Äripäev: Majanduskasvu langetati pea poole võrra. Riigis vaja rohkem investeerida

15.09.2016Meediakajastus

Rahandusministeerium langetas majanduskasvu prognoosi pea poole võrra

Kui veel kevadel oodati aastaseks kasvuks 2%, lubatakse nüüd vaid 1,3%.
Rahandusminister Sven Sester ütles, et majanduskasvu prognoosi lasti allapoole peamiselt väliskeskkonna mõjude tõttu. “Väliskeskkond on praegu nõrgem kui kevadel,” ütles ta. Tema sõnul on paljude Eesti partnerite kasvuootusi allapoole viinud Brexit, mis annab tunda ka Eesti majandusprognoosis. “Sõltume suuresti sellest, kuidas meie lähi-partneritel läheb ja paraku pole neil praegu läinud nii hästi, nagu me oleme eeldanud,” ütles Sester.
Nõrgem väliskeskkond lükkab edasi investeeringuid. Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertide hinnangud ei anna alust oodata, et majanduskasv lähikvartalites oluliselt kiireneks.
Sester lisas, et majanduskasvu on seni vedanud sisenõudlus, mis tugineb peamiselt eratarbimisel. Viimane kasvas möödunud aastal kolm korda kiiremini kui majanduskasv. “Palgatulu on eeldatust kiiremini kasvanud ja see on sisetarbimisele kaasa aidanud. Näeme, et heaolu ja sissetulek on kasvanud kolm korda kiiremini kui majanduskasv,” lisas ta.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben lisas, et mõnda aega kestnud hinnalangus on nüüdseks läbi saanud ja see mõjutab kindlasti ka tarbijate käitumist. Samas on näha, et majapidamiste säästud on viimastel aastatel suurenenud.

Pidur läheb peale

Kärbiti ka järgmise aasta kasvuootust. Kui seni arvati, et 2017. aasta majanduskasv tuleb 3%, siis nüüd langetati see 2,5% peale. Prognoos näeb ette, etjärgmisel aastal pidurdub ka palgakasv, kuigi selle kasv pole seni vaatamata majanduskasvu aeglustumisele oluliselt langenud.

Sester ütles, et kiire palgakasv on tulnud ettevõtete kasumite arvel ja kaua see jätkuda ei saa. Prognoosi järgi on järgmisel aastal palga kasv 5,5%, samas kui sel aastal on see olnud 6,7%. Aben lisas, et keskmise palga kasvu pidurdumises ei saa siiski täiesti kindel olla.
Kui viimastel aastatel on olnud deflatsioon, siis sel aastal on näha kerget, 0,2% suurust inflatsiooni. Sesteri sõnul võib inflatsioon järgmisel aastal tõusta 2,7%ni. Näiteks mõjutab seda nafta hind, mis on lõpuks oma kohta leidmas. Sesteri sõnul võib oodata, et lähiaastatel energia hind tõuseb.
Kui majanduskasvu langetati tublisti, siis riigieelarvega on lood Sesteri sõnul paremad, eelarve on praegu ülejäägis, mis on oodatust parem seis. Üks põhjus on maksude parem laekumine, teine investeeringute edasilükkamine.
“Ühelt poolt viib investeeringute edasilükkamine kulutusi edasi, kuid tegelikult peame rohkem investeerima. Siis on suurem võimalus, et investeeritav raha tuleks ka reaalmajandusse tagasi,” ütles minister.
Tõsi, eelarves on näha ka miinust, mis on vaja eelarve läbirääkimistel ära tasandada. Nimelt on Eesti kulutusi suurendanud Euroopa Liidu eesistumise aasta varasemaks tõstmine ja aasta keskel tehtud otsus suurendada liitlasvägede kohalolekut. “Liitlasvägede kohalolek on üks viiest suurest prioriteedist, mis puudutab meie julgeolekut,” ütles Sester.

Fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ütles, et juuli lõpu seisuga on eelarve tuntavas ülelaekumises. Augusti lõpus oli maksude ülelaekumine eelarves 27 miljonit eurot. Miinuses on vaid sotsiaalkindlustusfondid, mis tuleneb haigekassa eelarve miinusest. Ülejäägis olid juulis ka kohalikud omavalitsused, kuid seda põhjusel, et nende investeerimisaktiivsus on olnud tuntavalt madalam sellest, mis nad eelarvetes ette nägid. Seetõttu jäävad ka valitsussektori investeeringud kokkuvõttes madalamaks.

Aktsiisidega kahetine seis

Aktsiise on sel aastal laekunud küll vähem kui mullu, kuid Kirsipuu ütles, et rahandusministeerium arvestas prognoosides piirikaubanduse ja tarbimise vähenemisega, mistõttu on kokkuvõttes aktsiisilaekumine olnud oodatust parem. See tähendab, et edaspidi kütuse- ja õlleaktsiisi prognoosi hoopis tõstetakse. Kange alkoholi aktsiisi laekumine tõenäoliselt väheneb veelgi.
Käibemaksu on laekunud umbes 40 miljonit eurot vähem, kui eelarves oodati. Peamine põhjus on valitsussektori investeeringute vähenemine.

 

Prognoos

Valitsus tõmbas kasvuootust alla

protsentides              2015   2016   2017   2018   2019   2020
SKP reaalkasv             1,4      1,3       2,5       3         2,8       2,7
tarbijahinnaindeks  -0,5      0,2      2,7        2,7     2,6       2,6
tööpuudus                    6,2      6,2      7,2        8,4     9,3       9,4
palga kasv                     6         6,7       5,5       5,5      5,3       5

ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM