Äripäev: Petturid võivad riigilt raha saada. Mõrad koalitsiooni plaanis

13.04.2015Meediakajastus

Madalapalgaliste tulumaksutagastus looks olukorra, kus riik maksab raha ka neile, kes teenivad lisaks miinimumpalgale ümbrikupalka. “Olgem ausad, meil on äriharusid, kus makstakse miinimumpalka ja osa rahast ümbrikus,” ütles reklaamiagentuuri Zavod BBDO juht Marek Reinaas.

Kui alampalka teeniv töötaja saab mustalt lisaraha ning pärast tuludeklaratsiooni esitamist suurema summa maksutagastust, laseb riik ennast Reinaasa sõnul topelt pügada. “C’est la vie, nagu ütlevad prantslased,” lausus Reinaas.

Reinaas lisas, et see, millised kokkulepped töötaja ja ülemuse vahel on, jäävad maksuametil pahatihti märkamata. “Pehmelt öeldes vähendab selline tulumaksutagastus veelgi töötajate kirge deklareerida, sest riik justkui annaks ümbrikupalga saamise eest väikese preemia,” lisas Reinaas.

Reinaas ütles, et maksureformi asemel võinuks hoopis alampalka tõsta. Ka on paremerakondadel tema sõnul tõsine hirm astmelise tulumaksu ees. “See on neile saatanast. Astmeline tulumaks lahendaks probleemi, pole vaja kellelegi midagi tagastada.”

Koalitsioonielppe hind. Puiduettevõtte Rait nõukogu esimees Kuldar Veere toetab alampalka teenivate inimeste aitamist, aga madalapalgaliste reform ei ole tema hinnangul selleks parim viis. Veere eelistab kõrgema tulumaksuvaba miinimumi kehtestamist. “Madalapalgaliste reform jääb ühekordseks. Seda võib võtta kui koalitsioonileppe hinda.”

Eksrahandusminister Aivar Sõerd nõustub, et õhus on oht, et riik maksab reformiga peale. “Mõtlesin selle kohta maksuametist küsida,” ütles Sõerd, kes pärast intervjuud ametisse e-kirja saatis. Maksuamet ei soovinud reformi kommenteerida, sest eelnõu alles hakatakse välja töötama. Mullu tegi amet 674 kontrolli, millest tulemuse sai 424 – siis määrati juurde makse või tehti deklaratsioonide parandusi 2,73 miljoni euro ulatuses.

“See on reaalne. Mingi osa ümbrikupalga saajaid jääb ja neil on õigus tulumaksu tagasi saada,” ütles konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing. Ta pooldanuks reformi asemel tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. “Võibolla võinuks ka miinimumpalka kiire -mas tempos tõsta, kui see praegu välja kukkus. Erandid ja tagasimaksed oleksid jäänud kaugemaks muusikaks,” pakkus ta.

IT-ettevõtte Helmes juht Jaan Pillesaare sõnul on madalapalgaliste sissetulek liiga väike, et sellelt veel makse nõuda. “Miks sa küsid maksu inimeselt, kes seda maksta ei suuda?” küsis ta. “Kõige parem oleks Sõerdi pakutud tulumaksuvaba miinimum, ja kogu lugu. Maksutagastus tundub rumal, sest see on täiendav rahaja ajakulu.”

Sester keelaks petturitele maksmise

Värske rahandusminister Sven Sester ütles, et samal ajal miinimumpalka ja musta raha teenivad inimesed ei tohiks suuremas summas tulumaksu tagasi saada. Sesteri sõnul tuleb riigil madalapalgalistele tähelepanu pöörata ja teha selgeks, miks aus palk on kasulikum kui ümbrikupalk.

On inimesi, kes saavad miinimumpalga juurde ümbrikupalka. Kui aasta lõpp on käes, siis tulumaksuga saavad nad justkui preemiat. Madalapalgalisele ei ole see väike summa. Ma ei saanud konstruktsioonist täpselt aru.

Kui töötaja saab ametlikult miinimumpalka, juurde ümbrikupalka, mis on sageli suurem summa, aasta lõpus tuleb ka tulumaksutagastus, siis võib jääda mulje, et inimene saab maksudega petmise eest riigilt preemiat. Mhmmhm.

Kuidas seda väidet kommenteerite? Paljud ettevõtjad ütlevad, et neil on sama mulje ja Aivar Sõerd pöördus küsimusega maksuametisse. Mhm. Seda eelnõu välja töötades vaatame kõik aspektid üle: kas tegemist saab olema maksutagastuse või toetusmehhanismiga. Kas hakkame muutma tulumaksuseadust või sotsiaaltoetuse seadust. Iseenesest võitlus ümbrikupalkadega on riigi prioriteet. Riigi ülesanne on pöörata tähelepanu neile, kelle palk on selles (madalas – toim) segmendis ja aidata neid selles olukorras. Mehhanismi täpsustame.

Milline süsteem oleks parim, et vältida olukorda, kus inimene eelistabki ümbrikupalka, sest teab, et aasta lõpus tuleb suurem summa? Inimesed on alati huvitatud sellest, et palk tõuseks. Kui see tõuseb, siis sellega võidavad nad rohkem, kui võidavad võimaliku tagasimaksega läbi riigieelarve. Iga euro palgatõusu annab rohkem võitu. Eraldi teema on ümbrikupalgaga seonduv.

Tihtipeale eelistavad inimesed ise ümbrikupalka. See on ka riigi töö, et teavituskampaaniat teha, missugused ohud kaasnevad, kui ta saab ümbrikupalka, tema sotsiaalse kindlustatuse poole pealt: alates tema pensionidest kuni suhtega haigekassa süsteemi. On vaja teavitust teha, et inimene saaks aru, et see ei ole kasulik.

Kas Teie meelest ei oleks pealemaksmist inimestele, kes ka ümbrikupalka saavad? Kui see on tuvastatav, et nad saavad ka ümbrikupalka, siis on seaduses vastavad meetmed, mida on vaja kasutusele võtta.

Seega peab maksuamet lisajõude kasutama, et tulumaksutagastus ei läheks ka neile, kes … Lähtume üldjuhul süütuse presumptsioonist. Kõik inimesed, kes saavad ümbrikupalka, ei ole tõlgendatavad ümbrikupalga saajatena.

Kui saadakse tagasi tulumaksu, ning inimene teenib ka ümbrikupalka ja miinimumpalka, kas see on vale? Jah, see on vale. Kui inimene teenib miinimumpalka ja saab ümbrikupalka, siis on see vale. Kui küsite niimoodi, siis jah, loomulikult ei tohiks maksutagastust saada.

Võrdlus

Ümbrikupalka saanute töökohad 2013:

% ümbrikupalga saajatest: ehitus 45, toitlustus 14, muu valdkond 11, tööstus 8, transport 8, põllumajandus 8, kaubandus 6.

ALLIKAS: KONJUKTUURIINSTITUUT

Tasub teada

Sven Sester: kulud ületavad tulusid

Valitsussektori eelarvepuudujääk suureneb, kuna riigieelarve tulude kasv jääb kulude kasvule alla. Struktuurne eelarvepositsioon on tasakaalus. Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk suureneb 2016. aastal 0,6 protsendini SKPst, kuna riigieelarve tulude kasv jääb kulude kasvule alla. Kate selleks tuleb rahandusminister Sven Sesteri sõnul reservidest. “Miinus ei ole suur, aga on siiski minus,” ütles ta.

Valitsussektori puudujääk ulatub tänavu 0,5 protsendini SKPst. Puudujäägi peamised loojad on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad defitsiiti.

Keskvalitsuse miinust põhjustavad maksutulude aeglasem kasv, sest on alanenud tuluja töötuskindlustusmaks, peale selle saastekvootide müügist tehtud investeeringud ja II pensionisamba lisamaksed.

Sügisene majandusprognoos oli reaalsusest optimistlikum. Ka palkade kasvutempo aeglustub, selle põhjused on näiteks hindade tõus ja ekspordihindade langus. Töötuse kiire vähenemine on aga juba mõnda aega hoidnud üleval palgasurveid. Tööga hõivatute arv peaks kasvama sel aastal 0,6 protsenti, samuti langeb töötuse määr järgmisest aastast alla 6 protsendi.