Menüü 
Äripäev: Luksuslikud tööautod saavad kangema maksu. Sõidupäevik kaob
17.04.2016MeediakajastusRahandusministeerium tuleb välja seaduseelnõu ettepanekuga, mis muudab oluliselt tööautode maksustamist.
“Praegune süsteemi ülesehitus on selgelt probleemne ja võiks töötada selle nimel, et sõidupäevikud ära kaotada,” alustas rahandusminister Sven Sester reedeõhtust briifingut, kus ta selgitas ministeeriumi ettepanekut muuta sõiduautodele kehtivat seadust ettevõtjatele meelepärasemaks.
Kolm olulisemat muudatust on, et sega-kaustuses sõidukite puhul kaovad sõidupäevikud, täielikult tööks vajalikele autodele tuleb erimärgistus, näiteks kleeps numbrimärgil, ning erisoodustusmaks hakkab sõltuma auto võimsusest. Iga kilovatt muudab erisoodustust 1,96 euro võrra. Viimast põhjendades selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, et erisoodustus peab olema seotud hüve väärtusega. Ettepanekud esitatakse lähiajal valitsusele.
Ettepanekute jõustumisel oleks keskmise auto erisoodustus 223,4 eurot kuus, millelt tuleb riigikassasse senise 169,60 euro asemel tasuda 148 eurot kuus. Rahandusministeeriumi andmetel on enamik ettevõtluses kasutatavaid autosid allpool keskmist, mis on 114 kW. Ettevõtjatele, kes kasutavad tööautona suurema võimsusega maastureid, nagu Porsche Cayenne ja Mercedes-Benz S500, saavad rohkem kui kahekordse erisoodustuse hinnatõusu ja neil tuleb igal kuul hakata riigikassasse saatma üle 400 euro. Enamikul ettevõtjatel peaks ministeeriumi hinnangul aga maksukoormus vähenema. Samuti võetakse kasutusele vanusekoefitsient 0,75 vähemalt viis aastat vanade autode puhul ehk teisisõnu on erisoodustus 75% mudeli väärtusest.
Ettevõtjad tahaks rohkem. Kuigi ettevõtjate hinnangul on ainult positiivne, kui väheneb bürokraatia, siis muudatused võiks olla isegi suuremad. Saku Õlletehase juht Margus Kastein rääkis, et firma vahetas alles oktoobris kogu autopargi hübriidide vastu maksumuudatusest teadmata. Tema hinnangul ei saa ettevõtja, kellel on vähegi märkimisväärne autopark, mingil moel toetada liigvõimsaid või liigkulukaid autosid, kuna ettevõtte põhiprintsiip on teha paremat tulemust väiksemate vahenditega.
Ettevõtja Atso Matsalu, kes oli ligi aasta tagasi häiritud maksuameti suurenenud jälitustegevusest, märkis, et suur viga sai alguse juba siis, kui erisoodustuse hind kahekordistus. Ta pooldab erisoodustuse hinna vähenemist. “See on ebamõistlik, kui müügijuhid ja asedirektor või keegi ei hoia töö juures autosid. Loomulikult käiakse kodus ja tee peal ka poes. Maksuameti juht ise jäi ju Selveri ees oma autoga vahele ja siis ütles selle peale, et selle auto pealt on kõik maksud makstud. Huvitav, kes see maksab neid,” esitas Matsalu küsimuse.
Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vingi hinnangul võib rahandusministeeriumi ettepanekut pidada sammukeseks lihtsuse ja paremuse poole. “Kõik sellised seadusemuudatused, mis vähendavad bürokraatiat ja pigem aitavad ettevõtetel või ettevõtjatel ja töötajatel keskenduda oma põhitegevusele -tööle – on kindlasti tervitatavad,” kommenteeris Vink. Ta lisas, et Nordecon tõenäoliselt ise suuri muudatusi tegema ei pea, kuna ametisõidukeid kasutatakse ametisõitudeks. Vink hindas Nordeconi autopargi nooreks ja värskeks ning autode vanuse pärast ta ei muretse. Autode võimsus on seotud olnud töö iseloomuga.
A. Le Coqijuht Tarmo Noop rääkis, et suurem osa firmas kasutatavaid autosid on igal juhul tööautod ehk kaubikud. Ka tema on samal meelel, et lihtsam süsteem ning väiksem bürokraatia on mõistlikud. “Ega sõidupäevikute pidamine vist ei ole kellelegi mitte mingisugust tulu andnud. Inimestele lisatööd ja riigile minu arust mitte sentigi lisatulu,” kommenteeris Noop. Erisoodustuse hind, mis sõltub vanusest ja võimsusest, on samuti tema hinnangul mõistlik.
