Äripäev: “Pange ettevõtjad riiki reformima!”

23.11.2016Meediakajastus

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise plaan on õige samm, kiidavad suurettevõtjad Heiti Hääl ja Oleg Ossinovski, kellest viimane leiab, et riigipalgalised pole õiged inimesed reforme tegema.

Eilsel Delovõje Vedomosti konverentsil “Edu võti” arutati, kas uus maksupakett on ettevõtlusele hea ja kelle elu see pakett paremaks teeb.

Alexela Grupi omanik Heiti Hääl leidis, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on õige samm ja tema on uue kavandatava maksupaketiga rahul.
Häält toetas ka Skinest Grupi juhatuse liige Oleg Ossvinovski, kes tunnustas riigi püüdlust rohkem toetada vähekindlustatuid. “Kui me aitame ühiskonda ja toetame vaesemaid, siis see on positiivne,” lausus Ossinovski. “Kui uus maksupakett kinnitati, siis ma andsin sellele nime “Arstid aitavad medõdesid” – see seadus muudab nad lähedasemaks.” Ossinovski leiab, et mida väiksemad käärid kõrge- ja madalapalgaliste vahel, seda positiivsem riigile ja majandusele.
Ossinovski juhtis tähelepanu ka sellele, et maksupoliitika ei pea juhinduma vaid fiskaaleesmärgist, see peaks tagama ka ettevõtjatele võrdse konkurentsi tingimused. “Võtame raudtee- ja autotranspordi,” alustas Ossinovski. “Kui autojuht ei maksa teemaksu, aga see, kes raudteel sõidab, maksab, siis tekib illusioon, et autotransport on odavam. Nii ei peaks olema. Sellega sa ju moonutad konkurentsi.”

Pakett sai ka kriitikat
Vestlusringis osalenud rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov lisas, et äri mõttes on oluline, et süsteem on stabiilne. “Võrreldes teiste riikidega sekkub meil valitsus ärisse vähe. Olen nõus, et poliitika peab olema pikaajaline,” lausus Jegorov.
Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid partner Leon Glikman märkis, et uus maksupakett on tema hinnangul siiski natuke vasakule kaldu. “Ma ei näe selles majanduse jaoks mingisugust võitu, mind isiklikult näiteks häirib auto registreerimise maks,” lausus Glikman.
Ka Hääl tõdes, et uues maksupaketis ei ole kõik positiivne. “Näiteks gaasi aktsiisi tõus 25%. Sellest on kahju, sest energeetika hind on tööjõu järel teine oluline faktor, miks Eestisse investeeringud tulevad,” lausus Hääl ja lisas, et selle eest tuleb võidelda, et riik ja valitsus näeksid kaugemat eesmärki. Hääl meenutas, et kui Eestis hakati kütuseaktsiisi koguma, oli see mõeldud vaid teede remondiks. “Aga nüüd on aktsiisid põhiravim, millega täita koalitsioonileppe auke.”
“Rahvast on meil vähe, aga territoorium suhteliselt suur – gaasi- ja elektrienergia ülekandeala on suhtelises mõttes Euroopa suurim. Ja kulud on sellele vastavad. Ka sellega tuleks tegeleda,” ütles Alexela juht.

Ärme võta teistelt eeskuju
Riik ei peaks endale seadma eesmärgiks teenida tulu ettevõtlusest, rääkis Ossinovski. “Riik on seda püüdnud teha, aga midagi head pole välja tulnud. Üritati teenida Eesti Energiaga,” tõi ta näite. “Või veel parem “arukas otsus” on Estonian Air… Kuidas selle nimi oligi? Aa, jah, Nordica. Ja kuidas sellel ettevõttel täna siis läheb?” viskas ta retoorilise küsimuse õhku ja jätkas: “Asekantsler ütles konverentsil: “Aga Soome teeb nii.”. See on ju kohutav! See tähendab, et me jälle kopeerime kedagi. Mina tahaksin, et meie valitsus ütleks selle asemel: “Meie tegime nii, aga Soome pole veel sinnamaani jõudnud.”

Asekantsler Jegorov Ossinovskiga ei nõustunud, tema sõnul on meil piisavalt seadusemuudatusi, milles oleme esimesed. “Ja vahel on ka hea võtta eeskuju teistelt riikidelt, kus on positiivne tulemus saavutatud,” põhjendas ta.
Glikmani hinnangul on meie nõrkus hoopis see, et me seame eeskujuks Skandinaaviat, selle asemel et malli võtta Singapurilt, mis on samuti väike riik, kus on madalad maksud ja vähem ametnikke.
Ossinovski aga ütles oma jutu lõpetuseks, et tema meelest ei peaks Eestis reforme tegema riigipalgalised, eriti sellised, kes on kaua ametnikud olnud.
“Mina panen ette koguda 15-20 ettevõtjat, kes võiksid välja töötada oma programmi,” võttis ta asja konstruktiivsel noodil kokku.

Vink: ehitusturul on erakordne aeg
“Olen 15 aastat juhtinud ettevõtet ja sellist asja pole varem näinud, et üle 30% portfellist on eluaseme ehitamine,” ütles Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. “Tallinn annab vale pildi, justkui oleks ehitusturul hea aeg. Jah, Tallinnas näeme kraanasid kõrgumas, aga maakondades ei ole seis sugugi nii hea,” tõdes Vink Delovõje Vedomosti konverentsil “Edu võti 2017”.
Vink ütles, et Nordeconi kontserni majandustulemused on läbi aegade peegeldanud terve turu seisu. Nordeconi 2008. aasta käive oli 247 miljonit eurot – eelmisel aastal aga “ainult” 145 miljonit, kusjuures kolmel viimasel aastal on see langenud. Aga aastatel 20102013 oli kasv. “Seda, mis oli enne kriisi, ei saa enam tagasi,” märkis Vink.

