Äripäev: Millest te räägite, härrased Reinsalu ja Sester?

17.03.2016Meediakajastus

IVAR VESKIOJA
lOffice Grupi partner

Sven Sesteri ja Urmas Reinsalu viimaste kuude avaldusi lugedes võib ainult peast kinni hoida. Valitsuses heaks kiidetud e-residentsuse kontseptsioonis polnud juttu sellest, et eresidendi ettevõtte juhatus peab Eestis asuma.

Kas on võimalik, et näeme ministreid peatselt tunnistamas, et nad ei saanud alguses aru, milles e-residentsus seisneb ja kus asuvad Eesti eresidendid füüsiliselt? Tuletan meelde, et koalitsioonilepingus on sees e-residentsuse programm ja valitsus andis justiitsministeeriumile ülesande juhatuse asukoha teema lahendada, seda osana

17. juulil 2015 kabineti nõupidamisel kinnitatud e-residentsuse tegevuskavast. Valitsus andis juba 2014 novembris justiitsministeeriumile ülesande esitada hiljemalt 1. maiks 2015 valitsusele õigusaktide muudatuste eelnõud, mis kõrvaldavad peamised takistused äriühingute loomisel e-residentide poolt. Reinsalu allkirjaga eelnõu väljatöötamiskavatsus 2015. aasta sügisel ka valmis, eelnõu nägi ette juhatuse asukohanõude kaotamist tsiviilseadustiku üldosa seaduses.

Jälgides Sesteri ja Reinsalu väljaütlemisi avalikkuse ees, rullub lahti segapuder, kus eri elukogemusega inimesed kasutavad läbisegi mõisteid ja väiteid, mis on kohati naeruväärsed. Kasutatakse eri lõike õigusteooriast oma arvamuste põhjendamiseks, sulgedes silmad reaalsuse ees.

Toome selguse majja.
1. Juhatuse asukohanõue de facto ei kehti. Äriregistris on 2016 jaanuari seisuga üle 16 000 välismaalt juhitud ettevõtte ning neid lisandub iga päev. Mida tublimat tööd teevad e-residentsuse tiim ja Eesti välisesindajad, seda rohkem neid lisandub. IRLi ministrite taganemine valitsuses tehtud kokkulepetest jätab vastuseta küsimuse, kuidas siis sanktsioneerida lubamatut välismaalt juhtimist või kuidas tohib juhtida Eesti pinnalt äriühingut.

2. Juhatuse asukohanõue on de jure säilinud ainult ühes seadusesättes. Kõikidest Eesti seadustest on eresidendist ettevõtja ja juhatuse liikme teel de jure vaid üks iganenud seadusesäte tsiviilseadustiku üldosa seaduses. See on vastuolus tänase õiguspraktikaga. Euroopa Majanduspiirkonna välistel isikutel on vajadus määrata residendist kontaktisik, mis on levinud praktika ka Skandinaavias. Ettevõtte juhatuse riigi territooriumil asumise nõuet pole mina veel Euroopas äri tehes kohanud. Üsna ootamatu tagurpidikäik oleks see globaliseeruvas maailmas.

3. Välisriigi residendi juhatuses olemine ei ole seostatav rahapesuga. Rahapesuks Eestis on vajalik Eestis tegutseva kommertspanga tahtlik või tahtmatu osalus. Juhatuse asukohanõude rahapesuga sidumine on eksitav. Lõplik vastutus on alati pangal, kes rahapesu võimaldamises osaleb. Juhatuse asukohanõude kaotamisel ei muutu panganduses midagi, kuni pangad ise ei ole nõus ebausaldusväärseid välisriigi residente teenindama. Pankade tõrksuse korral kontode avamisel on Stripe ja Paypal valmis teenindama Eestis registreeritud äriühinguid. E-residendid eeldavad, et riigi toega e-residentsuse programmis on neil võimalik avada Eestis pangakonto. Pettunuid on palju ning Stripe’i Atlase projektiga konkureerimiseks on vaja kontode avamiseks uuendusmeelseid teenusepakkujaid nagu Monese ja Holvi.

4. Offshore-riigiks kujunemine eeldab maksusüsteemi muutmist. Offshore’i termin on seotud madala maksumäära ja mitteresidentide teenindamisega. Eestis ei ole madalaid maksumäärasid ei dividendile ega ka muudele tululiikidele. Sellele viitamine viitab asjatundmatusele.

5. Suurimad offshore-riigid maailmas on USA ja Suurbritannia. Sama loogika järgi, mida ministrid ja ametnikud serveerivad, tuleb lugeda need riigid offshore-territooriumideks. Seal teenindatakse riigiga nõrgalt seotud mitteresidente, kellele meeldib asukohapiirangute puudumine ja teatud maksueelised. Nende riikide krediidireiting pole sellest kannatanud. Suurbritannias on lubatud ka välisriigi äriühingul olla juhatuse liige juriidilise isikuna. Kujutage ette olukorda, kus Suurbritannia teataks potentsiaalikale Eesti start-up-ettevõtjale, et Londonisse kolimiseni te juhatuses olla ei saa. Sellise rumaluse peale peaks keegi oma ameti kaotama.

Lahendus peitub ühes lauses. Palun justiitsministeeriumi kiiresti valdkonnas kompetentsed inimesed kokku kutsuda küsimuse lahendamiseks. Tegemist on kogu Eesti huvides algatatud projektiga, üheksa kuud on paigal tammutud ühe seaduse lause ümber.

Lahenduseks on järgmine sõnastus: juriidilise isiku asukoht on tema põhikirjas sätestatud asukoht Eesti Vabariigis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.