Äripäev: Muudatused autode maksustamise eelnõudes ei rahulda huvigruppe. Arvud on samad

28.11.2013Meediakajastus

Ettevõtlusorganisatsioonidele ja ministeeriumidele muudetud kujul saadetud autode maksustamise eelnõudes pole tehtud sisulisi muudatusi, mis selgitaks probleemi. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ei usu, et rahandusminister Jürgen Ligi surub autode maksumuudatusi puudutavad eelnõud sel aastal läbi, kui neile pole fraktsioonide toetust.

“Kindlasti on eelnõudele põhjalikumaid selgitusi juurde kirjutatud, kuid põhiline – milles on probleemja kuidas tekkis see sisuliselt üleöö -, on ikka selgusetu,” märkis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Nõutu oli ka maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, kelle hinnangul on muudatused minimaalsed ning arvutused täpselt samad nagu varem.

Palts tõi välja, et olulisema muudatusena ei soovita tulumaksuseaduses enam muuta algselt kavas olnud mahus regulatsiooni, mis puudutab tööandja sõiduauto kasutamist ja töötaja auto töösõitudeks kasutamist. Käibemaksuseaduse muudatused on Paltsi sõnul pigem detailides, sisuliselt on kõik suuresti sama. Kirja on nüüd saanud ka mõni rakendussäte.

Muudatuste mõju kaheldav. Paltsi sõnul oli kaubanduskoja peamine soov teha selgeks, mis on see probleem, miks on vaja kiirustades selliseid muudatusi teha. “Iseenesest soov leida eelarvesse lisatulu on mõistetav, kuid meil on tõsised kahtlused, kas need muudatused aitavad kaasa soovitud mahus ega mõju negatiivselt kogu praegusele ausale ettevõtjaskonnale,” ütles ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd ütles eile ERRi uudisteportaalile, et muudetud eelnõud on ettevõtjatele soodsamad, kuid enne seisukoha kujundamist tuleks ka nende endi arvamus ära kuulata. Sõerd märkis, et uuendatud eelnõus on rohkem paindlikkust selles osas, mis puudutab isikliku sõiduki töösõitudeks kasutamist ja vastupidi. Käibemaksu regulatsioonis suuri sisulisi muudatusi pole.

Rahandusministeerium teatas Äripäevale, et tegemist on kompromissettepanekuga. “Oleme täiendanud käibemaksueelnõu seletuskirja, mõjuanalüüs on põhjalikum, juures on näited teiste riikide kohta, samuti võrdlus eraauto ja ettevõtluses kasutatava auto maksukoormuse kohta. Kooskõlastame ministeeriumidega, arutame veel kord huvigruppidega läbi,” seisis ministeeriumi vastuses.

Lehis: arutamissoovi ei paista. Lehis oli ministeeriumi retoorikast nördinud, sest üleeile avaldatud pressiteatest ei kuma mingisugust soovi millegi arutamiseks või et arutamine võiks muudatusi kaasa tuua. “Seal on väga selgelt öeldud, et meil on eelarves raha planeeritud ja meid ei huvitaja kui te nüüd arvate, et me peame seda eelnõu enne kooskõlastama, hea küll, me siis kooskõlastame, aga see on ka kõik,” tõlgendas Lehis.

“Me siin eile isegi arutasime, kas meil on üldse mõtet midagi vastata, aga jäi nii, et kui viisakalt küsitakse, siis me viisakalt vastame ka,” ütles ta.

Lehise sõnul on rahanduskomisjoni istungile kaasatud organisatsioonidel kavas esitada ministeeriumile ühine arvamus, sest ta ei uskunud, et keegi neist uue versiooniga päri oleks. “Ma ei näe väga põhjust, miks me nüüd järsku peaksime hirmsasti poolt olema või plaksutama. Vastuväited on ikka samad, tuleb lihtsalt uuesti üle käia ja natuke läbi töötada. Sellist võimalust ma küll ei kujuta ette, et keegi nendest organisatsioonidest, kes varem vastu olid, järsku selle eelnõuga nõustuks,” rääkis Lehis.

Kuigi lõplikus tekstis, mis ministeeriumile saadetakse, ei ole veel kokku lepitud, pooldavad organisatsioonid, et autode maksudes säiliks senine kord, kus sõidupäevikute alusel maksustatakse autode isiklik kasutus. Lehise sõnul võiks säilida ka maksuameti kontroll: “Kui hakkama ei saa, siis ärgu kontrolligu ja ärgu õiendagu.”

Käibemaksu deklaratsioonilisale on aga organisatsioonidel pakkuda alternatiive, mis aitaksid maksupettustega võidelda. Millised täpsemalt, selgub ühiste arutelude käigus, märkis Lehis.

Ei ole vaja kiirustada. Palts oli nõus sõiduautode kasutamise ja maksustamise üle arutama, kuid seda tuleks teha oluliselt laiemalt ning mitte kiirustades. “Meie võiksime arutada sisukalt, mis on meie tee ja kas see peab erinema praegusest. Seda ei saa teha nii, et eile tuli mõte ja täna teeme seaduse,” lausus ta. Palts tõi välja, et ühe eesmärgina ei tohi silmist lasta, et ettevõtluskeskkond oleks ka edaspidi ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiv.

Rahanduskomisjon arutab uut eelnõu terve järgmise nädala jooksul. Istungid toimuvad esmaspäeval, teisipäeval ja ka neljapäeval. Rahandusministeerium on huvigruppidelt küsinud arvamust 9. detsembriks.

Sester ei usu, et eelnõu tänavu läbi läheb
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ei usu, et rahandusminister Jürgen Ligi surub autode maksumuudatusi puudutavad eelnõud sel aastal läbi, kui neile pole fraktsioonide toetust.

“Ükski minister ei saa töötada väljapool sünergilist kooslust. Iga eelnõu läbiminekuks on vaja enamushääli ja see on loomulik, et valitsus algatab üldjuhul eelnõud, millega ta on veendunud, et neil on enamushääled taga,” rääkis ta.

“Võib-ollajõutakse alles kevadel ühele poole. Aga mulle tundus, et nad tahavad kiiremini sellega valmis saada,” lausus IRLi kuuluv Sester.

Tavapäratu olukord. Uusi eelnõusid ta näinud ei ole, kuid avaldas lootust, et rahandusministeerium on oma tööd põhjalikumalt teinud. Samuti ei osanud ta ennustada, millal eelnõud rahanduskomisjonijõuavad, märkides vaid, et see sõltub ministeeriumist.

Sester ütles autode maksumuudatusi kommenteerides, et olukord, kus eelnõu täies ulatuses valitsusele tagasi saadetakse, pole tavapärane ja näitab selle puudulikkust.

“See ei ole igapäevane olukord, aga tundus, et see oli ainuvõimalik otsus. Seda enam, et selle vastu olid selgelt koalitsiooni fraktsioonid, kes on üldjuhul valitsusega ühte meelt,” märkis rahanduskomisjoni esimees.

Ta tõi välja, et eelnõu võeti menetlusest peamiselt kahel põhjusel. Esmalt liigse rutakuse pärast, mida ei eiranud ka minister, ja sellest tulenes ka teine põhjus – olematu dialoog huvigruppidega.

“Need tulid selgelt välja parlamentaarsel kuulamisel, kus küsimusi oli rohkem kui vastuseid. Iga eelnõu puhul on selge ega ole midagi imelikku, kuijäävad püsima mingisugused eriarvamused, aga arvamused peavad olema argumenteeritud ja põhinema analüüsidel. Probleem oli aga selles, et analüüse ei olnud taga,” selgitas Sester.

Ta oli nõus, et maksuaugu probleemiga tuleb tegeleda, kuid see peab olema selgelt argumenteeritud ja läbi arutatud enne riigikokku jõudmist.

Olulisemad muudatused
Rahandusministeeriumi tehtud olulisemad muudatused käibemaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõudes:

välja võeti ettepanek, mis puudutas tööandja sõiduauto kasutamist isiklikuks otstarbeks. Ettepanek oli, et kui erasõite tehakse, siis tuleb maksta 256 eurolt tulu- ja sotsiaalmaksu. See on fikseeritud summa, erasõite võib teha nii palju kui tahad ja maksuametile midagi tõendama ei pea, seega oleks vähenenud halduskoormus. kehtima jääb praegune kord, kus tööandjal on õigus tasuda vähem, kui töötaja peab arvestust ehk sõidupäevikut. Sel juhul tasutakse sõiduauto tegeliku kasutamise eest erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu kas 0,2 või 0,3 eurot kilomeetri kohta, olenevalt sõiduauto vanusest ja mootori võimsusest. tõsteti töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvabastuse piirmäära 256-lt 300 eurole.

ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM