Detsembris 2015 jäi Seli riigikohtu otsusega süüdi toimingupiirangu rikkumises ning siis keeras seni heldelt sporti toetanud Tallina Sadam kõik oma toetuskraanid kinni.

Täpsemate juhtnööride ootel

“Tallinna Sadam lähtus valitsuse otsusest, et riigi äriühingud saavad sponsorluse korras toetada vaid oma äritegevusega seotud teadus-ja arendustegevust. Sponsorlustoetusi otsustati mitte jagada, kuni saabuvad riigilt täpsemad juhtnöörid. Teisalt pole Tallinna Sadama uue juhatuse ja nõukogu prioriteetide seas sponsorlustoetuste jagamine,” ütles Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro.

Spordile ja kultuurile õla alla panemisega viimasel ajal kõige rohkem silma paistnud Eesti Energia on sidunud oma brändiga kõige tugevamalt Narva Energiajooksu. Uue seaduse kehtima hakkamisel riigifirma seda enam otse toetada ei tohi. Samamoodi on ka sel nädalavahetusel Eesti Kaevandusmuuseumis toimuva muusikafestivaliga Mägede Hääl.

“Toetuse vormis panustame edaspidi vaid sellistesse valdkondadesse, mis on seaduse ja omaniku suunistega kooskõlas. Sel aastal esmakordselt kaevandusmuuseumis toimuval Mägede Hääle üritusel ostame reklaamipinda,” rääkis Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk.

Lootus erandile

Kuusk lisas, et Narva jooksuvõistlust ei ole Eesti Energia toetanud ainult spordiürituse korraldamise vaatenurgast. “Narva Energiajooks ja terviserajad on olnud väga oluline kanal, mille kaudu saab Eesti Energia kliente kõnetada.”

Narva Energiajooksu korraldava MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige Mati Lilliallik ütles, et neil on mõtteid, kuidas edasi minnajuhul, kui tuleb negatiivne vastus, aga esialgu loodavad nad siiski, et Eesti Energia suudab ära põhjendada, miks on see üritus neile turunduslikult vajalik.

“Oleme seda omavahel arutanud, aga ajakirjandusveergudel me seda ei teeks,” lausus Lilliallik.

Keda muudatus puudutab?

Pühapäevast, 16. juulist kehtib uus muudetud riigivaraseadus, mis ütleb, et riigi äriühing võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes siis, kui see aitab kaasa nende tegevus-ja finantseesmärkide saavutamisele ning raha makstakse teadus-ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas. Riigifirma põhikiri peab sisaldama ka toetuste maksmise kordaja annetuste tegemise põhimõtteid, tingimusi, piirsummasid või -määrasid majandusaasta kohta ning otsuste tegemise korda.

Seega ei saa Eesti 29 riigifirmat enam suvalisi populaarseid spordiüritusi ja -alasid enda maine parandamiseks spondeerida. Eestis on praegu küll 31 tegutsevat riigi osalusega äriühingut, kuid nende hulgas on kaks, kus riigil pole otsustusõigust – Leviraja Ökosil. Levira on varem sportija kultuuri toetanud, kuid mitte enam 2016. aastal (vt graafik). Eelmisel aastal toetas sportija kultuuri kaheksa riigifirmat.

Ulatuslikud toetused kinni

Selline seadusemuudatuse plaan sündis uue valitsusliidu leppes, seisnedes selles, et riik rahastab kultuuri ja sporti riigieelarvest niigi, kasutades selleks riigi äriühingutest laekuvat dividenditulu. Toetuste maksmise piirsummat vähendatakse 0,5%-le äriühingu kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.

“Riigi osalusega äriühingute toetuste maksmine on võimalus, mitte kohustus. Kellelgi ei saa olla õigustatud ootust, et selle meetme abil nende tegevust rahastatakse. Kultuuri- ja spordipoliitika valdkonda rahastab valitsus riigieelarve kaudu. Rahastamise otsused teeb valitsus ühiselt: pikemad plaanid iga valdkonna rahastamiseks määratakse kindlaks igal aastal järgmiseks neljaks aastaks koostatavas riigi eelarvestrateegias, mille põhjal valmib ka riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu,” märkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala.

Ka seni oli riigifirmadel lubatud toetada kultuuri-ja spordiüritusi juhul, kui see aitas kaasa firma finants-ja tegevuseesmärkide saavutamisele. Seda mitmeti tõlgendatavat põhjendust kasutas mitu riigifirmat ulatuslike toetuste maksmiseks.

“Rahandusministeerium jõudis toetuste maksmist analüüsides järeldusele, et paljudel toetustel ei ole ettevõtte tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele tuvastatavat mõju. Kahjuks on toetuste maksmisel esinenud ka korruptsiooni huvide konflikti vormis,” rääkis toonane rahandusminister Sven Sester talvel eelnõu avalikustamise aegu.

Riigifirmad on sporti ja kultuuri toetanud sadade tuhandete eest

	2014	2015	2016
Tallinna Sadam	0	426,9	0
Eesti Energia	491	521,2	195,6
Riigi Kinnisvara	84	79,6	93,7
Elerlng	96,8	77	79,5
Lennuliiklusteeninduse AS	32,7	32,5	40,9
Eesti Loots	28,4	28,5	0
Eesti Raudtee	33	6,5	2,5
EVR Cargo	3,5	3,5	2,6
Levira	0	11,2	3,6
lallinna Lennujaam	6,4	6,4	0
Vireen	2	1.6	1

ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM