Äripäev: Pillesaar: sotsmaksu lagi hoiaks ära OÜtamise. Vestlusring maksude teemal

25.10.2015Meediakajastus

Reedel toimunud maksuteemalisel debatil ütles ettevõtja Jaan Pillesaar, et kogu OÜtamine jääks ära, kui sotsiaalmaks poleks nii kõrge, ka sotsiaalmaksu lagi juba hoiaks selle ära.

Sarja “BNS Live” vestlusringis arutasid maksuametijuht Marek Helm, ettevõtja Jaan Pillesaar, Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, ametiühingujuht Peep Petersonja rahandusminister Sven Sester selle üle, mis on ettevõtlus ja mis maksude optimeerimine.

Viimastel nädalatel on lahvatanud terav debatt selle üle, kas ja kuidas kasutatakse OÜsid tööjõumaksude varjamiseks. Debati tõmbasid käima kolm riigikohtu lahendit, kus leiti, et äriühingud on peitnud tahtlikult tegelikke töösuhteid, et tööjõumaksudest kõrvale hiilida. Need olid Bauhofi, Sirowa ning Rubla ja Luterma vaidlused maksuametiga.

Marek Helm ütles , et maksuamet ei tahtnud teemaga enne edasi tegeleda, kui olid olemas need kolm kohtuotsust, mida aastaid oodati. “Meie eesmärk oli oodata ära selgus riigikohtust. Uut olukorda tahame edasi anda nõustamisega, mille kohta tegime eelmine nädal teate. See oli plaan, aga eelmisel nädalal tuli juurde rida muid teemasid, millega tekkis selgus, et teema vajab otsast peale lahti seletamist,” nentis Helm.

Igor Rõtov märkis, et see on väga üllatav, milline üliterav arvamuste polariseerumine pärast seda maksuameti teadet tekkis. “Praegu on see lahenenud, on näha, et ühiskond otsib mõistlikku selgitust,” lausus ta.

Helmi sõnul on maksuamet suhelnud 80 ettevõtjaga, kelle puhul nähtub esialgsetest andmetest, et nad võiks kuuluda selle kolme kohtuotsuse fookusesse.

Juhenditest üksi ei piisa. Rahandusminister Sven Sester ütles, et tahab ettevõtjaid rahustada, sest ühelt poolt sillutavad riigikohtu otsused teed reguleeritud õigusloomele, aga mingit lisakoormat ei taha riik praegu tekitada. Sester kinnitas, et rahandusministeerium hakkab ette valmistama juhendeid, et olukord oleks arusaadav. “Olen saatnud mitmele ettevõtlusorganisatsioonile kutse, et tulla kokku novembri alguses tulevaste muudatuste selgitamiseks,” märkis ta.

Peep Peterson samas lisas, et ta ei leia, et neid piire peaks väga detailselt ette kirjutama, ka vähem teenival inimesel peaks jääma arusaamine, et töö on töö.

Pillesaar kirjeldas olukorda ettevõtja silmade läbi. “Kohtusin mõne advokaadi ja audiitorbüroo juhiga, kes andsid mulle oma tõlgendused kohtulahenditestja maksuameti juhendist. Selgus see, et seaduses on hiigelsuur auk,” rääkis Pillesaar. “Hea tahtmise korral võiks 100 protsenti Eesti ettevõtjaid maksupetturiteks tembeldada nende kohtulahendite põhjal. Õnneks pole tahet seaduseid nii tõlgendada, kuigi saaks,” Pillesaar lisas, et maksuamet on tegelikult väga heatahtlik.

Sester märkis, et mida rohkem kaotame võimalikke maksudega mängimise võimalusi, loome fooni, et kõigil on ühine konku-reerimisvõimalus turul, seda suurem on ka võimalus teha tulevikus võimalikke maksusoodustusi või -alandamisi ettevõtjatele.
Pillesaar tegi ettepaneku, et kui on ettevõte, kus makstakse dividende, mitte palka, siis taandada maksumaksmine inimestele, kes on ettevõtte taga. “Vaadata, palju ta erinevatest ettevõtetest palka saab, et maksaks ka miinimumtasemel sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaks oleks 117 eurot kuus minimaalselt, mille inimene igal juhul ära maksaks.”

