Äripäev: Riigi palgad buumiaja tasemel. Keskmisest kiirem kasv

03.01.2016Meediakajastus

Riigisektori palgad on viimastel aastatel kasvanud erasektorist oluliselt rohkem ning jõudnud buumiaja tasemele.

Kasv on olnud sedavõrd kiire, et 2016. aasta riigieelarve seletuskirjas on hoiatatud liiga kiire palgakasvu eest. “Kuna oleme jõudnud tasemele, kus keskvalitsuse keskmise palga suhe Eesti keskmisesse palka on oma senise tipu ehk 2008. aasta taseme lähedal, tuleb järgnevatel aastatel olla palgakasvuga ettevaatlikum, et mitte saada palgakasvu kiirendajaks,” seisab seletuskirjas.

Endisele maksu- ja tolliameti ning Danske panga juhile Aivar Rehele tundub niivõrd kiire palgatõus uskumatu, sest tema sõnul on erasektoril suuremad hoovad sissetuleku kasvamiseks kui avalikul sektoril. “Avalikus sektoris ei ole need hoovad nii avatud. Kui te panete tähele diskussiooni töötajaskonna koondamisest, pealkirjaga efektiivistamine, siis see säilitab mingil määral palgafondi. Alles jäävale meeskonnale tekib lisatasustamise võimalus, ent see on suhteliselt ahtake,” nentis Rehe. Rahandusministeeriumi andmetest nähtub aga, et keskmisest kiiremini on riigisektoris palgad kasvanud juba vähemalt kolm aastat järjest.
Poliitiline otsus. Ka Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on oluline, et riigisektor ei hoogustaks palgakasvu. Samas selgitas ta, et mõnes valdkonnas on palgakasvul oma põhjused. “2015. aasta keskmise palga statistika näitab, et keskmine brutokuupalk kasvas kõige kiiremini kohalike omavalitsuste haldusalas, mille taga oli suuresti palgakasv hariduses ja tervishoius. Palgatase tervishoius ja hariduses võrreldes Eesti keskmisega on madalam kui Euroopa Liidus üldiselt ning tegemist on poliitilise otsusega, et õpetajate palgad tõusevad kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk,” rääkis Soosaar. “Tervishoiutöötajate positsiooni palgaläbirääkimistel on aga lisaks selgelt toetanud nende võimalused minna tööle välismaale.“ Kui keskvalitsuse keskmise palga kasv oli keskmiselt 7,8 protsenti, riigieelarvelistes asutustes koguni 9,7 protsenti, siis Eesti keskmine palgakasv oli 5,9 protsenti.

Valitsussektori tööjõukulud kasvasid 2014. aastal 10 protsenti. Alanud aastaks on eelarvesse juba sisse kirjutatud tööjõukulude kasv 29 miljoni euro võrra, 724 miljonile eurole ehk 4,1 protsenti. Rahandusministeeriumi kinnitusel suunatakse lisaraha vaid õpetajate, kultuuri-, siseturvalisuse- ja sotsiaalhoolekande töötajate palgatõusuks ning teistes valdkondades tuleb palgatõusuks osa töötajaid koondada.

Rahandusminister Sven Sester möönis, et keskvalitsuse keskmise palga kasv oli 2014. aastal Eesti keskmise palga kasvust kiirem, kuid tõi välja, et kuni 2011. aastani kaotas keskvalitsus palga konkurentsvõimet varasema perioodi palkade kärpimise tõttu. Tema hinnangul on valitsus suutnud taastada oma kriisieelse palgapositsiooni, mida järgnevatel aastatel tuleks püüda säilitada. “Vastasel juhul on keeruline hoida ja värvata töötajaid olukorras, kus tööturul valitseb kvalifitseeritud tööjõu nappus,” ütles Sester.

Raamatupidamistarkvarafirma Erply asutaja Kris Hiiemaa sõnul on riik tööjõu alal väga suur konkurent. Erplyt riigi konkurents otseselt siiski ei sega. “Riigisektorisse on Erp-lyst lahkunud vaid mõni inimene viie aasta jooksul ja pigem nõrgema tasemega spetsialistid. Samas meelitasime ühe tippspetsi hiljuti riigilt tagasi. Palk jäi samaks, ilmselt on töö meil huvitavam,” rääkis Hiiemaa.
Hiiemaa hinnangul on konkurents hea ning erasektoril tuleb nüüd pingutada, et konkurentsis püsida ja palku tõsta. “Palkade tõus on Eestile ainult kasulik. Eriti oluline on, et ka tootlikkus kasvab samas suhtes. Sama kehtib riigile,” kommenteeris Hiiemaa.

