Äripäev: Maksumuudatuste asjus püsib kartlik vaikus. Kolm ideed ja oponentide hinnangud

28.02.2016Meediakajastus

Advokaadibüroo Raidla Ellex nõunik Tõnis Vahesaar tegi kolm maksuettepanekut, mida ettevõtjad kommenteerida ei taha ning mida ministrid avasüli vastu ei võta.

“Uued arvamused või teisiti mõtlemine saavad sageli ootamatu halvakspanu osaliseks või teravad ja emotsionaalsed vastulaused,” ütles varem rahvusvahelise maksukonsultandina töötanud Vahesaar enne seda, kui Äripäev ettevõtjate, poliitikute ja maksuekspertide arvamusi küsis.

Vahesaar on arutlenud Eesti tulumaksusüsteemi üle Leedu kolleegidega ning Soome ja Hollandi maksuprofessoritega, samuti teinud lähemat tutvust Luksemburgi poliitikute mõtetega. “Eestis me ei arutle, milline maksupakett meile sobib või kas ja kuidas võiks maksusüsteem hõlmata solidaarsuselemente. Seevastu üksikute maksumuudatuste või -mõtete kommenteerijaid on meil palju,” tõdes Vahesaar ja lisas, et ettevõtte tulumaksusüsteemi arutelus on viimaste vali-mistsüklite ajal püsinud kartlik vaikus.

Vahesaar mõtles välja kolm maksualast ideed, millesse panustas ka büroo vanem-partner Jüri Raidla, kes keskendus haldusreformile.

Äripäev küsis ettepanekutele kommentaari ka ettevõtjatelt, kuid keegi ei soovinud vastata, tuues põhjuseks, et teemasse tuleks enne põhjalikumalt süveneda.

1. Tulumaksusüsteem valikuliseks
Ettevõtete tulumaksusüsteemi võiks teha valikuliseks, pakkus Vahesaar esimesena välja. Peale praegu kehtiva edasilükatud tulumaksukohustusega süsteemi saaks ettevõtja valida klassikalise tulumaksusüsteemi.

Sel juhul maksustatakse ettevõtte kasum igal aastal, kuid väiksema tulumaksumääraga, olenemata sellest, kas ettevõtja jaotab kasumit. Ettevõtja otsustaks, kas maksta 14% tulumaksu teenitud kasumilt igal aastal või 20% hetkel, mil omanik soovib kasumit välja võtta.

“Võidaksid ettevõtjad, kes on aastatega ettevõtte üles ehitanud ning kasumlikuks muutnud. Piltlikult öeldes võiks see muuta atraktiivsemaks mitte varanduse järjepideva kogumise, vaid raha ringlusse toomise, samuti annaks panuse tarbimise kasvu,” lausus Vahesaar. “Maksumaksja võidaks kaudselt ka seetõttu, et riik saaks mõne aja möödudes prognoosida täpsemalt ettevõtte tulumaksu laekumist ja poliitikud ehk paremini kokkuleppele valitsusprogrammi moodustamisel.”

Mida arvavad oponendid?
Rahandusminister Sven Sesterile pole Vahesaare idee uus. Kahe süsteemi paralleelne kasutamine oleks tema hinnangul kulukas ja paneks riigile topeltkoormuse.

Alternatiivina võiks kaaluda madalama maksumäära kehtestamist tihti kasumit jaotavatele ettevõtetele. “Kasumi regulaarne jaotamine oleks Eestis väiksema maksukoormusega, säilitades samal ajal meie praeguse süsteemi kõige atraktiivsema omaduse – maksuvabastuse jaotamata kasumile,” ütles Sester.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri meelest oleks aga raske prognoosida riigieelarve laekumisi, samuti suurendaks muudatus kulutusi konsultatsioonifirmadele ja advokaadibüroodele, kelle abi firmad valikute tegemiseks küsiksid. Soositud oleksid jõukamad ettevõtted. “Seetõttu oleks häiritud vaba konkurents ning ilmselt tekiks väga palju juriidilisi probleeme,” rääkis Oviir, kuid tõdes, et rahvusvahelises konkurentsis võiks uuendus mõnele ettevõttele kasuks tulla.

Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis ütles, et soovi korral võib kogu teenitud kasumi deklareerida väljamakstud dividendiks ja kas raha tagasi laenata või vormistada kapitali sissemakseks. “Filiaalide puhul seda isegi tehakse, mis sõltub peakontori riigi maksureeglitest,” ütles ta.

2. Astmeline tulumaksu miinimum
“Miks mitte sarnaselt Leeduga võtta kasutusele astmeline tulumaksuvaba miinimum?” küsis Vahesaar ja rääkis, et kui viimase 15 aastaga ei ole domineerivamad arvamusgrupid pidanud mõistlikuks astmelise tulumaksu kehtestamist, siis astmeliseks tulumaksuvabaks miinimumiks on aeg küps.