Maksutulu võib väheneda. Samas muutuste mõju on ministeeriumi hinnangul veel raske hinnata. Sester märkis, et ettepaneku järgi tehtud muudatuse alusel riigikassa tulu pigem kahaneb kui kasvab. Kui mullu maksid ettevõtjad koos erisoodustusega ettevõtluses kasutatavate sõiduautode pealt makse ligi 21 miljonit eurot, siis uue prognoosijärgi on eelarve tulu 19,9 miljonit eurot.
Sester selgitas, et muudatuse eesmärk ei ole ettevõtjate arvel riigi rahakotti kasvatada, mõju peaks olema eelkõige käitumuslik. Ministeerium loodab, et kui lisandub 10% käibedeklaratsioonil kajastatud sõidukeid, paraneb maksulaekumine 7 mln euro võrra.
Maksumaksjate liidujuhatuse liikme Lasse Lehise sõnul ongi võtmeküsimus see, kuidas hakkavad käituma need tööandjad, kes praegu peavad sõidupäevikuid ja maksavad erisoodustust väga vähe või ei maksa üldse. Kui uus erisoodustus on senisest oluliselt väiksem, siis avaldas Lehis lootust, et ettevõtja loobub sõidupäevikust ja hakkab maksma auto eest nn pearaha.
“Omal ajal oli lihtne, kui kõik hakkasid sõidupäevikuid pidama, sest see oli väga selge ja arusaadav valik. Aga vastupidi enam nii lihtne ei ole, sest kui inimesed on juba päevikute pidamisega harjunud, siis nad võivad ka arvata, et odavam on päevikute pidamisega jätkata, sest ükskõik milliste reeglite korral MTA ei suudaks eluilmaski hakata ametiautode kasutamist sisuliselt kontrollima, isegi kui ta seda väga tahaks teha,” märkis Lehis. Ta rõhutas, et seadusemuudatus tuleb väga ettevaatlikult ja põhjalikult läbi töötada, sest muidu võib asi minna veel hullemaks.
Tasub teada
Rahandusministeeriumi uuringu andmeil ostavad ettevõtjad tavakasutajatest 30-70 protsenti kallimaid ja võimsamaid sõidukeid, mille keskmine võimsus on 114 kW. Ettevõtluses kasutatavaid autosid on ministeeriumi hinnangul 75 0 00. Praeguses olukorras on ministeeriumi teatel kadunud ligi 10 000 ettevõtluses registreeritud sõiduautot. Käibedeklaratsioonidel esitatakse ligi 66 000 autot, millest 44 000 on segakasutuses, ent ettevõtjad deklareerivad ühes kuus üksnes 24 000 sõiduki kulusid.
Pane tähele
Erisoodustuse uued hinnad eurodes, hind ei sisalda käibemaksu
Skoda Fabia 44 kW 57
Nissan Micra 59 kW 77
Skoda Octavia 81 kW 105
Nissan Juke 86 kW 112
Mazda 6 110 kW 143
Honda CR-V 114 kW 1B2
Audi A4 140 kW 182
Toyota Land Cruiser 207 kW 269
Mercedes-Benz S500 335 kW 435
ALLIKAS RAHANDUSMINISTEERIUM
Kommentaar
Autode maksustamise saaga võiks unustada
Regulatsioon, mis puudutab tööandja sõiduautode kasutamist, on oma olemuselt ebaefektiivne ja kallis. Mitte ainult ettevõtja vaatest, vaid ka maksukogumise administreerimise jaoks. Kõik ju teame, millega viimased muudatused kontrolli seisukohalt lõppesid. Kuna maksu ühetaolise rakendamise seisukohast on olukord sisuliselt lootusetu, siis tekitab see ka ebaõiglust. Seetõttu oleme kahe käega muudatuste poolt, mis asja kõigi jaoks lihtsamaks ja selgemaks teeksid.
Võimsusega sidumine on meie hinnangul mõistlik. See ei ole nii manipuleeritav, kui võib olla hind. Milliseks kujuneb muudatuse otsene mõju eelarvele, on veel keeruline ennustada. Nagu ajalugu on näidanud, siis autode puhul on prognoositud maksulaekumiste kasvud alati ebatäpseks osutunud. Kui arvestuse pidamine läheb lihtsamaks, maks enamikul väheneb, siis võib see meie hinnangul tuua kaasa selle, et maksumaksjaid tuleb juurde ja eelarvelaekumine suureneb.
Soovime võimalikult kiiresti ka eelnõu näha ja loodame, et uus kord võiks jõustuda juba 2017. aastal ja sellega võiksime autode maksustamise saaga vähemalt järgmiseks kümneks aastaks ära unustada ning keskenduda olulisematele teemadele.
MAIT PALTS
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht
Pettuse vältimiseks uued reeglid
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov rääkis, et käibemaksupettuste vältimiseks seatakse sisse reegel, et auto otstarve tuleb ette deklareerida ja käibemaksu saab maha arvata üksnes katkematu kaheaastase kasutusega ettevõtluses.
Nii ei teki olukorda, kus näiteks kuu alguses kontrolli alla sattunud ettevõtja saab öelda, et maksab segakasutusega seonduvad maksud kuu lõpus, ent siis seda teha ei pruugi. Täieliku maksuvabastuse ehk sisendkäi-bemaksu mahaarvamisel kehtestatakse detailne arvestus ja võimalik on ka GPSi kasutuselevõtt. Ehk ettevõtjad, kes soovivad riigilt 100protsendiliselt käibemaksu tagasi saada, peavad aru-andluskohustust hoopis hoolsamalt tegema hakkama.
Praegu deklareerib erisoodustust 6800 ettevõtet ning maksu laekub 25 miljonit eurot.
Keskmiselt deklareerib üks ettevõte erisoodustust 1,8 maksimummäära ulatuses ehk 464 eurot erisoodustust. Seevastu segakasutust deklareerivaid ettevõtteid käibemaksu deklaratsioonidel on 24 000 ning kokku on laekunud käibemaksu 17 miljonit eurot aastas.
Kaubikute nime all ostetakse luksusautosid. El Caminost Porscheni
Käibemaksumuudatus, mis tekitas veidi rohkem kui aasta aega tagasi palju pahameelt ettevõtjate ja toonase rahandusministri Jürgen Ligi vahel, on toonud hoopis suurenenud jokk-kaubikute müügi.
Kui varem võis ametiautode puhul arvata maha kogu käibemaksu, siis pärast seaduse muutmist saab maha arvata 50 protsenti. Sellele lisandub igakuine erisoodustus 169,60 eurot. Erandiks on kategooriate N1 ja N1G tarbesõidukid, mistõttu sõiduautode käibemaksumuudatused nendele ei kehti. Tarbesõidukid on eelduslikult täielikult ettevõtluses kasutatavad autod – kaubikud. Need kaubikud seadusemuudatuse alla ei läinud ning nende pealt on võimalik ettevõtjal sisendkäibemaks sajaprotsendiliselt riigilt tagasi saada.
Kaubikute arv kasvas hüppeliselt. Statistika näitab, et autode tootjadja ostjad on leidnud võimaluse seadusemuudatusest mööda minna. Juba mõni kuu pärast seadusemuudatuse jõustumist oli tarbesõidukite müük kasvanud 36 protsenti. Aasta lõpuks oli kaubiksõidukeid ostetud ligi 700 tükki enam kui varasemal aastal. Tänavu esimesel kolmel kuul on kaubikute müük Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) andmetel mõnevõrra rahunenud.
Tarbesõidukitena registreeritud kaubikute hulgas on aga märkimisväärne hulk sõidukeid, mida esmapilgul kaubikuks ei peakski. Näiteks Ameerika kultusauto Chevrolet el Camino, luksusmaastur Porsche Cayenne ning kaubikute hulka on pääsenud ka täiesti tavalisi sõiduautosid, nagu Škoda Octavia, Citroen C4 ja Volkswagen Golf. Tegemist ei ole petuskeemiga, need Porsched ja Škodad on saanud täiesti legaalselt tootjalt kaubiku märgistuse.
AMTELi tegevjuhi Sulev Naruski hinnangul on selle põhjuseks lihtsalt tehnilised võimalused ja nõudlus turul. Silberauto juhi Toomas Kreegi hinnangul võib N1 kategooria sõiduautode eelistamises süüdistada seadusemuudatust.
Kuigi otseselt pole autode tootjad juba tootmises olevatele mudelitele mingeid lisavõimalusi leidnud, märkis Narusk, et kui tootja näeb võimalust tehniliselt uus mudel ehitada N1na, siis sellist mudelit on ka kliendil võimalik tellida. Naruski hinnangul on N1 kategooria sõidukite eelistamine Eestis tingitud pigem ostja otsusest kui seadusemuudatusest.
100% ettevõtluses kasutatavaid autosid deklareeritakse kuus keskmiselt 14 000, 50% kasutusega autosid on keskmiselt olnud 40 000 ringis.
