Äripäev: Maksukoormus liigub rekordi poole. Konkurentsivõime väheneb

07.12.2015Meediakajastus

Maksulaekumised on tänavu kasvanud üle kahe korra kiiremini kui SKP ja ühtlasi on maksulaekumiste kasv edestanud SKP kasvu vankumatult juba alates 2012. aastast.

Viimati kasvas SKP maksulaekumistest kiiremini 2011. aastal. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värskes ülevaates liikmesriikide maksutrendide kohta nimetatakse Eestit riikide hulgas, kus maksukoormuse tõus oli eelnenud aastaga võrreldes üks suuremaid.

“Alates 2014. aastast on Eesti maksukoormus ehk laekunud maksude suhe SKPsse selgelt kasvanud. Samas ei ole nendel aastatel jõulisi maksumäärade tõuse toimunud, pigem vastupidi,” selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben rahandusministeeriumi blogis. Tööjõu maksumäärad langesid tänavu oluliselt. Aktsiisitõusud on tõesti mõnevõrra kergitanud tarbimise maksukoormust, kuid käibemaksu määrad on jäänud samaks.

Aben tõi välja kaks maksukoormuse kasvu põhjust. Esiteks muutub maksude tasumise kultuur. Teiseks muutub majanduse struktuur. Viimane tähendab, et palgatulu ja sisenõudluse põhine majanduskasv on maksurikkam kui ekspordipõhine. Nimelt on palgatuluja sisetarbimine viimastel aastatel kiiresti kasvanud, samas kui ekspordi kasv on aeglustunud.

Ettevõtjad: Eesti kaotab konkurentsieelist

See, et Eesti paistab OECD riikide võrdluses silma maksukoormuse kasvuga, kahandab ettevõtjate hinnangul siinse ettevõtluskeskkonna paindlikkust ja atraktiivsust. “Maksukoormuse kasv näitab, et Eesti on kaotamas oma paljukiidetud konkurentsieelist paindliku ja ettevõtjasõbraliku sihtriigina,” märkis ASi Liviko juhatuse liige Janek Kalvi. Ta lisas, et Eesti on mitmete raportite järgi kaotanud konkurentsivõimet ja atraktiivsust.

Kalvi sõnul on üks mure Eesti majanduskasv, mis on praegu praktiliselt olematu, erinevalt Lätistja Leedust ning teistest riikidest. Ta tõi näitena Soome, kus mõeldakse hästi pingsalt, kuidas soodustada majanduskasvu ning ettevõtlust. “Meil räägitakse sellest palju, on loosungid, aga kui analüüsida tegusid ja tegevusi, siis tegelikult ettevõtjate poolt ei ole küll näha, et ettevõtluskliima oleks muutunud atraktiivsemaks,” nentis Kalvi.

Kalvi sõnul pole valitsusel selget plaani ega häid ideid. “Selgelt paistab välja, et puudub tugev, jõuline ja üheselt arusaadav plaan, kuidas Eesti peaks säilitama oma konkurentsivõimet,” märkis ta.

Kui ümberringi käib armutu võitlus mitte ainult ettevõtete, vaid ka riikide vahel, siis Eesti torkab selles seltskonnas Kalvi sõnul kahjuks silma negatiivselt, sest ei soodustata ettevõtlust olukorras, kus välisturgja -kaubandus on jahenenud.

Kütusesektor hädas maksupetturitega. Alexela Oili juhatuse liikme Ain Kuusiku sõnul on kütuseäris tegutsevad ettevõtjad Eesti suurimad maksumaksjad, mistõttu julgeb ta väita, et pole teist ärisektorit, kus maksud – eeskätt nende kogumise efektiivsus ja maksude suurus – oleks ärile niivõrd suure mõjuga. “Seetõttu on ääretult raske vaadata pealt olukorda, kus avalikkus ja riik jagavad pea igal nädalal tähelepanu küsimustele, kuidas koguda paremini makse väikeettevõtjatelt jne, ent kütusesektor jäetakse tähelepanuta,” märkis Kuusik. “On fakt, et valdkonna suurimad maksumaksjad – nagu Alexela, Neste ja Statoil – viitavad järjepidevalt kütuseturu konkurentsiolukorra halvenemisele,” sõnas ta.

Värskeim näide antud asjaolust on tema sõnul laiemalt leviv olukord, kus ebaausad ettevõtted müüvad diislikütuse sildi all tumedat kütteõli, mis justkui tagab kliendile sama kütuse, ent seejuures jäetakse tasumata diislikütuse aktsiis ning riigil ja kliendil puudub igasugune ülevaade, mis kvaliteediga solki parasjagu ära põletatakse. “Samal ajal aga langevad ausate ettevõtjate müügimahud ja riigile laekuv maksutulu. Nõnda kaotatud maksutulu ei kompenseeri ükski uus plaan efektiivsemaks maksukogumiseks või -tõusuks,” nentis Kuusik.

Kuusiku sõnul on ausad ettevõtjad aastaid kandnud keskmisest suuremat maksukoormust. “Müüt Eesti madala maksukoormuse konkurentsivõimest riikide võrdluses on seega püsinud vaid tänu halvale maksukogumisele ehk ebaausatele ettevõtjatele,” sõnas ta.

Kuusik loodab, et riik annab maksuametile paremad töövahendid, et ka kütusesektori mure maksupettuste pärast laheneks. “Antud asjaolu tähtsust tõstab taas 2016. aasta, mil kogu elanikkonda tabab kütuseaktsiisi tõus,” märkis ta.

Hotelliäri maksulaekumine kasvas. Hotellinduses tegev Verni Loodmaa on maksuameti tööga rahul. “Maksuamet on teinud kahtluseta head tööd,” märkis Tartu hotellide London ja Pallas juhatuse esimees, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidujuhatuse liige Loodmaa.

Sel aastal on majutus- ja toitlustussektoris maksulaekumine oluliselt paranenud. Esimese üheksa kuuga on laekunud riigimakse paremini 13 miljoni euro võrra, mis on Loodmaa sõnul väga märkimisväärne summa. “See tähendab seda, et tööstusharu maksukuulekus on oluliselt paranenud,” tõdes ta.

“Mis aga teeb meid tõsiselt murelikuks, on maksukoormuse kasv. Valitsus ja riigikogu on otsustanud, et käibemaks majutusteenusele suureneb 2017. aastast üle 50% ehk 9%-lt 14%-le,” nentis Loodmaa. Ta lisas, et kindlasti mõjub see valdkonna konkurentsivõimele väga pärssivalt. “Oleks arukas, kui valitsus ja riigikogu vaataksid oma otsuse ümber,” märkis ta.

Loodmaa lisas, et maksuameti meetmed – nii 1000 euroste arvete deklareerimine kui ka töötajate registreerimine – on maksulaekumisele mõjunud positiivselt, samuti on üldine ettevõtluskultuur paranenud. “Inimestele tegelikult meeldib olla maksukuulekas,” märkis hotellinduse tippjuht.

Kalvi märkis, et maksuamet teeb seda, mida seadus ette näeb, aga meetodid ning nende jõulisus on olnud tihti küsitavad. “Mind kodanikuna hakkab järjest rohkem häirima see mentaliteet, mis Eestis maad võtmas on: kõike reguleeritakse, kõike piiratakse, kõike keelatakse, kõike maksustatakse,” ütles Kalvi. Eesti muutub tema sõnul väiksest paindlikust riigist selliseks, et kõike tuleb kontrollida ja piirata.

Helm: põhilise töö on teinud ikkagi ettevõtjad

Maksu- ja tolliamet on maksud suuremas mahus kokku kogunud, kuid põhilise töö on teinud ikkagi ettevõtjad, kes on makse tasunud, tunnustas maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.

“See annab tunnistust sellest, et viimaste aastate muudatused maksukorralduses on kandnud vilja ning ausad ettevõtjad on varimajanduse arvel saanud oma lisandväärtust kasvatada. Kui kasvab lisandväärtus, laekub ka makse,” märkis Helm.

Maksuamet mõõdab oma töös eelkõige seda osa, mis jääb potentsiaalselt laekumata. “Kui mullu langes kogumata jäänud maksude osakaal 10,1 protsendilt 7,5 protsendile ja tänavu kahaneb eeldatavalt veelgi, siis on selge, et samas tempos maksuauk järgmistel aastatel enam ei kahane,” märkis Helm. “Meie jaoks on edaspidi oluline teha teenused niivõrd lihtsaks, et maksude tasumine oleks võimalikult mugav.”

