Äripäev: Madalam tulumaks toob algsest plaanist vähem tulu

17.04.2017Meediakajastus

Uued arvutused näitavad, et riik teenib regulaarselt dividendi maksvate firmade tulumaksumäära langetamiselt tuleval aastal 9 miljonit eurot koalitsioonilepingus plaanitust vähem.
Rahandusministeerium saatis eile teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõu, millega langeks 14%-le see osa firma makstavast dividendist, mis võrdub sama ettevõtja eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Riik ootab, et see motiveerib ettevõtjaid jaotama kasumit regulaarsemalt ja stabiilsemalt.
Uue võimuliidu novembris sõlmitud lepingu järgi oleks niinimetatud küpsete ettevõtete madalam tulumaksumäär pidanud juba 2018. aastal sisse tooma 107 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi uued arvutused näitavad aga, et tegelik võimalik laekumine on 9 miljoni jagu väiksem ehk riik võib sellest tuleval aastal teenida vaid 98 miljonit eurot.

Vaja leida järgmisi rahaallikaid

Sama summa ehk 9 miljonit eurot läheb koalitsioonilepingus kokku lepitus maksma näiteks doktoranditoetuse kahekordistamine. Koolitoidu toetuse suurendamine 1 euroni läheb maksma 6 miljonit eurot aastas, kultuuritöötajate palgatõusu hind on 10 miljonit eurot. Kui valitsus soovib selles summas kulutusi siiski teha, tuleb raha ilmselt leida muudest allikatest.
Riigi nelja-aastase eelarve-strateegia kõnelused jätkuvad
täna, kokkulepe tuleb saavutada aprilli lõpuks.
Sel aastal vähendaks dividendi maksmise korra muutmine aga maksulaekumisi 18 miljoni euro võrra, kuna firmad nihutavad kasumi jaotamise edasi. Tuleval aastal ootabki riik väga suurt maksutulu peaasjalikult just nihkumise tõttu.
Algselt arvestatust vähem tulu laekub ka järgnevatel aastatel – 2019. aastaks ootab riik maksutulu nüüd 63 miljonit eurot, mis on 13 miljoni võrra võimuleppes oodatust vähem. Aastal 2020 peaks laekumine olema 37 miljonit, samas kui poliitikud ootasid sel aastal 46 miljonit eurot maksutulu.
Rahandusminister Sven Sester leidis, et Eesti äriühingute tulumaksusüsteem motiveerib ka n-ö küpsusfaasis ettevõtteid pigem kasumit ühingus hoidma kui jaotama. “Lisaks ei ole kehtiv äriühingu tulumaksumäär naaberriikidega võrreldes välisinvestorite jaoks enam piisavalt atraktiivne. Uus süsteem muudab Eestis jaotatud kasumi maksustamise konkurentsivõimelisemaks kui Leedus või Lätis, kus maksumäär on 15 protsenti,” põhjendas minister.

Firmasisene suurlaen

Eelnõu teine eesmärk on tõkestada kasumi kaudset väljaviimist, andes emaühingule või muule kontserni liikmele laenu. Selleks on eelnõus ettepanek kehtestada emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuri ühingutele ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks äriühingusse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa. Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20protsendilise tulumaksumääraga.
Kui laen kahe aasta jooksul tagasi makstakse, tagastab riik ka tagatisraha. Kui laenu selle aja jooksul ei tagastata, muutub tasutud summa lõplikuks äriühingu kasumilt tasutud tulumaksuks.

800 miljoni euro ringis on Eesti äriühingutel nõudeid välismaal asuvate emaühingute vastu.