Tööjõumaksud ajast ja arust. Rõtov nentis, et põhiline osa sotsiaalmaksu koormusest langeb neile, kes kasutavad palju ja kõrgepalgalist tööjõudu.

Pillesaare sõnul on tööjõu maksustamine üldse ajast ja arust. “See sai alguse möödunud sajandi alguses. Taheti kaitsta töötajat kurja kapitalisti eest ja kiirendada raske töö mehhaniseerimist, sellepärast hakati tööjõudu kõrgelt maksustama ja loodi selle raha eest sotsiaalkaitse,” rääkis Pillesaar. “Praegune olukord on vastupidine, 70-80 protsenti SKPst on n-ö tark majandus, kus tootmis-vahend on inimese pea, ja see pole kapitalisti oma. Kõik inimesed tahavad ise otsustada, kas nad on ettevõtjad või töövõtjad.”

Pillesaare kinnitusel on enamik OÜ-tamisest loomulik majandusprotsess. “Alla kahe miljoni eurose käibega mikro-ettevõttelt teenust ostvad suuremad ettevõtted on raske valiku ees, kui tuleb töötaja ja ütleb, et teeb ise firma. Tulevast ettevõtjat on tööandjal hädasti vaja, seetõttu ütleb ta, et müü mulle vähemalt oma teenust. Nende kohtulahendite järgi on see aga potentsiaalne OÜtamine,” selgitas Pillesaar. “Tuleks analüüsida, kas ettevõtjal on siis töötajaga võrreldes ebaõiglane maksueelis?”

Pillesaare väitel jääb keskmise väikeettevõtja maksuvõit mõnesaja euro piiresse kuus, kogu selle 200 euro eest võtab inimene väga suure ettevõtlusriski, sest viie aasta pärast enamik ettevõtteid enamju ei ela. Lepinguline töötaja sellist riski võtma ei pea. “Ta saabki selle lisaraha üpris õiglaselt selle eest, et ta võtab riski, loob teise töökoha, mille pealt omakorda laekuvad maksud. Tänu selle ettevõtja eksisteerimisele saab riik rohkem mak-sutulu, mitte vähem,” kinnitas Pillesaar.

Pillesaar leidis, et tuleb liikuda maksumudeli poole, mis kehtib näiteks Šveitsis, kus on igaühele personaalne maks. “Ma olen selle läbi teinud, ma tean, et mul oleks soodsam seal makse maksta, kui ma vaid hakkaks Šveitsi residendiks,” kinnitas ta.

Sester nentis, et palju seisab raha arvetel, kus see toodab igapäevast tulu, aga seda ei maksta välja. “Peame ka sellega midagi tegema, kuidas küpsetele firmadele teha atraktiivseks dividendi väljamaksed,” lausus rahandusminister. Näiteks kolme aasta väljamakstud dividend oleks madaldatud määraga. “Kui hakkad iga aasta 100 000 maksma, siis see ongi su keskmine, ongi see madaldatud määraga. 20% asemel näiteks 15% või 12%.”

Sotsiaalmaksu lagi või mitte? Pillesaare sõnul jääks kogu OÜtamine ära, kui sotsiaalmaks poleks nii kõrge, ka sotsiaalmaksu lagi juba hoiaks selle ära.

Petersoni sõnul ei tööta, kui ühe protsendi vähendame sotsiaalmaksu ja lisame selle aktsiisidele. “Peab olema kontseptuaalne uus lahendus.”

Rõtov märkis, et on sotsiaalmaksu lae poolt. “Meil on vaja kõrgepalgalisi töökohti. Mikroettevõtja seisukohast – usun, et meil tekib selline seadusandlus, et oleks tõlgendatav otseselt, et mikroettevõtja poleks mingis hallis tsoonis.”

Helm: tagasiulatuvalt me ühtegi ettevõtjat ei pitsita

Maksuameti peadirektor Marek Helm lubas Äripäeva peadirektorile Igor Rõtovile antud intervjuus, et tagantjärele ei tule maksuamet ettevõtjalt midagi sisse nõudma, isegi kui ettevõtja on minevikus hoidunud sotsiaalmaksu tasumisest, peites mõnd töösuhet näiteks OÜ-lt teenuse ostmise taha.

Rõtov: Vaadates neidsamu diskussiooni algatanud riigikohtu lahendeid, olen Teie intervjuudest välja lugenud, et on olemas rida ettevõtteid, kes talitasid sama skeemijärgi. Kas te olete kõigile neile öelnud, et tagasiulatuvalt riigikohtu lahendid nende ettevõtete suhtes ei kehti, nad võivad praegu rahuliku südamega magada ja nende kohustus on ainult tulevikus asi korda teha?

Helm: Vastus on jah. Me oleme võtnud osaga neist juba ühendust. Nende esimene küsimus oligi, et mis juhtub ajalooga. Kui on valida, kas minna pareminija südamerahuga edasi või minna minevikku tagasi, raisata raha advokaatide peale ja sellele tööle, mis ettevõttele lisandväärtust ei tooda, siis andsime kohe selguse välja, et meid huvitab, et kui ettevõtja tunneb ära nende kolme kohtuotsusega oma seose senise maksukäitumise praktikaga, siis ootame järgmiste kuude maksudeklaratsioone. Mitte ka järgmise kuu oma, ma rõhutan, et võib-olla on vaja rohkem aega töösuhete läbi rääkimiseks.

Rõtov: Samas on meil üksikisikust ettevõtjad – kes võivad olla konsultandid, lauljad, minu poolest ka perearstid -, kes peavad ise endale töö eest maksma palga, määrama, kas see on 500 eurot või 1500. Kas maksuamet tõlgendab seda summat samamoodi või esindab maksunõude?

Helm: See on põhimõte, et maksuamet ei tule ettevõttesse ja ei ütle ettevõttele, et te peate sellisel ja sellisel tasemel palka maksma. Seda ei saa maksuamet teha. Ettevõtja ise otsustab palgataseme.

Rõtov: Aga võtame reaalse olukorra, kui ma olen konsultant, töötan ühemehe ettevõttes, töötan pidevalt, juhin seda ettevõtet ja valdav osa minu tööst on konsultatsioonide andmine. Ma maksan endale palka 700-800 eurot kuus. Kas ma võin nii edasi teha, kas maksuamet kargab mulle turja?

Helm: Ma ei saa kuidagi teistmoodi vastata kui esimesele küsimusele. Meie ei otsusta, kas see on 700 eurot kuus, 400 või 1400.

Rõtov: Kes otsustab?

Helm: No see on ikkagi ettevõtja enda otsus, kui palju ta palka maksab. Maksuametil ei ole sellist õigust.

Rõtov: Kui ettevõtja otsustab, et ta maksab endale 600 asemel 400 eurot kuus, siis tal mingisugust täiendavat maksukohustust ei teki.

Helm: Kui eelmise aasta juulis käivitus töötamise register, siis piltlikult tuli juurde 21 000 uut töötajat. Nad olid enne ka tegelikult tööturul olemas. Me nägime neid pildile tulemas oluliselt madalamate palkadega, kui seda on nendel töötajatel, kes selles sektoris varem on töötanud. Ma olen oma inimestele öelnud, et siit edasi on ainult aja, maksutasumise võimekuse ja moraali küsimus, millal need palgad muutuvad. Meil ei ole seda võimalust käia ettevõttest ettevõttesse ja läbi rääkida palkade üle. Meie palku ei määra.

Rõtov: Minul endal tuli vastata kümnete ettevõtjate küsimusele, et miks Äripäev on otsustanud kutsuda üles maksuametit ettevõtjate vastu. Vaatasin kõik Äripäeva lood üle, sellise väite leidsin ainult maksuameti pressiteatest. Miks te panite meid sellisesse piinlikku olukorda?

Helm: Debatt eelmisel nädalal oli hästi intensiivne, selle tegevuse mõiste läks väga laiaks. Mulle tundus, et Äripäeva ootus oli, et me peame tegelema väga paljude muude probleemidega, mis on seotud ausa konkurentsi probleemidega. See puudutas siiski vaid nende kolme riigikohtu lahendi baasil nõustamise alustamist.

Rõtov: Tuleb teha vahet osaühingu omamisel ja maksudest kõrvale hoidmisel, mina eraisikuna olen lubanud, et ei kasuta enam seda sõna, püüan veenda selles ka Äripäeva ajakirjanikke.

Helm: Probleeme tekitavad ikkagi inimesed, mitte ettevõtlusvorm kui selline.