Peamine mõju maksukoormuse kasvule on tema hinnangul tulnud nn 1000euroste arvete süsteemist, töötamise registrist ning kütuse valdkonna tõhusamast kontrollist, Lisaks järjepidev töö salakaubaga võitlemisel, “Eelmise aasta andmed näitavad, et maksuauk kahanes ca 100 miljoni euro võrra -see on ühe aastaga otseselt varimajandusest tagasivõidetud raha,” rääkis Helm, “Meie hinnangul oli mullu maksuaugu osakaal laekunud maksudest viimase seitsme aasta väikseim ehk 7,5 protsenti.”

Ta lisas, et arvestades, et käibedeklaratsiooni muudatuste mõju langeb põhiosas tänavusse aastasse, võib eeldada maksuaugu kahanemist ka sel aastal.
Tulevikus plaanib maksuamet maksulaekumist veelgi kasvatada, “Järgmine suurem muudatus seisab ees maksude tasumisega seotud asjaajamise lihtsustamisega,” sõnas Helm. “Oleme alustanud uue e-maksuameti ja e-tolli arendamist, mis muudab suhtluse maksu- ja tolliametiga veelgi efektiivsemaks.” Maksuameti eesmärk on teenuste lihtsustamise ja kaasajastamise käigus vähendada nendega suhtlemise vajadust selliselt, et tegevused oleksid automatiseeritud ja emaksuamet töötaks soovi korral n-ö taustal.

Kommentaar

Eesmärk vähendada tööjõumakse

SVEN SESTER
Rahandusminister

Valitsuse laiem poliitika on, et maksukoormus tervikuna on stabiilne ega kasva oluliselt.
See tähendab, et maksukoormus ei peaks oluliselt erinema praegusest. Kui maksud tänu maksu- ja tolliameti heale tööle ja pettuste vähenemisele paremini laekuvad ja laekumine on uuel tasemel stabiilne, siis saab ka kehtivaid maksumäärasid allapoole tuua. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on meie maksukoormus endiselt madalamate seas.

Valitsuse üldine eesmärk on vähendada töötamisega seotud makse ja selles suunas valitsus ka tegutseb. Järgmistel aastatel suurendame maksuvaba tulu ja langetame sotsiaalmaksu ning teeme madalat palka saavatele inimestele täiendava tagasimakse.

Eesti maksukoormus võiks olla 32-33%

AIVAR SÕERD
riigikogu rahanduskomisjoni liige

Kõigepealt seda, et põhiline osa maksutuludest laekub ilma igasuguse maksuameti sekkumiseta. Teiseks, on positiivne, et varimajandus on Eestis taandumas.

Aga ärge unustage ka seda, et selle aasta maksukoormuse näitajat tõstab ka Swedbanki erakorraliselt dividendilt laekuv tulumaks. Skandinaavia päritolu kommertspangad, mis on koduturgudel aastaid maksnud heldelt dividende, on asunud viimaks dividende maksma ka oma Eesti tütarettevõtete kaudu.

Eesti maksukoormus oli mullu 32,9 protsenti, aasta varem oli see 31,5 protsenti, prognoosi järgi kasvab see järgmisel aastal 33,4 protsendini. Eestile sobiv maksukoormus võiks olla 32-33 protsenti SKP suhtes.

Tasub teada

Reformierakond on maksukoormust kergitanud

Meenutagem, et pärast tänavusi riigikogu valimisi alanud nelja erakonna koalitsioonikõnelustelt heideti üpris kiiresti välja Vabaerakond. Reformierakonna esindajad põhjendasid Vabaerakonnaga kõneluste lõpetamist viimase sooviga tõsta makse. Samas, kui vaadata, kuidas on aastate jooksul muutunud Eestis maksukoormus, siis ilmneb, et pärast Andrus Ansipi peaministriks saamist on maksukoormus Eestis pigem kerkinud. Seda vaatamata tõigale, et Reformierakond on end reklaaminud maksude alandajana. Pigem on maksukoormus alanenud, kui peaministritoolil on istunud praeguse IRLi eelkäijad ehk Isamaaliit ja Res Publica, näitas Äripäeva kevadine graafiline lugu. Reformierakond on paistnud silma sellega, et valimistel lubatud maksualandamised tehakse küll järgmisteks valimisteks sammsammult ära, kuid samas vähendatakse maksulangetuse mõju teisi maksumäärasid kergitades.

Võrdlus

Eesti maksukoormuse osakaal SKPst läheneb 2009. ja 2010. aasta tippmarkidele
Majanduskasv jääb maksulaekumisele alla

ALLIKAS EUROSTAT JA RAHANDUSMINISTEERIUM