Tema hinnangul peaks turg reguleerima ka riigisektori palgataset. Kui riik soovib leida pädevaid spetsialiste, tuleb neile ka rohkem maksta. “Mõne spetsialisti puhul on palgatase tõesti kõrge. Kui me võrdleme Erply põhituru USAga, on palgatase Eestis veel väga madal,” märkis ta.

Riigisektor kahaneb kesiselt. Rahandusministeerium on välja arvutanud, et riigil tuleks vähendada ligi 700 töötajat aastas, et kahaneva rahvastiku tingimustes erasektoriga sammu hoida. Sester kinnitas, et riigisektori töötajate arvu vähendamisel on seatud eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate osa tööealises elanikkonnas praegusel tasemel. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala selgitas, et töötajate arvu vähendamine ja töö efektiivistamine on ainus võimalus riigisektoris palka tõsta.

Samas toob riigieelarve seletuskiri välja, et võrreldes Eesti tööturu hõivatute arvu muutusega on valitsussektor olnud oluliselt tagasihoidlikum kui üldine tööturg, vähendades kriisi mõjul töötajate arvu ligikaudu 4%, samas kui hõive määr üldiselt langes ligikaudu 13%. Ning kuigi praeguseks on hõive määr taastunud ja moodustab 2008. aasta tasemest ligikaudu 95%, siis valitsussektori hõive moodustab endiselt veidi rohkem ehk ligikaudu 96% 2008. aasta tasemest.

Ministeeriumid prognoosivad ajavahemikus 2015-2016 töötajate arvu kasvu kokku 1,7% ehk 919 inimese võrra. “Suur osa haldusalade kasvust tuleneb lisakohtade vajadusest ja sellest, et prognoositakse kõigi vakantsete kohtade täitmist 1. jaanuariks 2017,” seisab riigieelarve seletuskirjas.

Sester märkis, et aastaks 2020 plaanib valitsussektor tööhõivereformi korras juurde palgata 1000 vähenenud töövõimega inimest. Eesmärk on toetada vähenenud töövõimega isikute osalemist tööjõuturul. Sesteri sõnul on vähenenud töövõimega inimesi võimalik värvata lahkuvate töötajate asemele, mis tähendab, et asutustel tuleb enam tähelepanu pöörata võrdsete võimaluste loomisele kõikide sihtgruppidele.

Rehe märkis, et olles töötanud mõlemas sektoris, oskab ta vaadata mõlema töötajaskonna vaatevinklist. Ta rääkis, et avaliku sektori töötajate teadmised avaldasid talle omal ajal väga suurt muljet ning professionaalsus on neil väga hea. See aitas tema sõnul nn efektiivistamise kirve ajal leida maksu- ja tolliameti töötajatele pangas töökohti.

Ta rõhutas, et nii era- kui ka avaliku sektori töötajaskond on võrdsete teadmistega, kuid erasektor tasustab oma töötajaid paremini.

Kommentaar

Riigisektorisse jõuab palgatõus erasektorist hiljem

ORSOLYA SOOSAAR, Eesti Panga Ökonomist

Erasektor ja riigisektor konkureerivad tööandjana tööturul. Ühelt poolt ei saa riigisektoris pakutav palk sarnase töö eest kasvada pikalt aeglasemalt erasektoriga võrreldes, sest siis satutakse raskustesse spetsialistide värbamisel, teisalt ei tohiks riigisektor olla ka palgatõusu vedaja. Viimasel juhul kaotaks konkurentsivõimes erasektori ettevõtted. Üle majandustsükli on tavapärane näha, et riigisektori keskmise palga kasv liigub erasektori suhtes mõningase viitajaga – majanduskasvu hoogustumisel kiireneb palgakasv esmalt erasektoris ning riigisektorisse jõuab kasvukiirendus hilinemisega. Nii hakkasid ka pärast 2008. aasta suurt majanduskriisi palgad taastuma esmalt erasektoris ning viimaste aastate kiirema palgakasvu riigisektoris võib osalt panna hilisema kriisijärgse taastumise mõjuks.

Statistika

Viiendik töötajaid riigi palgal

Avalikus sektoris töötas 2014. aastal 136 800 inimest (2013. aastal 137 500), mis moodustab Eesti koguhõivest ligi viiendiku. Valitsussektoris töötas 2014. aastal 119 200 inimest (2013. aastal 116 900). Töötajate arvu kasv on suuresti tingitud asutuste toomisest muu avaliku sektori alt valitsussektori alla, nagu näiteks Tallinna Linnatranspordi ASi liikumine, mis suurendas töötajate arvu 1747 võrra. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas toodi AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid ja AS Vedelkütusevaru Agentuur, mis tõi kaasa töötajate arvu kasvu 330 võrra. Keskvalitsuses töötas 2014. aastal 55 800 inimest (2013. aastal 54 700). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi puhul toodi SA Tartu Kiirabi, AS Lõuna-Eesti Haigla, Metsakohvik OÜ ja Pesuring OÜ valitsussektori kohaliku omavalitsuse üksuste alt keskvalitsuse alla, mis tõi kaasa töötajate arvu kasvu 878 võrra. 2014. aastal kasvas ametnike palk 11%, mis on kiirem kasv kui palgaturul üldiselt.
Q Mis on mis

Avalik sektor – asutused jagunevad omaniku liigi alusel kas riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Suurima osa (86%) moodustab valitsussektor.