Sel juhul oleks Eestis kahekordset keskmist palka teeniva inimese tulumaksuvaba miinimum 50% väiksem – umbes 20 eurot. Muudatus poleks Vahesaare sõnul olemuslikult võrdsustatav astmelise tulumaksuga. “See ei koorma kõrgema palgatuluga inimest maksumäärade astmelisuse kaudu, vaid selle mõte on tagada toimetulek väiksema tulu teenijale.”

Mida arvavad oponendid?
Oviiri hinnangul on tänavu kehtima hakanud madalapalgaliste maksutagastusel sama eesmärk. Sven Sester nõustub Oviiriga.
Lasse Lehis ütles, et see plaan oli IRLi valimisprogrammis ega saanud piisavalt valijate toetust. “Iga kõrgepalgaline võib ise maksuvabast tulust loobuda, jättes tööandjale esitamata maksuvaba tulu arvestamise avalduse ja mitte esitada tuludeklaratsiooni. Või siis saada ainult dividende ja erisoodustusi, sel juhul maksuvaba tulu ei kehtigi,” ütles ta ja märkis, et mõlemat ettepanekut võib autor vabalt enda ja oma ettevõtete peal proovida.

3. KOVide rahastamine
Kolmas ettepanek käib kohalike omavalitsuste kohta. Vahesaare sõnul võiks mõelda, kuidas saaksid omavalitsused tulubaasi kasvatada kohalike maksudeta.

“Miks ei võiks Anija vallas töötava isiku sotsiaalmaksust osa laekuda omavalitsusele, kui isik just selles haldusüksuses loob väärtust, või osa ettevõtte tulumaksust, kus ettevõtte töötajad tööd teevad,” pakkus Vahesaar, kelle meelest kasvaks nii KOVide soov ettevõtlust soodustada ja väheneks korruptsioonioht. Vastuargument, et valemipõhine maksutulu jaotus vaid süvendaks ääremaastumist, on Vahesaare arvates paljasõnaline.

Mida arvavad oponendid?
“KOVid meelitavad elanikke oma registrisse ja vajadusel moosivad ka tööandjaid, et kui nende töötajad registreerivad “õige” elukoha, siis kulgevad ka tööandja detailplaneeringud ja nii edasi ladusamalt,” kommenteeris Lasse Lehis ettepanekut.

Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul soovitatakse vältida ettevõtte tulumaksu eraldamist KOVidele, sest see on omavalitsustel väga erinev. Ka Liisa Oviir rõhutas, et paremas olukorras oleksid siis rikkamad piirkonnad, nagu Tallinn ja Tartu.

Lehis ütles, et ta kommenteeriks hea meelega ettepanekuid, mis on läbi mõeldud, läbi arvutatud ja selgelt sõnastatud. “Tegelikult on kõik need ettepanekud praktikas ka praegu realiseeritavad,” lausus ta.

Kommentaar

Hea lahendus tuleks kiiremas korras ellu viia

PRIIT RAUDSEPP

Glikman Alvin & Partnerite vandeadvokaat

On väga meeldiv näha maksusüsteemi arendamise diskussiooni. Arvestades märkimisväärseid maksuarenguid lõunanaabrite juures, on selline arutelu hädavajalik. Seejuures ei saa piirduda aruteluga, vaid head mõtted tuleb ka kiirelt realiseerida.

Esimesel ideel on jumet. See võimaldab jätta alles senise unikaalse äriühingu tulumaksusüsteemi ja samas tekib võimalus kasutada traditsioonilist süsteemi. Kindlasti tekiks üleminekuga väga palju probleemkohti.

Samuti peab arvestama, et kahe süsteemi kehtivuse korral eeldab iga seadusemuudatus kahekordset vaeva – muudatuse peab tegema mõlemasse maksusüsteemi. Samas ei tohiks nende detailide tõttu ideed kohe maha kanda.

Idee edasiarendamisel on oluline, et ei kaotataks senist unikaalset äriühingu tulumaksusüsteemi. Sellega kaotaks Eesti eelise välisinvestorite silmis, muutuks halliks massiks ning peaks ühinema võistlusega, kes suudab kehtestada madalama maksumäära.

Kolmanda ettepanekuna esitatud muudatus on aktuaalne olnud pikemat aega. Seega on ettepaneku arutelu vajalik. Ideel on jumet, et vältida olukorda, kus elanikud liiguvad vaid mõnda suuremasse linna.

Tsitaat

Lasse Lehis:

Iga kõrgepalgaline võib ise maksuvabast tulust loobuda, jättes tööandjale esitamata maksuvaba tulu arvestamise avalduse.
Maksumaksjate liidu tegevjuht ütles, et kõik ettepanekud on juba praegu rakendatavad.
Number

70 ettepanekut Eesti konkurentsivõime parandamiseks tegi hiljuti justiitsministeeriumi õigusloome nõukogu. Eriti oluline on nõukogu hinnangul alandada tööjõumakse, kehtestada sotsiaalmaksule lagi ja luua omavalitsustele paremad mak-suvõimalused ettevõtluse soodustamiseks.