusmaa valitsus teeb kõik, et Kreekat rahaliidus hoida. Prantsusmaa on veendunud, et me ei saa riskida sellega, et laseme Kreekal euroalast minna,” ütles pea minister Manuel Valls Sama seisukohta jagab Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker. “Me peame oma väiksed egod, ja minu enda puhul suure ego, kõrvale jätma, ja olukorrale lahenduse leidma,” ütles Juncker eile Euroopa Parlamendis.

Pankade eluliin

Läinud nädala algusest suletud pangad on Kreekas jätkuvalt suletud ja sularaha saab välja võtta vaid 60 eurot päevas. Olukord läks keerulisemaks, kui Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas esmaspäeva õhtul tõsta nõudeid tagatisele, mille vastu Kreeka pangad keskpangast erakorralist likviidsusabi saavad. See on aidanud panku vee peal hoida ajal, mil kreeklased on hakanud oma raha pankadest välja võtma. Eile taas tärganud kokkuleppe võimalus annab keskpangale võimaluse abi jätkata. Kiire lõpu võib aga tuua 20. juuli, mil Kreekal tuleb lunastada 3,5 miljardi euro väärtuses võlakirju Euroopa Keskpanga bilansis.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras saabus eile eurogrupi valitsusjuhtide kohtumisele laia poliitilise toetusega nii Kreeka rahvalt kui ka opositsiooniparteidelt. Kuidas kõnelused lõppesid, ei olnud Äripäeva trükkimineku ajaks selge.