Äripäev: Ratase valitsuse plaanidest pikka edu ei paista

21.11.2016Meediakajastus

Hulk uue valitsuse lubadusi keskendub ainult järgmisele või ülejärgmisele aastale, avaldas muret kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Paltsi sõnul ei leia võimule asuva valitsuse plaanidest ideid, kuidas majandust laiemalt toetada või kasvama panna. “Tulumaksvaba miinimumi tõstmine aitab kindlasti sisetarbimist kasvatada, kuid see pole väga jätkusuutlik,” möönis Palts, kelle sõnul on sisetarbimise kasvatamine küll oluline, kuid paraku ainult üks osa võrrandist. “Teame, et väga suurel osal inimestest jääb säästmiseks vähe raha, on ilmselge, et suur osa kättejäävast rahast läheb otse tarbimisse. Selle põhjal saab majanduskasv olla ainult ühekordne hüpe,” selgitas Palts. Tema sõnul möödub selle mõju paari aastaga.

Räägime elektrist ja taristust

Palts tahaks valitsuselt kuulda, kuidas muuta kodumaiste elektrienergiatootjate hindasid suurtarbijatele atraktiivsemaks. “Teame, et võrdluses naaberriikidega ei ole meie elektri hind suurtarbijale konkurentsivõimeline – pigem eelistatakse teisi riike,” möönis Palts. “Selle kohta oleks selget seisukohta oodanud. Võib-olla välditi seda teadlikult,” lisas ta.
Teine mõte, mida Palts uue valitsuse kavast ei leidnud, on Eesti põhimaanteede arendamine. “Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla – konkreetne teema, kus võiks valitsus võtta seisukoha,” arvas ta.

Üks suuremaid kahtlusi uue valitsuse kavas peitub selles, kas kõik lubatu on ka jõukohane. “Kui vaadata lubaduste ja katteallikate ulatust, tekib küsimus, et ega liiga palju pole lubatud,” arvas ta. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist peab ta aga mõistlikuks – seda mõtet olevat kaubandustööstuskoda juba aastaid toetanud.
Ametist lahkuva valitsuse ideede kõrvale pole Paltsi sõnul väga palju uusi ideid kerkinud. Tema sõnul on nii ettevõtetele kui ka Eestile tervikuna väga oluline, et uus valitsus jätkaks osa eelmise valitsuse alustatud projekte. “Haldusreform on väga-väga oluline,” tõi Palts näite.
Ta lisas, et pidurit ei tohiks tõmmata ka nullbüroraatia edendamisele ja aruandluse lihtsustamisele. “Kindlasti on ettevõtjate huvi, et need läheksid sama tempokalt edasi nagu siiani,” sõnas Palts.
Samas ei kavatse näiteks Saaremaal tegutsev väikeettevõtja Maire Forsel nullbürokraatia kontseptsiooni kuuluvat ettevõtlus-kontot kasutada. “Seal ei saa kulusid üldse näidata,” ütles Forsel. Tema sõnul annab niiöelda automatiseeritud konto, millel tehtud tehingutelt lähevad maksud automaatselt maha, võimaluse hakata ausaks maksumaksjaks inimestele, kes seni on mustalt mere ääres kala või laadal sokke müünud. “Või nendele, kes on väga väikesed tegijad. Nii väikesed, et ei suuda endale palka maksta või raamatupidajat palgata,” lisas ta.

Väikeettevõtja valukoht

Valukoht on Forseli sõnul ka see, et hetkeseisuga saab väikefirma küll juriidilisele isikule ettevõtluskontoga arveldades kaupa müüa, kuid mitte teenust pakkuda. “See tähendab, et korstnapühkija võib oma teenust eraisikule osutada, kuid ettevõtetele mitte. See on kurb,” lisas Forsel.
Ideel on Forseli sõnul aga jumet ja kindlasti on keegi, kes seda vajab.
Forseli arvates on väikefirmadele suurim murekoht ravikindlustus, mille saamiseks peab väikeettevõtja näitama igal kuul 1200eurost käivet. Tema sõnul võiks piir olla 1000 või 800 kandis. “Pisikesele käsitöölisele või kalurile on see juba arvestatav summa, kuid ei kata ikka ravikindlustust.

TASUB TEADA

Kelle näppu sattus ministriporfell?
Isamaa ja Res Publica Liidu ministrid
Kaitseminister – Margus Tsahkna
Rahandusminister – Sven Sester
Justiitsminister – Urmas Reinsalu
Sotsiaalkaitseminister – Kaia Iva Keskkonnaminister – Marko Pomerants
Keskerakonna ministrid
Peaminister – Jüri Ratas Majandus- ja taristuminister -Kadri Simson
Haridus- ja teadusminister -Mailis Reps
Maaeluminister – Martin Repinski
Regionaalminister – Mihhail Korb
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrid
Välisminister – Sven Mikser Siseminister – Andres Anvelt Kultuuriminister – Indrek Saar Tervise- ja tööminister – Jevgeni Ossinovski
Ettevõtlus- ja majandusarengu minister – Urve Palo

TAUST

Ettevõtjatel oodata mitut muudatust uue valitsusliidu põhimõtted majanduspoliitikas, riiklikes investeeringutes ja maksunduses

Eesmärk on kiirem majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti inimesteni. Konkurentsivõime huvides suurendame riigi investeeringuid. Soodustame osalemist tööturul ja panustame inimeste oskuste parandamisse. Majandusruum peab pakkuma ettevõtetele paremaid kasvuvõimalusi.