Rahandusminister Sven Sester märkis, et N1 ja N1G puhul mingeid muudatusi ette näha ei ole, ent ka neil lasub erisoodustuse nõue, kui sõidukit kasutatakse erasõitudeks. Muu hulgas näeb rahandusministeeriumi ettepanek kaubikutele vabatahtlikult võimalust sama süsteem (vaata lk 4) üle võtta.
Mis on mis
N1-kategooria sõiduki tunnused
Salong peab olema kaubaruumist eraldatud vaheseinaga.
Igal aastal tuleb teha uus ülevaatus.
Lubatud väiksem istekohtade arv. Käibemaksumuudatused tarbesõidukite puhul ei kehti.
Täismass ei ületa 3,5 tonni.
Väärtus järelturul on ekspertide hinnangul eeldatavasti väiksem sama M-kategooria sõiduki omast.
Kategooriad N1 ja N1G kuuluvad tarbesõidukitele, mistõttu sõiduautode käibemaksumuudatused nendele ei kehti.
Tarbesõidukid on eelduslikult täielikult ettevõtluses kasutatavad autod – kaubikud.
Mida seadusemuudatus tegi?
Kui varem sai 100% sisendkäibemaksu maha arvata, siis seadusega piirati see 50%-le. Erandid, mille korral mahaarvamist ei piirata:
– edasimüük (auto on kui kaup), rendile andmine (liising);
– taksod ja õppesõiduautod;
– sõiduautod, mida kasutatakse 100% vaid ettevõtluse tarbeks – N1 kategooria autod – kaubikud.
Erandi korral kehtib tõendamiskohustus ehk tuleb tõestada või teavitada sellest, et sõidukit kasutatakse vaid tööasjus.
RAHANDUSMINISTEERIUM
Seadusemuudatus tõi oodatust kasinama maksulaekumise
Maksumuudatus, mis ärgitas ettevõtjaid tavalisi autosid kaubikukategoorias ostma, ei saavutanud oodatud maksulaekumisest isegi mitte poolt.
Kuigi rahandusministeerium lootis firmaautode käibemaksumuudatusega koguda 2015. aastal 47 miljonit eurot, laekus tegelikult riigikassasse 16,8 miljonit eurot. Erisoodustuselt laekus sellele lisaks 4,2 miljonit eurot.
Ettevõtjad leidsid maksuaugu
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Sulev Narusk nentis, et liit nõustub arvamustega, et käibe-maksumuudatus pole oma eesmärki maksutulu laekumise koha pealt täitnud ja ettevõtjad on leidnud võimalusi, kuidas maksukulu vältida.
Silberauto juht Toomas Kreek oli otsekohesem ja ütles, et 2014. aasta detsembris jõustunud sõiduautode käibemaksumuudatus võeti vastu kiirustades. “Seadusandjal ei olnud tahet süveneda võimalikesse riskidesse maksude tasumisest hoidumisel, kuigi erinevad liidud juhtisid nendele kitsaskohtadele korduvalt tähelepanu,” kommenteeris ta. Kreegi hinnangul veeretati kogu vastutus maksude kogumise eest maksuametile.
Miljoni dollari küsimus. Küsimusele, kuidas võiks ettevõtjate sõidukeid maksustada nii, et ettevõtjad ja riik rahul oleks, vastas Narusk: “See on nn miljoni dollari küsimus, sest lõhe maksu maksja ja maksu koguja arvamuse vahel jääb ilmselt alatiseks, kuigi riigi ja ettevõtjate hea tahte olemasolul on võimalik koostööd teha ja sellele tõele palju lähemale jõuda.”
Kreek tegi aga ettepaneku, et kaaluda võiks näiteks registriandmetel põhinevat automaksu, mis ei võimaldaks maksude tasumisest kõrvale hoiduda.
Kesisel maksulaekumisel võib olla aga veel üks põhjus. Üksnes mõni kuu pärast seadusemuudatust väisasid maksuametnikud spordiklubide parklaid, et kontrollida, kas täielikult töösõidukiteks registreeritud masinatega tehakse erasõite. Nüüd tuleb aga maksuameti sõnul maksukontrolle väga harva ette. Kahtluste puhul, et auto märgistus erineb sõiduki tegelikust kasutusest, tuleb maksuhalduril seda tõendada. Maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul näitab aga senine maksuameti praktika, et deklareeritust teistsugust sõiduki kasutamist tõendada on tagantjärele äärmiselt keeruline.
Tasub teada
Ettevõtja maksud Porsche Cayenne’i näitel
Kui keskmine uus luksusmaastur Porsche Cayenne maksab koos käibemaksuga 75 0 00 eurot, siis maksukoormus N1 ja M1 kategooria vahel on tuhandetes eurodes.