Trendi murdumine
Enne 2014. aastat tõid Nordeconile suurema osa tulust riiklikud taristuprojektid, mida rahastati Euroopa Liidust. Kuid kaks aastat tagasi seis muutus: rõhk liikus eluasemeturule. Eluasemeturg kasvab, märkis Vink. Ometi on see nii ainult suuremates linnades.
“Viimastel aastatel pole Euroopa Liidu raha turule eriti tulnud. Seepärast on põhilised erainvesteeringud. Riigi osa on muutunud pea olematuks. Ma arvan, et see seis küll muutub, kuid mitte niipea,” rääkis Vink.
Kui 2013. aastal lõppes euroraha, kujunesid inseneriehituses põhiinvestoriteks riik ja kohalik omavalitsus. “See tähendas turu kukkumist 70-80 protsendi võrra. Sellest ei taastu enam kunagi,” tõi Vink jutu sisse tumedaid toone.
Tema sõnul pole viimase 2-3 aasta jooksul ehitusturul hinnad muutunud ja see on loonud hea olukorra investoritele.

Piiratud võimalustega siseturg
Vinki hinnangul näitab tänavune aasta, et Eesti ehitusturg on väga piiratud ja siin on pea võimatu kasvada. “Selles olukorras on paljud ehitajad hakanud mõtlema välisturule minekule,” märkis Vink.
Nordecon lõpetab sel aastal 410 korteri ehituse Kiievis. Võrdluseks: Balti riikide juhtivaid arendajaid Merko Ehitus on kogu Balti regioonis tänavu ehitanud 400 korterit, aga Kiievis on see üks elamukvartal, tõi Vink näite.
Enne 2015. aastat oli ehitusturul põhiprobleem tööpuudus, kuid seejärel muutus olukord järsult – praegu on kitsikus tööjõuturul. “Ehitajate küsimus pole praegu mitte “mida teha?”, vaid “kellega teha?”,” võttis Vink oma esinemise kokku.

Põldoja: pangandus on kõige kasumlikum
Eesti pangandussektor on väga heas seisus, efektiivne ja kasumlik, ütles Inbanki asutaja Priit Põldoja. “Eelmisel aastal oli panganduse kasumlikkus 1 miljard eurot. Eestis pole kasumlikumat sektorit kui pangandus,” lausus ta. Ta märkis, et pärast kriisi pole pangad väga palju investeerinud, vaid on keskendunud kasumi saamisele.
“Pangad ei mõtle, kuidas kasvada ja areneda, vaid kuidas kõigi reguleerimismehhanismidega toime tulla. Enne Inbanki polnud meie pangandusturul uustulnukat tervelt seitse aastat.”

Pevkur: kui oled edukas, saad karistada
Endine siseminister Hanno Pevkur sarjas uut koalitsiooni selle eest, et nad edukust karistavad.
“Sven Sester ütles, et tulevikus on kõik hästi. Mina seda ei usu,” ütles Pevkur. Ta põhjendas oma pessimismi, et uue koalitsioonilepingu kolm olulist punkti on: uued maksud, uued maksud ja uued maksud. “Kui oled edukas ja tahad olla edukas, siis valitsus karistab sind. See pole õige,” märkis ta.
Pevkur soovitas lugeda veebilehte poliitika.guru, kus on selgelt näha, et neil, kelle palk on üle 1200 euro, on tulevikus maksukoormus üle 30%.
Pevkur kritiseeris ka suhkrumaksu. “Me kõik hakkame seda maksma,” nentis ta. “Suhkur on nii vorstis, kastmetes kui ka limonaadis.”
Maris Lauri pidas utoopiliseks valitsuse plaani teenida suhkrumaksu pealt 24 miljonit eurot. “Kui saadakse 2 miljonit, on juba hästi,” nentis ta.
Pevkur nimetas suureks veaks uues koalitsioonilepingus abielupaaride ühisdeklaratsiooni kaotamist. “Eelmisel aastal deklareeris oma sissetulekut koos 157 000 inimest. See on veerand kõigist, kes esitasid deklaratsiooni,” ütles minister. Valitsus kavatseb selle pealt teenida 50 miljonit eurot.

PANE TÄHELE

Mis ootab ehitusturgu 2017. aastal?

Terav konkurents turu igas segmendis. “Ehitus on kohalik äri, seepärast lahkusid siit NCC ja Skanska, kes jäid meie tingimustes konkurentsile alla,” kommenteeris Vink.
Erasektori tellimuste maht jaguneb ebavõrdselt nii segmenditi kui ka regiooniti. “Ida-Virumaa on Eestis viimane piirkond, kust kasvu oodata,” märkis Vink.
Euroopa raha tulek. ELi raha jõuab jälle Eesti turule. Pankade krediidipoliitika jääb konservatiivseks. “Suurt võimalust pangast raha laenata ma ei näe,” ütles Vink.
Üha enam vaatavad ehitajad välismaa poole, eriti Skandinaaviasse. Töövõtjate konkurentsis jääb peale see, kes pakub parimat kvaliteeti.