Äripäev: Laenamisel ei maksa Soomest eeskuju võtta. Naabrite võlg kasvab mühinal

26.07.2016Meediakajastus

Endise rahandusministri Maris Lauri sõnul võiks Eesti oma pisikest laenukoormat suurendada, aga Soomet ei maksa siin eeskujuks võtta.

Jooksvateks kulutusteks Eesti kindlasti laenu võtma ei asu, kinnitas endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Maris Lauri. Eurostati värsketest andmetest selgus, et Eesti niigi Euroopa Liidu kõige väiksem riigivõlg vähenes tänavu esimeses kvartalis veelgi, seda küll vaid 0,4 protsendipunkti võrra.

Lauri ütles, et kui meil on vaja, siis investeeringute jaoks kindlasti tuleb laenu võtta. “On täitsa võimalik, et laenusummad kasvavad aja sees, aga see on investeerimiseks, selleks, et ELi vahendeid edukalt kasutada,” lausus Lauri.

Olemasolevad laenud on Lauri sõnul võetud konkreetsete projektide finantseerimiseks. Vastavalt sellele, kuidas need projektid edenevad, nii neid laenusummasid ka kasutatakse. “Kui aga tekib vajadus, eks valitsus arutab ja siis analüüsitakse, kas võetakse laenu juurde või mitte,” märkis Lauri.

Eesti on vajadusel valmis nominaalse eelarvepuudujäägi katteks laenu võtma, ütles puhkusel viibiv rahandusminister Sven Sester. “Selleks on riigikassal avatud krediidiliinid, kuid praegu on meie reservid piisavad ja laenu võtmiseks pole vajadust,” leidis ta.

Aasta jooksul on riigikassa tagasi maksnud Sesteri sõnul 17,4 miljonit eurot Euroopa Investeerimispangalt euroraha kaasfinantseerimiseks võetud laenust. See on ka põhjus, miks võlakoormus on vähenenud.

Selle peale, et naabrid erinevalt meist raha juurde laenavad, ütles Lauri, et Soome on endaga hädas ja temalt nõutakse laenude kokkutõmbamist, teda ei võtaks Lauri eeskujuks.

Läti-Leedu puhul on Lauri sõnul raske kommenteerida, teadmata, mis põhjusel laenu võeti. “Ma arvan, et siin on valdavalt tegemist investeeringute jaoks laenu võtmisega,” uskus Lauri. Läti puhul tuleb tema sõnul kindlasti meeles pidada, et märkimisväärne osa laenust tuleneb 2008. aasta lõpust ja 2009. aastast, kus nad sattusid finantskriisi ajal ikka väga tõsistesse raskustesse.

Kattel: valitsus ei taha põhimõtteliselt võlga kasvatada. Lauri endine kolleeg Swedbankist Peeter Piho nõustus Lauriga, et kindlasti tuleb mõistlikult läbi kaaluda, milleks ja kui palju laenu võtta ning kui palju sealt tagasi tuleb. Lihtne lähenemine on tema sõnul see, et täiendav maksulaekumine tuleb peaasjalikult sellest, kas ja kui palju õnnestub kõrgelt makstud töökohti juurde luua.

Samas leidis praegune ettevõtja, et olukorras, kus raha saab laenata põhimõtteliselt ilma kuludeta, ei ole selle võimaluse kasutamatajätmine tark tegu. Piho möönis, et mittelaenajamise pooldajate kõige mõistlikum argument ongi see, et laenu tuleb võtta siis, kui on teada, kuhu seda kasutada. Kui ei ole kuskil kasutada, siis ei tohi ka võtta, lisas ta.

“Aga ringleb ju kõikvõimalikke ettepanekuid, mida on ka Äripäev kajastanud erinevatel aegadel. Erinevate võimaluste üle ei peeta isegi tõsist debatti,” oli mees nördinud. Piho ise arvas, et infrastruktuuri ehitus on kõige tähtsam asi, kus kindlasti tuleks võtta laenu, kui võimalust on.

TTÜ majandusteadlane Rainer Kattel leidis, et osaliselt on riigivõla kahanemise põhjus ka ideoloogiline: valitsus ei taha põhimõtteliselt võlga kasvatada. Pigem on võetud reserve kasutusele kui võlga võetud. “Eks see on see küsimus, et reservid on ilmselt veel odavam raha kui võlg,” lausus ta.

Katteli arvates peab olema idee, mida selle võlaga teha, mis on ka peamine küsimus, miks seda ei ole tahetud võtta. “Struktuurifondide raha kasutatakse investeeringuteks, aga oma võlaga võib-olla ei osataks midagi peale hakata. See tundub kõige suurem hirm olevat,” lausus ta.

Teisest küljest jooksvaid kulusid ei ole muidugi mõtet võlaga katta. “Infrastruktuuri läheb nagunii palju investeeringuid, aga mis puudutab ettevõtlust ja tehnoloogiat, siis sinna võiks kindlasti investeeringuid juurde saada,” leidis ta.

 

Kommentaar

Raha olgu pigem pangas

JÜRI KÜLVIK
Lemeks Grupi juhatuse esimees

Kui nüüd tuua Soomet ja Rootsit võrdluseks, siis ma olen täiesti kindel, et nad selle (riigivõla suuruse – toim) üle küll õnnelikud ei ole. Kui Eestil on konkreetne projekt, mis on tulevikku suunatud, siis selle puhul mõistlikult Eesti riigivõla suurendamine on arukas. Kindlasti mitte sellisel tasemel, nagu paljudes Euroopa riikides on.
Pigem olgu raha pangas kui rumalas projektis, seda nii eraettevõtte kui ka riigi puhul. Peame selgitama välja Eestile kasulikud projektid ja neid arukalt rahastama. See ei saa kindlasti eesmärk olla, et teistel on rohkem, et suurendame jooksvaid kulutusi, mis nii või naa tõusevad, ja hakkame laenu arvel neid kulutusi rahastama. See on Kreeka ju!

Taust

Eesti üllatas võla vähenemisega

Eesti riigivõlg üllatas tänavu esimeses kvartalis kahanemisega ajal, kui enamikul naabritel kasvab see rekordkiirusel, selgub värsketest Eurostati andmetest.

Kui Eesti riigivõlg suhtena SKPsse kahanes tänavu esimeses kvartalis võrrelduna eelmise aastaga 0,4 protsendipunkti, siis naabrid Läti, Leedu ja Soome olid kiireima kasvuga kohe pärast Kreekat. Lätis kasvas riigivõlg suhtena SKPsse 2,9, Leedus 2,1, Soomes 3,7 protsendipunkti. Võrdluseks: Kreeka võlg kasvas 5,8 protsenti.

Kui Eesti riigivõlg on aastaga kahanenud ligi 30 miljoni euro võrra, siis lätlased ja leedulased on laenanud juurde ligi miljard eurot ning soomlased 9,5 miljardit eurot. Tõsi, ka Rootsis kahanes riigivõlg suhtena SKPsse koguni 2,1 protsenti, kuid seda peamiselt kiire majanduskasvu mõjul, sest rahaliselt kasvas võlg ca 1,5 miljardit eurot.

Eesti on endiselt konkurentsitult kõige väiksema võlaga riik Euroopa Liidus. Kui Eesti võlg jääb eurostati andmetel 9,6 protsendini SKPst, siis järgmisel Luksemburgil on 21,8 protsenti ning keskmine kogu ELis 84,8 protsenti, kahanedes kvartaliga poole protsendipunkti võrra. 0,4 protsendipunkti võrra kahanes tänavu esimeses kvartalis Eesti riigivõlg suhtena SKPsse.

Edetabel

Eesti riigivõlg on konkurentsitult ELi väikseim

 

Riigivõlg suhtena SKPsse protsentides, I kv 2016

Eesti 9,6

Luksemburg 21,8

Bulgaaria 30,3

Norra 32,8

Rumeenia 37,6

Läti 38,5

Taani 39,9

Leedu 40,1

Tšehhi 40,4

Rootsi 42,2

Poola 52

Slovakkia 52,2

Soome 63,6

Holland 64,8

Malta 65,3

Saksamaa 71,1

Ungari 77,2

Iirimaa 80,4

Sloveenia 83,6

Euroopa Liidu keskmine 84,8

Horvaatia 85,8

Austria 86,9

Suurbritannia 87,7

Euroala keskmine 91,7

Prantsusmaa 97,5

Hispaania 100,5

Belgia 109,2

Küpros 109,3

Portugal 128,9

Itaalia 135,4

Kreeka 176,3

ALLIKAS: EUROSTAT