Avalik teenistus on töötamine riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikus teenistuses töötab ligi viiendik avaliku sektori töötajaskonnast.

Valitsussektor hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil. Va-litsussektor jaguneb kolmeks: keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).

Muu avalik sektor – riigi ja teiste valitsus-sektori liikmete osalusega kaupu ja teenuseid tootvad ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam), kes moodustavad kogu sektorist umbes 14%. Samuti on avaliku sektori osa väljaspool valitsussektorit Eesti Pank.
Ravib riigireform
Et avaliku sektori tööd tõhustada, ei piisa ainult töötajate vähendamisest, vaid ellu tuleb viia põhimõttelisi muutusi riigi ülesannete täitmisel, märgib riigieelarve seletuskiri.

Ainult töötajate arvu vähendamine võib hoopis kahjustada riigi põhiülesannete täitmist ning teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
Riigihalduse minister Arto Aas selgitas, et riigivalitsemise reformiga lõpetatakse dubleerimine ja vähendatakse riigivalitsust. “Ministeeriumid peavad koos oma asutustega analüüsima sisemist töökorraldust, rakendama uusi tehnoloogiaid ning leidma täiendavaid võimalusi tegevuste üleandmiseks erasektorile,” ütles Aas.

Pane tähele

Riigireformiga ellu viidavad tegevused

Riigiülesannete analüüs, et tõhustada asutuste tööjaotust ja ülesannete täitmist ning tugevdada avaliku sektori tegevusi strateegilises planeerimises, juhtimises ja seires. Dubleerivate tegevuste kaotamine, asutuste ja ülesannete õigesse juriidilisse vormi viimine ja ülesannete delegeerimine era- või kolmandale sektorile. Valitsemise mahu vähendamine. Valitsussektori töötajate arvu vähendamine keskmiselt 0,7% aastas kooskõlas tööealise elanikkonna arvuga. Otsuse vähenda-miste kohta teevad ministeeriumid oma haldusalas.

Riigi tugiteenuste koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusse ja digitaalsete teenuste arendamine. E-teenuste kasutuselevõtt. Üleminek e-arvetele avaliku- ja erasektori vahelises arveldamises, et hoida kokku kulusid, vähendada tehnilist tööd ja tööaega, parandada andmete kvaliteeti ja ennetada vigade tekkimist. Nullbürokraatia projekt. Eesmärk on vähendada avaliku ja erasektori halduskoormust ning aruandlust. Selleks laekus 32 ettevõtlus- ja erialaorganisatsioonilt, asutuselt ning ettevõttelt üle 229 ettepaneku. Rahandusministeerium saatis ettepanekud laiali riigiasutustele ja otsused tehakse veebruaris.

Riigi kinnisvarareform.
Enamik riigile mittevajalikest hoonetest on Riigi Kinnisvara ASile üle antud ja müüdud. Järgmisena keskendutakse riigiasutuste kasutuses oleva pinnakasutuse vähendamisele.

Eelarvete läbipaistvuse suurendamine. 2017. aastal lähevad riigi raamatupidamises olevad riigieelarvelised asutused üle tekkepõhisele eelarvele ja aastaks 2020 tegevuspõhisele eelarvele. Valge raamat. Rahandusministeerium koostab raamatu, et pakkuda lahendusi riigi äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute juhtimiseks ning valitsemiseks.

Avalike teenuste kaardistamine, et suurendada kodanike ja ametnike teadlikkust pakutavatest teenustest ja rahulolu nende kasutamisel ning kasvatada oskust hinnata teenuste osutamise maksumust eri kanalites.

Õigusloome vähendamise kava eesmärk on peatada seaduste ületootmine ja vähendada bürokraatiat.

Riigi ressursside kasutamise seire ja analüüsimetoodika väljatöötamine.
Kris Hiiemaa:
Konkurents on alati hea. Palkade tõus on Eestile ainult kasulik.

Raamatupidamistarkvara firma Erply asutaja peab riigitöötajate palgatõusu normaalseks.

Number

4,5 % kasvab rahandusministeeriumi suvise majandus-prognoosi kohaselt keskmine palk 2016. aastal.