Vähendame ettevõtte tulumaksu (14% senise 20% asemel) juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt.

Rakendame tööjõumaksude tagasimakse või maksukrediidi süsteemi alustavate ja kiiresti kasvavate ettevõtete tööjõumak-sude ajutiseks vähendamiseks. Loome bürokraatiavaba ettevõtlusvormi väikeettevõtjatele – ettevõtluskonto teenuste ja kauba müügiks füüsilistele isikutele või kauba müügiks juriidilistele isikutele kuni 25 000 euro ulatuses aastas.

Tagame Eesti majanduses suure osakaalu või kasvupotentsiaaliga tööstus- ja teenusmajanduse sektoritele konkurentsivõimelise maksu- ja regulatiivse keskkonna, sh loome IKT arenguprogrammi ja tingimused kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks.

Toome börsile riigi äriühingute vähemusosalused: AS Tallinna Sadam (kuni 30%); AS Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Taastuvenergia (49%).
Soodustame konkurentsi pensionifondide turul ja pensionifondide investeeringuid Eestisse.

Moodustame nimetamiskomitee, mis valib riigi äriühingute nõukogu liikmed. Ministrid ei nimeta riigikogu liikmeid riigi äriühingute ja sihtasutuste nõukogusse.
Me ei müü osalust äriühingutes, mille võõrandamine võib suurendada julgeolekuriske ja ohustada elutähtsate teenuste osutamist.
Võtame sihiks müüa riigi osalus ASis Eesti Teed ja vähemusosalus ASis EVR Cargo.
Uuendame tööturgu ja tööjõumakse reguleerivaid seadusi, lähtudes töösuhete muutunud olemusest.
Võimaldame töötajate terviseedendamise soodustamiseks ettevõtetel kuni 100 euro ulatuses kvartalis katta töötajate tervise parandamisega seotud kulusid.

Muudame toimetulekutoetuse süsteemi, et tööl käimine oleks motiveerivam kui toetus.

Laiendame praktikavõimalusi ettevõtetes ning suurendame tööandjate osalust õppekavade sisu ja tulemuste kujundamisel.

Teeme tööturu osapooltele ettepaneku jätkata alampalga tõstmist, arvestades riigi samme tööhõive suurendamisel ja tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisel

Börs oleks isegi Tallinna Sadama korruptsioonist päästnud

Oleks Tallinna Sadam olnud börsil, poleks endiste sadama-juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili skeemid toiminud, leiab ettevõtja ja investor Jüri Mõis.

“Sajad silmapaarid oleksid jälginud, kust te, mehed, neid laevu tellite ja mis skeemid teil on,” rääkis Mõis nädalavahetusel toimunud Ärikatla ja Tallinna börsi korraldatud konverentsil “Tark raha”. Tema sõnul on börsile minek võimalus parandada ettevõtte juhtimist.
Sel nädalal ametisse astuv koalitsioon teatas, et kavatseb börsile tuua kuni 30% Tallinna Sadama aktsiatest. Mõisa hinnangul on see viga ja protsent peaks olema suurem. “Sama viga tehti ka näiteks Tallinna Vee erastamise algfaasis.”
Indrek Neivelt on unistanud, et Eestis oleks Swedbanki-sarnane pank 10 000 aktsionäriga. Nii jääks miljardid eurod ehk kuni 2% SKTst Eestisse. Mõisa hinnangul pole see unistus täituma määratud. Swedbank on selline, nagu ta on, tänu Rootsi peakorterile, mis varustab juhiste, käitumiskultuuri ja väljaõppega. “Seda ei saa ise siin sünnitada, näiteks ühistupanga vormis,” leidis ta.

“Tavaliselt tuleb hiljem välja, et mingi kaval mees on pool panga bilansist oma taskus minema viinud.”

Üks hea börsifirma toob investoreid ka teistele

Börsi kaudu erastamine lisab vastutustja motiivi kasumit teenida, ütles ka SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Veel aitab see kujundada mainet ja elavdab kapitaliturgu. “Eestil pole olnud kunagi paremat mainekujunduskampaaniat, kui ajal, mil Hansapank oli börsil,” meenutas toona maaklerina töötanud Koppel.

“Sel ajal ei olnud harv juhus, et Hansapanga aktsiaid ostnud välisinvestor küsis, mis teil seal veel on. Otsustajad hakkavad Eesti suhtes huvi tundma ja see avab hulga sidemeid,” selgitas ta.
“Tallinna Vee laadne ettevõte oleks ideaalne pensionifondi investeering, sest vett on inimestel alati vaja olnud ja jääb olema, ning läbi selle saab raha kasvatada.”