Äripäev: Mida teeb tasuta ühistransport doteeritud Elroniga?

10.05.2018Meediakajastus

Tasuta maakondlik bussiliiklus hakkaks maakohtades lisaks eravedajatele konkureerima ka riigi enda doteeritavate Elroni rongidega, leiavad kriitikud.
“Harju ühistranspordikeskus koos kohalike omavalitsuste liiduga on juba pöördunud minister Kadri Simsoni poole, et kui suuname avaliku raha maakonnas tasuta bussiliiklusesse, siis hakkab riik konkureerima enda doteeritavate rongidega,” rääkis riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) Äripäeva raadio saates “Poliitikute töölaud”. “Riik loob iseendale kunstlikult probleeme juurde,” kommenteeris ta majandus-ja taristuministri ideed, mille kohaselt võiks maakondlik bussiliiklus olla tasuta.
Keskerakondlasest majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare sõnul aga probleemi ei ole ning kõik seisab liinivõrgu efektiivsema korraldamise taga. “Paralleelselt raudteega pole mõtet jooksutada bussiliini, vaid bussidega võiks teha rongidele reisijate ettevedu,” pakkus ta tekkivale konkurentsiprobleemile lahendusi.
Seejuures ei välista bussi-ja rongiliiklus tema hinnangul üksteist ka samadel liinidel. “Isegi kui buss sõidab sama marsruuti, on sõiduajad erinevad – inimesed on valmis kiirema ühenduse ning suurema mugavuse eest maksma,” selgitas Savisaar.

Doteeritud vs. eratransport

Äripäeva küsimuse peale, kas dubleerimise vältimiseks tuleks eelistada riigi doteeritavat transporti kohtades, kus erasektor saab iseseisvalt hakkama, vastas Savisaar, et bussiliinide hoidmine raudtee kõrval pole mõistlik.

“Bussilahendus on efektiivsem ja toimiv ainult seetõttu, et rongides pole piisavat mahtu rahvahulga vedamiseks, samuti liigub Viljandi-liinil buss rongist kiiremini,” märkis ta. “Eks selle kõigega tuleb tegeleda ning graafikuid sünkroonida nii, et bussid saaksid teha rongidele ettevedu.”
Sester aga Savisaarega ei nõustu. “Sa räägid praegu sellest, et olukorda tuleb muuta avaliku raha täiendava suunamisega, mitte vabas konkurentsis,” ütles ta Savisaarele. “Avalik raha peaks minema ainult sinna, kus on turutõrked, mitte sinna, kus tegelikult ei ole toimiva turu tingimustes vajadust maksumaksja raha kasutada,” selgitas Sester.
Majanduskomisjoni esimees lisas, et doteeritud transpordiga kaasneb pidev vajadus toetusi suurendada. “Näiteks praegu peame Elronile makstavaid summasid pidevalt suurendama, et pileti hind lõpptarbija jaoks liiga kõrgeks ei läheks,” märkis Sester.
Savisaare kinnitusel ei ole doteeritud reisijateveos aga midagi uudset. “See on igas riigis dotatsiooniga majandusharu,” nentis ta. “Pigem peaksime mõtlema sellele, kuidas Eesti kaubavedudega kompenseerida reisijate liiklemist,” leidis keskerakondlane.
Sesteri arvates on avalikku raha mõistlikult ja otstarbekalt võimalik suunata vaid siis, kui otsustamine on viidud maakondades elavatele inimestele võimalikult ligidale. “Kõige suurem pädevus oma liine efektiivselt korraldada on kohalikel inimestel ning juhtidel,” viitas ta sellele, et Simsoni hiljuti allkirjastatud pileti hindasid puudutav määrus seda praegu ei võimalda.

Otsustamine kohalikule tasandile

“Kohalik tasand saab alandada pileti hinna nullini ning sel juhul riik selle ka kompenseerib. Samas kui sõidu eest soovitakse jätkuvalt tasu küsida, siis muidu kompensatsiooniks kulunud raha nende kätte vabaks otsustamiseks ja liinivõrgu korraldamiseks ei anta,” rääkis Sester. “Sellist olukorda, et kui pileti hinda nulli ei langeta, siis raha ei saa, ei tohiks tekkida.”
Täpsemalt viitas endine rahandusminister sellele, et määrus ei võimalda kohalikel omavalitsustel riigilt saadavat raha kasutada ainult näiteks pensionäride ja kooliõpilaste tasuta transpordiks, selle kasutamisel tuleb tasuta sõit tagada kõigile. Kui aga sõitjagruppe eelistada, siis riigilt mingit kompensatsiooni ei järgne ning ka soodustust saavate gruppide eest tuleb kohalikul omavalitsusel ise tasuda.
“Kohalikule omavalitsusele peab jääma võimalus seda raha kasutada ka tasuta ühistranspordi kehtestamisest keeldumisel, näiteks pinkide parandamiseks bussipeatustes,” rõhutas Sester. Savisaare kinnitusel võimaldab ka praegune määrus piisaval määral otsustusõigust.
“Simsoni määruses on kõik võimalused olemas, võimalik on jätkata vana valemiga ning ka seejuures kuni 10% ulatuses liinivõrku uuendada,” sõnas Savisaar. “Samas peaksid kõik omavalitsused olema niivõrd võimekad, et keskustesse ootepaviljone rajada ja pinke parandada,” lisas ta.
Savisaare hinnangul ongi liinivõrgu korrastamine juba kohalikus pädevuses. “Kui tädi Maali ei saa Rakvere külje alt sobival ajal Rakverre, siis ma küsiks temalt, kas ta on selle murega kohaliku omavalitsuse poole pöördunud,” märkis Savisaar.
Liinivõrgu tihendamise juures näeb Savisaar aga ka probleeme. “Kui algselt kasutatakse tasuta sõiduks mõeldud raha liinivõrgu arendamiseks ning see kasvab suureks ja mugavaks, siis tahetakse lõpuks ikka tasuta transporti, kuid siis enam raha pole,” põhjendas Savisaar seda, miks minister oma määrusega ennekõike tasuta transpordile rõhub.

KUULA

Äripäeva raadio 92,4

“Poliitikute töölaud: kas riigiabi suretab eratranspordi välja?” oli eetris 10. mail.

raadio.aripaev.ee