Äripäev: Kreekale püütakse leida vahelahendust. Võla põhisumma ei vähene

25.04.2016Meediakajastus

Äsja Amsterdamis kolleegidega Kreeka abiprogrammi täitmist arutanud rahandusminister Sven Sester kordas, et ükski riik pole nõus laenu põhisummat kergendama.

“Me ei ole täna valmis rääkima põhivõla vähendamisest,” kordas Sester euroala ja ELi rahandusministrite mitteametlikust kohtumisest ülevaadet andes.

Praegu käivad pingsad arutelud selle üle, kuidas saada joon alla esimesele ülevaatusele, kuidas Kreeka läinud aastal saadud arvult kolmanda abipaketi tingimusi täidab. Esmaspäeval naasid Ateenasse IMFi, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja euroala päästemehhanismi ESM esindajad. Arutatakse võimalikke täiendavaid meetmeid, et abipaketi tingimused täidetud saaksid.
Sesteri sõnul keskenduvad nõutud reformid kolmele valdkonnale: pensionireformile, üksikisiku tulumaksu reformile, kus põhirõhk on maksubaasi laiendamisel ning kaudsete maksude kohandamisele. Meetmed peavad tagama, et hiljemalt aastaks 2018 kasvab Kreeka riigieelarve primaarne ülejääk (mis ei arvesta võla teenindamise kulusid – toim) 3,5%-le SKPst.

Sealt edasi peaks Kreeka abiprogrammi tingimuste järgi taolist ülejääki hoidma aastakümneid, et oma kohustustega toime tulla. Seda pole varem nii pikalt suutnud ükski riik.

Nõue võib käia üle jõu. Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross möönis, et nõue võib osutuda ebarealistlikuks. Sama kriitikaga tuli IMF välja nädalapäevad tagasi Washingtonis IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul. Nii on kõne all Kreeka võla reprofileerimine ehk võimalik maksetähtaegade pikendamine ja madalate intressimäärade uus kärbe. Laenu põhisumma kärpimine kõne alla ei tule. “See on ikkagi maksumaksjate raha,” ütles Sester.

IMF on keeldunud Kreeka abiprogrammiga liitumast, kuni riigi maksevõime on kahtluse all. Amsterdamis jõuti laias laastus siiski üksmeelele lähemale. Sest mitu riiki, nagu Saksamaa, ei ole nõus ilma IMFita Kreeka abistamist jätkama. See on ka Eesti jaoks tähtis, ütles Sester.

Ülevaatusele joon alla. Veel sel nädalal loodetakse põhijoontes kokku leppida esimese ülevaatuse lõpetamise tingimused. Kui see õnnestub, tulevad euroala rahandusministrid neljapäeval erakorralistelt kokku, et lepe poliitiliselt kinnitada. Senijätkuvad vaidlused, kas ja millises ulatuses on Kreeka valmis kokku leppima täiendavad meetmed, mis jõustuksid siis, kui abiprogrammi nö põhiosa seatud eesmärkideni ei vii. Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotos kahtles, kas Kreeka parlament ikka saab vastu võtta seadusi, mille jõustumine on tingimuslik.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on samas jätkuvalt seisukohal, et Kreeka võlakoorma teemat pole praegu üldse vaja arutada, sest lähiaastatel ei teki Kreekal võlgade teenindamisega probleemi – need kulud on riigi jaoks väga madalale viidud. IMF vajab aga pikema vaatega kindlust, et laenukoorem on riigile jõukohane.

Väljamakse uuest abiprogrammis ei saa pikalt viibida, sest juunis-juulis tuleb Kreekal täita märkimisväärseid võlakohustusi. Samuti püütakse vältida, et võimalik patiseis Kreekaga satuks vahetult aega enne Suurbritannia referendumit, kus otsustatakse ELis jätkamise või lahkumise üle.