N1 (kaubik)
Ettevõte saab maha arvata kuni 12 500 eurot käibemaksu.
Kuni 100% autole minevate kulude käibemaksust, nagu nt bensiin, hooldused, aknapesuvedelik.
Kui autot kasutatakse erasõitudeks, tuleb tasuda omatarbelt käibemaksu ning kasutamise turuhinnalt tulu- ja sotsiaalmaksu (erisoodustus). Piirmäärasid pole.
M1 (sõiduauto)
Ettevõte saab maha arvata kuni 6250 eurot käibemaksu (kui ei tõendata auto kasutamist ainult ettevõtluse tarbeks).
Kuni 50% autole minevate kulude käibemaksust, nagu nt bensiin. Kui autot kasutatakse erasõitudeks, peab tasuma erisoodustuselt makse kuni 169,60 €/kuus.
MAKSU- JA TOLLIAMET
Pane tähele
Mullune ja tänavune lemmik on Škoda Octavia esmaselt registreeritud kaubikud mudeli järgi 2015. aasta
mark
Chevrolet
mudel kategooria
El Camino N1
esmaselt
registreeritud
1
sh uued
Chevrolet
SSR
N1
1
0
Citroen
C4
N1
34
34
Citroen
C4 Picasso
N1
3
2
Citroen
C5
N1
2
2
Dacia
Logan
N1
2
0
Ford
F100 Pick-Up
N1
1
0
Ford
F iesta
N1
4
0
Ford
Focus
N1
2
1
Ford
Mondeo
N1
1
0
Hyundai
i30
N1
1l
1l
Kia
Ceed
N1
35
33
Mercedes-Benz
E 270 CDI
N1
1
0
Opel
Astra Sports Tourer
N1
15
15
Peugeot
208
N1
3l
34
Peugeot
3008
N1
28
28
Peugeot
5008
N1
2
2
Peugeot
508
N1
45
45
Porsche
Macan S Diesel
N1
4
4
Renault
Clio
N1
2
1
Seat
Altea
N1
1
0
Skoda
Fabia
N1
29
28
Skoda
Octavia
N1
148
14l
Skoda
Rapid
N1
21
20
Skoda
Superb
N1
28
28
Toyota
Auris
N1
1
1
Toyota
Avensis
N1
1
1
Volkswagen
Golf
N1
31
31
Volkswagen
Golf Variant
N1
1
1
Volvo
740
N1
2
0
Jeep
Grand Cherokee
N1G
2
0
Land Rover
Defender
N1G
13
3
Land Rover
Defender 110
N1G
4
0
Land Rover
Discovery
N1G
2
0
Land Rover
Range Rover
N1G
1
0
Mercedes-Benz
Ml 350 Bluetec 4Matic
N1G
1
1
Mitsubishi
Pajero
N1G
1
0
Nissan
Patrol GR
N1G
1
0
Nissan
Terrano II
N1G
4
0
Porsche
Cayenne Diesel
N1G
9
9
Porsche
Cayenne GTS
N1G
2
2
Porsche
Cayenne S
N1G
1
1
Porsche
Cayenne S Diesel
N1G
5
5
Porsche
Cayenne S E-Hybrid
N1G
2
2
Ssangyong
Musso
N1G
1
0
Toyota
Land Cruiser 150
N1G
9
9
UAZ
Hunter AMC
N1G
1
0
Volvo
XC60
N1G
1
1
Volvo
XC90
N1G
2
1
2016. aasta
Audi
A4 Avant
N1
1
0
Audi
A6 Allroad Quattro
N1
2
0
Citroen
C4
N1
12
12
Dacia
Duster
N1
l
l
Ford
F iesta
N1
1
0
Kia
Ceed
N1
3
3
Opel
Astra Sports Tourer
N1
4
4
Peugeot
207
N1
1
0
Peugeot
208
N1
5
3
Peugeot
3008
N1
2
2
Peugeot
5008
N1
4
4
Peugeot
508
N1
3
3
Porsche
Macan GTS
N1
2
2
Porsche
Macan S Diesel
N1
1
1
Skoda
Fabia
N1
15
15
Skoda
Octavia
N1
3l
36
Skoda
Rapid
N1
5
5
Skoda
Superb
N1
30
30
Subaru
1800
N1
1
0
Toyota
Avensis
N1
1
1
Volkswagen
Golf
N1
19
19
Audi
Q7
N1G
1
0
Jeep
Cherokee
N1G
1
0
Land Rover
Defender
N1G
2
0
Porsche
Cayenne S Diesel
N1G
1
1
Toyota
Land Cruiser 150
N1G
2l
2l
ALLIKAS: MAANTEEAMET
