Äripäev: Riigifirmade nõukogude valimine mängitakse umber. Liikmed tegutsevad ühe ametiaja

14.04.2016Meediakajastus

Riigifirmade nõukogude moodustamiseks luuakse eraldi nimetamiskomitee -idee üks autoreid Erkki Raasuke usub, et see teeb riigifirmade juhtimise paremaks.

Rahandusminister Sven Sester kutsus sügisel kokku ekspertgrupi, kelle ülesandeks sai välja selgitada, mida teha, et riigifirmade juhtimist paremaks ja selgemaks muuta.

Ekspertgrupi liige Erkki Raasuke, kes töötas välja ka riigifirmade reformimise plaani, pidas riigi osalusega äriühingute juhtimise suurimaks probleemiks nõukogu, mille liikmetel pole piisavalt juhtimiskogemust ja kuhu valimisel pole senimaani olnud mingit süsteemsust. “Enamik teisi probleeme saab just sellest alguse,” ütles ta.

Lahenduseks pakkus töögrupp välja, et tuleks luua eraldi nimetamiskomitee, kes hakkab iga riigiettevõtte jaoks sobilikke nõukogu liikmeid valima.

Raasukese sõnul oleks hea, kui igas riigifirma nõukogus oleks nii erasektori kui ka avaliku sektori inimesi.

Rahandusminister Sven Sester lisas, et poliitikuid ei tasu nõukoguses ilmtingimata peljata. “Ega ei ole nii, et poliitik on mingisuguse hälbega, kelle varasem erasektori kompetentsus poliitikasse astudes ära kaob,” ütles ta.

Sõltumatu ja tasustamata komitee. Komiteesse peaks kuuluma viis inimest, kellest kolm on erasektori esindajad ja kaks riigisektori omad. Töögrupi hinnangul võiks ühe erasektori esindaja välja pakkuda tööandjate keskliit. Riigi esindajad võiksid olla rahandusministeeriumi ning majandusministeeriumi kantsler. Erasektori esindajatele seatavatest kriteeriumitest võiks üks olla näiteks pikaajaline tippjuhi kogemus rahvusvahelises korporatsioonis.

Raasuke oli kindel, et erasektori esindajatel on igati huvi oma aega komiteesse panustada, kuigi seda majandusliku sõltumatuse tõttu ei tasustata. Liikmed valitakse viieks aastaks ja koosseisu määrab erinevate kriteeriumite järgi valitsus. Ettepaneku järgmise perioodi koosseisu kohta peab tegema lahkuv koosseis. Kahte ametiaegajärjest liikmed komitees osaleda ei saa.

Raasuke seletas, et komitee hakkab vastutavale ministrile soovitusi andma, keda nõukogusse nimetada, kuid lõpliku otsuse teeb siiski minister. Viimane võib ka soovitusi mitte kuulda võtta. Sellegipoolest usub Raasuke, et nõukogudesse pääsevad siiski kompetentsed ja kogemustega isikud. “Süsteem muutub oluliselt läbipaistvamaks, sest komitee peab seletama, miks nad ühte või teist isikut nõukogus näha soovivad,” ütles ta. Tema sõnul pole hea nõukogu küll imeravim, et ettevõtet parandada, küll aga võib nõukogu halb koosseis ettevõtte käekäiku halvendada.Nimetamiskomitee peaks tööle hakkama sügisel.

Töörühm soovitas ka tugevdada riigi võimekust olla hea ja professionaalne omanik, luues tugevad valitsemisüksused. Kui praegu on riigiettevõtted laiali seitsme ministeeriumi vahel, võiks tulevikus nad koonduda umbes kahe alla.

Riigifirmade arvu vähendatakse. Sester ütles, et praegu on riigi osalusega firmasid 36. Järgmise viie aastaga kavatsetakse nende arv saada kahekümne peale. Osa ettevõtteid müüakse, mõni likvideeritakse ja mõni liidetakse. Kõik ettevõtted, millest riik loobub, pole veel välja valitud.

Sesteri sõnul peab riik enda jaoks selgeks tegema, miks ta tahab mingis ettevõttes osalust omada. Tavaliselt on põhjusteks avalik huvi, julgeolekuküsimus või omanditulu teenimine. “Nagu me teame, on mitme riigifirma tulul oluline roll riigieelarve täitmisel,” ütles ta. Teiseks peab Sesteri sõnul riik kindlalt paika panema, millised on tema ootused ettevõttele. Samuti on vaja juurelda, kuidas ettevõtteid konsolideerida.

Kes on kes

Ekspertgrupi liikmed

Rahandusminister Sven Sesteri kokku kutsutud töögrupis osalesid erasektorist Erkki Raasuke, Raul Parusk, Valdo Kalm, Margus Uudam ja Allar Jõks ning riigi esindajateks olid rahandusministeeriumist Agris Peedu, Kaie Karniol ja Tarmo Porgand.

Mis on mis

Erkki Raasukese riigifirmade reformimise plaan 2013. aastal tutvustas Raasuke kava, kuidas muuta riigifirmade juhtimist.
Kava pani ette koondada suurema osa riigifirmade juhtimine ühe aktsiaseltsi kätte. See annaks võimaluse eraldada äriline juhtimine poliitilisest, tugevdada aktsionäri kontrolli ja rakendada erasektori töömeetodeid. Sellega loodeti teenida aastas lisatulu kuni 100 miljonit eurot. Sahtlisse seisma jäänud kava muutus taas aktuaalseks eelmise aasta sügisel, kui plahvatas Tallinna Sadama juhatuse liikmete altkäemaksu skandaal.

Kokku pandi uus ekspertrühm, kes leidis, et riigifirmade suurim probleem on ebasüsteemne mehitamine. Lahenduseks pakuti välja, et nõukogu liikmeid hakkab valima eraldiseisev ja sõltumatu nimetamiskomitee.

Nimetamiskomitee ülesanded:
Hindavad nõukogu liikme kandidaadi sobivust ja kiidavad heaks nende nimetamise nõukogusse. Samuti annavad soovituse nõukogu koosseisu optimaalseks arvuks.
Annavad soovituse nõukogu esimehe määramiseks.
Teevad ettepaneku nõukogu liikmetele makstava tasu kohta. Soovituslikult määratakse nõukogu esimehele 20% ja tavaliikmele 10% juhatuse esimehe tasust.
Hindavad regulaarselt nõukogu liikmete tööd.